Foobiast (ka homo-)

Seoses viimase postitusega on mulle korduvalt esitatud küsimus: mis see homofoobia õige on? Üks kommentaator kirjutab, et kõik, kes tunnevad vastikustunnet (mees)homoseksuaalsuse vastu, ei pruugi seda tunda mingist foobiast, vaid näiteks esteetilistel kaalutlustel. 

Foobia on kompleksne nähtus, millel on vähemalt kolm komponenti, kuid tihtipeale prevaleerib neist üks sellisel viisil, et teised jäävad varju. Need komponendid on: 1) hirm, 2) viha, 3) vastikus. Vrd nt omal ajal populaarset saadet Fear factor, milles üheks ülesandeks oli tavaliselt mingisuguse jälkuse söömine. „Vihkan, kardan, jälestan“ võivad esineda erinevates proportsioonides. Ühed vihkavad neid ebardeid, teised kardavad, et see rikub nende laste tuleviku, kolmandatele on see lihtsalt jälkus. Need on homofoobia kolm palet. 

Samasoolise seksi vastased püüavad tavaliselt oma instinktiivseid tundeid peita ja esitavad ratsionaalseid ja põhjalikke seletusi, kuid tavaliselt satuvad vastuoludesse. Üks levinud argument on see, et homoseksuaalsus on haigus ja homoseksuaale tuleb ravida. Isegi juhul kui tegu on haigusega (kas see on haigus, ei hakka siin diskuteerima), ei saa ma aru sellest vihast, mida väidetavalt haiged inimesed tekitavad. Ja kui tegemist on haiguse või puudega, siis kuidas see ohustab teisi? Ega ometi pole tegu nakkushaigusega? 

Normaalne heteroseksuaalne inimene ei pea tõestama oma heteroseksuaalsust sellega, et ta vihkab, kardab või jälestab homosid.