Navalnõi ja meie

Avatar Aleksei Navalnõi blogis Viktoria Ladõnskaja artikkel viimases Eesti Ekspressis näitab, et Aleksei Navalnõi vastu tõusnud hüsteerialaine Vene meedias on ületanud nüüd ka Eesti Vabariigi piirid. Ladõnskaja artikkel ei sisalda mingisugust uut informatsiooni või isegi mitte autori enda arvamust, selle pähe on transleeritud Navalnõi vastaste poolt käibele lastud stereotüübid. Artikli põhitees on see, et me ei tea, kes on Navalnõi.

Ei taha siinkohal rääkida ebamäärase "meie" nimel ega ei pea ennast ka eriti suureks spetsialistiks Navalnõi asjus, kuid olen tema tegevust huviga jälginud juba rohkem kui viie aasta jooksul. Mul on temast jäänud mulje kui siirast, avatust ning õiglasest poliitikust ja mis mulle samuti tema juures imponeerib, on tema lihtsus ja oskus kõnetada nii kõrgharitud akadeemilist auditooriumi kui lihtinimest metroopeatuses (üks desinformatsiooni kampaania motiive on see, et Navalnõi vastu ei tunne keegi huvi, saal, mille linnavalitsus talle valijatega kohtumiseks eraldas, jäi tühjaks; Navalnõi aga ei kohtu valijatega ametiruumides, vaid improviseeritud kohtumistel tänavatel ja parkides, kuhu tavaliselt koguneb mitu tuhat inimest ainuüksi, et näha ja kuulda seda karismaatilist inimest).
Kas Navalnõi on meie sõber? Ma ei oska öelda. Kogu Navalnõi poliitika, k.a tema valimiskampaania keskendub ainult Vene asjadele ning sellest seisukohast pole Eesti küsimusel eriti suurt tähtsust. Niisiis, ma ei oska öelda, kas Navalnõi on Eesti sõber, kuid olen veendunud, et Venemaa jaoks on Navalnõi hetkel parim valik.