Lihtsalt. Selle kevade värvid ja lõhnad. Ja raamatud.

 

1. juuni 2021
Soe päev.

Muru oli veel märg. Raamatud nihelesid rahutult. Naljakas oli neid koos vaadata, oleks nagu omad ja ei ole ka. Oleks nagu kunagi kohtunud ja ei ole ka. Elavad omamoodi omaette oma elu. 

Mõtlesin täna hommikul, et kui praegu peaks Mustikaraamatut või Süda me rahu esitlema hakkama, siis kas ma üldse enam oskaks neist rääkida. Juba on õige aeg möödas. Käest lastud, minema jooksutatud. Aga võibolla ma siiski võtan end kokku ja mõtlen nende üle mõnel soojal suveõhtul. Seniks lugege. 

Ega muud ei tahtnudki öelda.
Pildil on koos need raamatud, mida mul veel kodus huvilistele natuke jagub. Muid lugusid otsige hästivarustet raamatukogudest.