kle, su viiekat on anda v?

Ma alustan oma juttu sellega, et hõiskan – ma olen ikka veel alles. Lihtsalt käisime Tartus ja täna jagame lapsed laiali ja lähme Kardoga ise Viirelaiule, et saaks vahelduse mõttes veits kahekesti kah olla. Küll aga tahtsin ma korraks arvuti taha jõuda, et ühest projektist rääkida ja paluda teil kaasa lüüa.

Nimelt loodi selline heategevuskampaania “Mina Aitan“, kus erinevad inimesed said valida neile südamelähedase heategevuse ja võimaluse pakkuda annetajatele midagi niiöelda vastu. Selles suhtes, et ma ei usu elu sees, et keegi annetaks selle pärast, et midagi sealt vastu saada, aga pigem lihtsalt selline äge võimalus annetades ka saada võimalus mingiks veel ekstra boonuseks. Mina korjan annetusi Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidule. Miks? Täitsa imelik öelda, aga ikka veel see vana hea instagram. Mäletate ju ise, kuidas ma aasta alguses hakkasin kaasa elama Milole, kes loetud kuud hiljem kahjuks siiski leukeemiale alla jäi. Seejärel nägin ma väikese Stevie lugu, kellel vaid kaheaastasena avastasti väga agresiivne ajuvähk ja pooleteise kuuga sai pealtnäha täiesti tervest lapsest kahjuks ingel. Ta jõudis vahepeal isegi oma kolmanda sünnipäeva vastu võtta, aga kui ma nägin seal videos, kuidas ta enam käia ei saa ja isa süles krampe saab, siis mu süda lihtsalt purunes. Selle lapse pärast ja nende vanemate pärast ka.

Vähk on kohutav haigus ja seda ei soovi enda vihavaenlaselegi, rääkimata sinu enda lihasest lapsest. Ma ei taha kujutada ettegi elu, kus tavaline argipäev on asendunud haiglatega, testidega, arstidega, kangete ravimitega, operatsioonidega ja sellega, et sa vaatad oma last valudes ja kannatamas. Ma muidugi tean, et on kergemaid ja raskemaid juhtumeid, aga tõesti see, mida ma Milo ema kontol nägin, see šokeeris mind hingepõhjani. Ma ei taha teile kehva tunnet, aga ma näitan paari pilti (ja uskuge mind, seal kontol on neid kohutavalt palju..)

Kujutate ette, et terve oma lapse elu peate te alati tema elu nimel võitlema ja tavaliste tegevuste asemel, nagu ala loomaaias käimine, pead sina laskma talle teha keha laastavat keemiat ja viima teda operatsioonilt operatsioonile. Ma ei taha seda ette kujutada ja ma tean, et teie ka ilmselt ei taha. Juba see MÕTE tundub õudne, rääkimata selle läbi elamine. Aga kahjuks meid lapsi on ja neid vanemaid on ja üldsegi mitte kuskil kaugel USAs, vaid siinsamas Eestis ka. Ja rääkimata sellest, et see on vaimselt kohutavalt keeruline, on see paraku ka rahaliselt kohati ahastusse ajav, sest mida haruldasem vähvorm sul on, seda suurema tõenäosusega ei ole see haigekassa poolt rahastatud, või ei saa ravi Eestis teha.

Kahjuks ei ole nii, et saad vähi, antakse ravi ja tadaaaaa, oled terve. See on paljudele peredele lihtsalt elumuutev. Kallis ravi, võimalik elukohamuutus, tööl käia ei saa. Eriti raske on oma elu planeerida siis, kui peres on veel teisi lapsi… Igatahes, kuhu ma tahan jõuda on see, et ma ei tea, mis tunne neil on ja ma ausalt tänan taevast selle eest, et ma seda tunnet ei tea. Ei taha ka teda. Keegi ei tahaks… Aga mõne jaoks on see reaalsus ja selle reaalsusega aitab neid just Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit. Ja seetõttu ma neile annetusi korjangi. Sest see teema kõnetab mind ja teeb haiget ja ma tahan kuidagigi aidata.

Ja ma oleksin nii õnnelik, kui sa praegu vaataksid oma rahalised võimalused üle ja leiaksid need 5€ ja paneksid teele. Viis eurot on paar kaasa ostetud kohvi, veinipokaalike restoranis või paar lotopiletit, aga ma luban, et need ei ole maha visatud. Te aitate kedagi nende elu raskeimal ajal ja see tähendab nii palju

MÄNGUS OSALEMISEKS TEE ANNETUS:

Saaja nimi: Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit

Saaja konto/IBAN:

EE382200221001116031 (Swedbank)

EE491010220228910221 (SEB)

EE147700771001365866 (LHV)

Makse selgitus: Mina Aitan Mariann Treimann

See tähendab siis seda, et kui sina tahad annetada Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidule, siis pane vähemalt viieeurone annetus teele ja juba 10.07 loositakse selle selgituse teinud inimeste vahel välja auhind, milleks ma sain panna koos Snoob restoga ühe toreda õhtusöögi/veiniõhtu minuga. Ja ma luban, et kui sa minuga minna ei taha, siis ma ei ole pahane, kui eelistad kaasa võtta oma ema, venna, sõbranna või mehe. Ma ei taha, et keegi annetamata jätaks, sest ewwww, ei taha selle Malluga küll kuskile minna. Et noh, ei peagi. Lihtsalt ma mõtlesin, et mõni äkki tahaks