Stress, pinge, surve, tööstress on kõigile tuttavad väljendid ja paljudele tuntud kogemused. Stressireaktsioon on keha vastus sisemistele või välistele täiendavaid ressursse ja kohanemist nõudvatele sündmustele. Stressis ei ole iseenesest midagi halba, arvestades, et liialt vähene stress võib olla kogetav loiduse, igavuse, motivatsioonipuudusena. Samas on teada, et pidev pinge muutub varem või hiljem kannatuseks, väljendub kõikvõimalike kehaliste või vaimsete vaevustena. Pingele peab alati järgnema lõdvestus.

Stress igapäevaelu osana tekib katsumuste korral, kui hindame olukorra enda jaoks keeruliseks. Selliseks, mille lahendamiseks võivad meil puududa võimed, teadmised või oskused. Näiteks kui asume mõne uue tööülesande kallale, millega pole varem kokku puutunud, lapsevanema rollis tajume, et ei tea täpselt, mida hakata peale teismelise tujude muutlikkusega, siis oleme oma isiklikus arengus jõudnud kohta, kus tuleb küsida „kuidas edasi?“.

Üldiselt on stressireaktsioon seotud muutustega, olenemata sellest, kas need on positiivsed või negatiivsed. Näiteks võib sarnast stressi põhjustada nii abiellumine kui ka lahutus, nii lapse sünd kui ka lähedase kaotus, nii töö kaotamine kui ka planeeritud töökohavahetus. Iga suurem muutus nõuab lisaenergiat ja kohanemisaega ning stressireaktsioon võib aidata end kokku võtta.

Kuigi sõna „stress“ kasutatakse tavamõistena sageli negatiivses võtmes, on oluline mõelda sellele, et ilma stressita oleks meie elu muutumatu ja võib-olla ka igav, ilma stressita ei ole arengut. Stressi tajumine on väga individuaalne, ka stressorid võivad olla inimesiti väga erinevad. Mõne jaoks võib juba bussist maha jäämine tunduda talumatuse piiril stressi tekitav, teine võtab töökaotust kui põnevat väljakutset ja võimalust arenguks.

Stressitunne võib olla ebamugav, aga seda vältida ja oma elust välja lülitada me ei saa. Samas ei tuleks stressi lihtsalt taluda, vaid pigem tuleks sellega tuttavaks saada ja õppima seda endale sobival tasemel hoidma ning paremini juhtima. Stressi mõjud on nii kehalised, emotsionaalsed kui puudutavad ka meie mõttemaailma või maailmapilti laiemalt. Kuigi osa stressireaktsioonidest on bioloogilise aluspõhjaga, nii geenide kui varaste kogemuste põhjustatud, saab igaüks õppida stressiga paremini toime tulema.
/https://peaasi.ee/stress//