kas tohiks teile juua pakkuda?
Te ei kujuta ette, mis mul siin ükspäev juhtus. Sõbranna tuli külla, läksime veini jooma ja äkitselt tuleb meie juurde teenindaja, et kuulge, see meesterahvas sealt lauast tahaks teile uued joogid osta. Ja ta ei olnudki 200 aastane, vaid … no ma pakun midagi 30-40 vahepeal.
Millest minu suur šokk ja elevus – mul pole vist never niimoodi juhtunud, et istun kuskil ja keegi tahaks mulle/sõbrannadele jooke osta. Kui see ka juhtus, siis mingis eelnevas elus (enne Treimanne), et ma isegi ei mäleta seda. Aga ma pigem arvan, et seda pole mitte kunagi juhtunud!
Ma kasvasin üles telekast seks ja linna vaadates (okei, ema, võib-olla ma poleks pidanud seda nii vara ka näha saama…) ja seal oli mingi kõige tavalisem asi, et lähed sõbrannadega välja ja nagu raudpolt tuleb mingi härra, kes daamidele juua osta pakub. Nii ma siis arvasingi, et kunagi, kui ma väljas hakkan käima, siis ilmselt läheb nii ka minuga.
Tegelikkus: kui me olime tiinekad, siis ainus “väljas käimine” oli teineteise juures korteripidudel käimine, kus igaüks valvas oma jooki hingehinnaga ja mingisugust heldet jagamist tüdrukutega ei olnud. St oli küll, aga nendega, kellelt rohkem võimalik saada oli, kui minu punnis silmadega otsa vahtmine ja õlgade võdistamine : “Iuuuuu, poisid…”. Ok ok, ma tegelikult nii iu poisid ka ei olnud, eks ma ikka amelesin seal paari peikakandidaadiga, aga ma sealt edasi kindlasti minna ei tahtnud ja ei läinud kah, kuni viisakalt selle ajani, kui oma esimese päris peikaga koos hakkasin olema (ja olin aaaaastaid) nii et ma ikka super viisakas ja vaga neiu olnud, ehhee.
Okei-okei, eks on arusaadav, et need “let me buy you a drink” ajad olekski pidanud hiljem tulema, aga ma sellise 20date alguses olin nagunii suhtes ja kui ka ei olnud, siis ei ei käinud ma väga kuskil väljas hängimas, sest ma olin vaene nagu kirikurott ja mul ei olnud asja kuskile baaridesse jalga kõlgutama, et oodata, kuni keegi mulle mingi jooginiru välja teeks.
Kui tegelikult päris aus olla, siis klubides (nagu ma jube palju oleks seal käinud) on küll mimgi teema olnud, et ooo, ostan teile joogid, aga kui ma õigesti mäletan, siis mitte nagu minu pärast, vaid mõne seksikama sõbranna tõttu ja teiseks, ma ei ole kuskil klubis kellegi jooki soovinud, sest ei soovi hästi pärast kuskil vägistet olla. Samamoodi nagu ma ei jätaks klubis iial oma jooki kuskile lauale jne. Mitte, et ma nüüd arvaks, et ma ilge saak oleks, keda kõik kahte lehte vägistada tahavad, aga selliseid asju ikka juhtub ja ma tõesti ei taha üldse osa sellest statistikast olla. Igasuguseid haigeid inimesi on. Ja üldse, ega ma ei käi, ega ole elus, klubides vist rohkem käinud kui max 20 korda
Mariann Kaasik's Blog
