Ene Sepp's Blog, page 41

Kui lumi mu mattis…

Täna avastasin ma end ühel hetkel olukorrast, kus lumi oli mu peal, all ja kõrval. No ikka korralikult maetud, täpselt nagu laviini alla jäädes juhtub. Et nüüd kedagi mitte liiga ära ehmatada, siis päris laviiniga siiski tegu polnud. Juba siis kui Will mitu nädalat tagasi mainis, et ta on aidanud laviinikoeri treenida, selleks end lumme…

Ma ei kirjuta blogi sest…

…ma harjutasin teisipäevase teemapeo jaoks patside tegemist. Algul Bryani ja siis Charlie peal. …kuna punutiste tegemisest oli esimese katsejänese peanahk hellaks muutunud, siis oli vaja peamassaaži. Meil elab Lodges üks õppinud massöör ja ta andis paar juhtnööri, et kuidas peamassaaži teha, kuid see lõppes sellega, et põrandal olid kõhuli lamamas kaks särgita kutti, väljaõppinud massöör…

Parem hilja kui mitte kunagi

Uus-Meremaal tegin ma viimaks midagi, mida ma olen aastaid ja aastaid edasi lükanud – lugesin läbi J.R.R. Tolkieni loodud Sõrmuste isanda. Pole vist inimesi, kes ei teaks seda raamatut ja kindlasti on ports inimesi, kes kuuldes, et ma polnud kunagi Sõrmuste isandat lugenud, minestusse langevad. Olen ju ometigi uhkusega raamatukoi, nii et kuidas on võimalik,…

Kuus kuud ja üks päev

Uus-Meremaal elamise ajalises mõttes haripunkt on möödas. Nüüd on mul siin jäänud vähem päevi, kui juba olen olnud. Ma kuidagi ei suuda end üldse viia sellele lainele, et mingi hetk nüüd siit lahkuma peaks. Mitte et ma plaaniksin siia jääda, aga ma lihtsalt ei mõtle. Ma kujutan ette, kuidas üks hetk avastan, et ups, ma…

Juulikuine sünnipäev suusamäel

Kui öelda, et käisin oma sünnipäeval suusatamas, siis vast ei pööraks sellele väga tähelepanu, sest mis suusatamises nii erilist on. Kui aga teada, et tähtpäev on juulikuus, võib see küll pisut veidrana tunduda. Aga võin öelda, et vähemalt siin on juulikuus suusatamine väga normaalne tegevus. Kuigi olen sündinud südasuvel, siis mulle on talv alati…

Koobastest kiivideni, Hobbitonist mudamülgasteni

Taaskord sain vanematega kokku ning peale mõningast arupidamist alustasime teed ülespoole, et veel viimased põhjapoolsed „vaja külastada“ kohad läbi käia. Esimeseks peatuseks said kuulsad Waitomo koopad oma laest rippuvate helendusussikestega. Muidugi on seal võimalik võtta hunnikutes erinevaid tuure, käia koobastes ja tunnelites ning laskuda köiega, kuid meie otsustasime kõige tavapärasema variandi kasuks: lühike jalutuskäik koobastes…

Maailma parim mänguväljak

Kui lund endiselt pole ja vahetusi endiselt tühistatakse, siis saab ka siiber ühes linnakeses passimisest, nii et kui järjekordne sõnum teatas sellest, et mägi on kinni, pakkisime auto inimesi täis ning võtsime suuna Ohakunest välja. Sihtmärk selle järgi, et „kus ma varem käinud pole“. Tegelikult oli Whanganui niisamagi mõnus linnake. Oleks tuult vähem ja sooja…

Käisime põhja

Igal halval asjal on alati ka hea külg. Kehv talve algus tähendab seda, et meil pole mäe peal lund ja seetõttu pole ka tööd. Samas on see hea, sest see tähendas, et mul oli võimalik saada järjest kuus päeva vabaks. Muidu mõtleks, et mida ikka kuue päevaga pihta hakata, aga mul oli kindlasti midagi teha…

Pildikesed igapäevaelust

Mu uus maja on justkui filmist – Ameerika tudengifilmist. Hunnik noori elavad ühes majas. Alumisel korrusel on ühisruum ja köök, ülemisel korrusel toad. Pool maja esimesest korrusest võtab enda alla baar, paremale minnes tuleb pitsakoht, baar ja veel üks baar. Teisele poole minnes tuleb baar ja baar ja veel üks baar. Ma arvan, et kui…

Miks minna otse kui saab ka ringiga?

Miks sõita 300km kui samahästi saaks sõita ka 700km? Minu meelest ka väga loogiline küsimus ja kuna mul oli aega rohkem kui vaja, siis otsustasingi, et ühe siuh-säuh otsa asemel lähen teen siiru-viiru ning külastan kohti, mis teepeale ette jääda võiksid. Esimene ots oli muidugi päris lühike ning jõudsin lihtsalt Mount Maunganuisse, kus ka öö…