Kukeseene kuulamise kunst. Läänemeresoome elutunnet otsimas Quotes

“Suuresti on muutunud talu- ja koduõued. Põllu- ja karjakasvatuse rüpes kujunenud vanad taluõued on tänapäeval suur haruldus. Tuntavalt on muutunud ka Eesti helimaastikud. Kui varem kuulusid külamaastiku juurde koerte haukumine ja lehmade ammumine, siis nüüd kujundavad eesti küla helitausta muruniidukid ja Husqvarna saed.”
― Valdur Mikita, Kukeseene kuulamise kunst. Läänemeresoome elutunnet otsimas

“Unistuste maastikud toovad meile tagasi palju tarku inimesi, neid, kes üritavad põgeneda tsiviliseeritud maailma haardest. Tean selliseid nii Hiiumaal, Saaremaal kui Lõuna-Eestis ja küllap on neid mujalgi. Seiklusjuttude mõjul mõtleme vist ikka veel, et kusagil kaugetel saartel realiseerub inimkonna väikekultuuride vaimne ime. See saab teoks geograafiliselt väga kaugel, kusagil tundmatul saarel meie uneluses. Väga vähesed usuvad, et jumal elab Hallistes.”
― Valdur Mikita, Kukeseene kuulamise kunst. Läänemeresoome elutunnet otsimas

“Meenub ühe vana kooli õpetaja mõttearendus, mis on meie hariduses paarikümne aastaga muutunud. "Vanasti," ütles ta, "olid klassis kas targad või lollid õpilased. Targad on samaks jäänud, kuid erinevus endiste aegadega on selles, et lollid on asendunud hulludega. Ma tean, et nii ei tohiks öelda, aga vahel on tunne, nagu oleksin sattunud mitte kooli, vaid hullumajja. Raske on leida kedagi, kes poleks autistlik, stressis, hüperaktiivne, depressiivne, söömishäirete või sotsiaalfoobia all kannatav. Normaalne laps on tänapäeval suur haruldus.”
― Valdur Mikita, Kukeseene kuulamise kunst. Läänemeresoome elutunnet otsimas

“Kerge on leida eestlast, kes on parajasti kurb või rõõmus, õnnelik või õnnetu, või sellist, kes parajasti magab. Ent eestlast, kes ei oleks parasjagu suures ärevuses, kes ei tassiks seljas härjasuurust murekoormat - sellist ei ole! Kui niisugune tänaval vastu tuleks, me langeks tema ette põrmu. Vanajumala muretünn läks kogemata ümber Eesti kohal. Kõik, kes püüdsid siia elama asuda, kõngesid varem või hiljem mure kätte. Ainult eestlased pidasid vastu ja jäid, hakkasid muretaignast kakku küpsetama, muretsesid lapsed... Oh eestlane, murelaps, Mure-eide tütar! Seetõttu on kõige vastutustundetum asi, mida eestlasele võib öelda: "Muretsemiseks pole mingit põhjust!" Selline mõtteavaldus kiilub ugrilases midagi lõplikult kinni, lööb tema seedimise rikki, tema keha jäigastub ja munades hakkab pigistama. Mis mõttes? Muretsemiseks on alati põhjust!”
― Valdur Mikita, Kukeseene kuulamise kunst. Läänemeresoome elutunnet otsimas

“Võiks isegi öelda, et korilus on omamoodi vaktsiin, mis ei lase meid moderna-bakteri kätte päris ära surra. Kui seda poleks olnud, oleks vana talupojakultuuri kokkukukkumine andnud ränga hoobi kogu eesti kultuurile. Selles mõttes on moosikeetmine ja seente soolamine osa suuremast ellujäämistaktikast.”
― Valdur Mikita, Kukeseene kuulamise kunst. Läänemeresoome elutunnet otsimas

“Just ülitundlik inimtüüp on suuresti kujundanud soome-ugri kultuuri, pannud aluse legendile nõiarahvast. Põhja karmides tingimustes kujunes ülitundlikul inimesel väike evolutsiooniline eelis, nende roll kultuuris paisus ebaproportsionaalselt suureks. Nüüd, kus kõik rahvad toimetavad enam-vähem ühtviisi turvaliselt köetud siseruumides, ei oska me äkki enam selle anakronistliku ugri pärandiga midagi mõistlikku peale hakata. Tavaline elu ajab meil juhtmed endistviisi kokku, ülitundlikkusega kaasnev lõputu muretsemine aga närib endiselt hinge. See on põhjus, miks paljud eestlased kujutavad põrgut ette määratu suure ja halli korterelamuna.”
― Valdur Mikita, Kukeseene kuulamise kunst. Läänemeresoome elutunnet otsimas