Ene Sepp's Blog, page 45

Buckbeak “Sinine Õgard” Nimbus 1999

„Ma ostsin auto.“ „Ma tean, me nägime.“ „Õigus, ma panin Facebooki… Aga sõitsintööle ka.Sinine Subaru.“ „Oot, see millel eesmine põrkeraud lahti on?“ „Mis asja?! 15min tagasi oli küljes!“ „No päris küljest pole kukkunud aga lahti ikka.“ Ja siis ma tundsin kuidas silmadt tõllarasteks muutuvad ja kõhtu suur auk tekib. Ma allesostsin ju! Ehk siis jah…

Uus-Meremaa ning rahakotti piilumine

Raha on alati huvitav teema ja mõistetav kah – pole palju neid, kel kukkur puuga seljas ja saab vabalt sajalisi lehvitada. Seetõttu mõtlesin jagada senistkogemust raha teenimisel ja raha kulutamisel, sest ise tundsin sellisest infost väga puudust, kui Uus-Meremaa Working Holiday kogemusi guugeldasin. Esmatähtis on muidugi mainida, et sissetulekud on väga sõltuvad asukohast, ajast ja…

Pildikillud Uus-Meremaalt Vol 2

Aeg jälle mõned arvutisse kogunenud pildikillud ära kasutada. Midagi pikalt kirjutada pole, raha ja eelarve teemaline post on pooleli, esmaspäeval tööle ei saanud sest vihma sadas nagu oavarrest, nii et las siis pigem ollagi pildid. Tagged: auckland, pildistamine, Uus-Meremaa, waiheke

Minu Waiheke kodu

Oleks vist tegelikult viimane aeg oma elukohta ka tutvustada, sest ma lihtsalt absoluutselt armastan seda ja leian, et mul vedas täiega, et siia toa sain. Isegi kui märtsi lõpus pean uue koha otsima… Aga vähemalt kaks kuud saan siin olemist nautida. Kõigepealt asukohast rääkides, siis minu küla nimi on Surfdale. Üks netist leitud lõik kirjeldab,…

Kuu aega Uus-Meremaal – tehtud!

Vau, kuu aega elu maakera kuklapoolel sai tänasega täis. Vahepeal on tunne, nagu oleksin alles jõudnud ja siis järgmine moment tunnen nagu oleksin siin juba kolm korda kauem elanud. Kuidas meeldib? Absoluutselt armastan seda kohta siin ja olen väga rahul oma otsusega ülikoolist akadeemiline võtta ning aastaks teadmatusse (ehk Uus-Meremaale) sukelduda. Kui keegi pakuks mulle…

Lemmikrand Waihekel on leitud!

Ma vist leidsin oma lemmikranna. Seal on vähe inimesi (nii vähe lausa, et sai näkki ujuda), seal on suured puud ehk võimalus lisaks päikeselõõsale varjus istuda, see on kodule lähedal, põhimõtteliselt liivase põhjaga ja ehk isegi kõige olulisem osa – seal on kiik. Igaljuhul algas kõik sellest, et pärast kahte tormipäeva, kus vihma kallas ja…

Teateid Uus-Meremaalt: kaotsis kott, 50km ja muudki

Midagi ülisuurt hetkel toimumas ei ole. Töö ja kodu ning nii see rutiin tekibki. Küll aga on väikeseid lugusid, mida jagada võiks. Natuke siit ja natuke sealt. Kõigepealt alustaks sellest, et väga hästi saab väsinuna adrenaliinilaksu siis, kui tööl meeskonnaruumi minnes avastada, et kott, mis sinna jäetud sai, on nüüd jalutama läinud. Kott, kus on…

Kaks lugu teopostist

Kaks lugu minust, teopostist ja äpardustest. Lugu 1: Miku andis teada, et postkasti on saabunud eelmise aasta kuupäevaga kiri ja postkaart. Üks Miglelt (Leedu) ja teine Mandylt (Holland). No juhtub ikka ju et post hilineb, eks. See oli mu esimene mõte. Aga reaalselt olin ma need saadetised juba kätte saanud, läbi lugenud, raamatu vahele pannud…

Vaba päev küll aga ikka jõudsin Mudbricki

Ainus vaba päev selle nädala jooksul kuidMudbrickist eemale ma ei suutnud ikka olla, vaid õhtupoolikuljõudsin ka sinna välja. Nagu saarel muud polekski teha. Aga kõigepealt veidi juttu esimesest töönädalast, mis juba tükk aega mu blogi mustandis oma on järge oodanud: Tööl kantavad tossud käisin siiski vildikaga üle, sest arusaadavatel põhjustel ei pruugi helkuritriipudega ja lillade…

Mida pagant, Uus-Meremaa?

Uue riigi külastamisega on alati tore see, et on mitmeid kordi, kus toimuv tekitab sellise „Mida paganat?“ momendi. Olen ka Uus-Meremaalt neid enda jaoks mingi portsu kokku korjanud. Ja muide, kõik need ei ole halvas mõttes, vaid pigem: „Hmm… meie küll ju nii ei tee.“ Ma loodan et selliseid momente koguneb mul veelgi ning siis…