Tagasi blogima 4, 5, 6 – rattaelu ja aiamaamelu

Pole vist imestada, et kohe jäi ka päevi vahele? Aga ma vähemalt mõtlesin blogi kirjutamisele. Ainult et nii mõnelgi korral tuli see mõte siis, kui silm juba lootusetult kinni vajus. Aga nädalavahetus oli parajalt tore, nii et väsimus tasus ära!

Avasime pidulikult rattahooaja. Ma ei olnud kindel, kas Ülol üldse oli meeles, et mis see ratas on ja kas ta on üldse nõus kiivri pähe panema ja seal taga istuma aga oi ta fännab seda! Toas ka küsib kogu aeg rattasõitu (kõlab rohkem nagu: “lololololol...