Minu põrgulik UNISTUSTE kodu (vol2)

Eelmises postituses juhatasin teid sisse oma tühja korterisse. Kui esmapilgul kukkus kõik justkui perfektselt välja, siis sisustamisega läks asi juba keerulisemaks. Naaaatuke häbi tunnistada, aga ma nutsin tõesti palju, haha! Üks hetk (kuu aega siin olnud) ma lihtsalt enam ei suutnud ja ütlesin: “Ma tahaks selle korteri juba maha müüa!” Nii et kinnitage turvavööd ning valmistuge emotsionaalseks roller coaster-iks!

 

Sisustamine

Ütleme nii, et ma praegu tagantjärele vaadates, olen väga uhke tulemuse üle, kuna mul polnud õrna aimu ka mitte, kuidas see asi käib. Pealegi pole ma kunagi otsinud inspiratsiooni ning tegin kõike ette planeerimata täpselt oma sisetunde ja soovide järgi. Mul polnud kedagi abiks oma professionaalse lähenemise ega ideedega. Ma ei külastanud isegi kordagi Pinteresti ega hakanud Instas jälgima #interiordesign jms. Kõik, mis on, oli minus juba olemas. Ja ma usun, et nii peakski olema. Nii võid kindel olla, et lood endale 100% autentse kodu, mis peegeldab üksnes sind ja sinu olemust. Sest iga päev, iga jumala päev (not even kidding) ma vaatan oma kodu tänulikkusega ja ütlen endale või teiste juuresolekul teistele: “Ma olen nii tänulik ja õnnelik selle üle. See on rohkemgi veel, kui ma oskasin soovida.” See korter on paljude jaoks kindlasti tavaline, lihtne ning ei midagi erilist, aga minu jaoks on see perfektne. Ja ainult see loeb.

 

Esik

Korterist sisse jalutades astume imepisikesse esikusse, kui seda üldse võib nii nimetada. Seinanagid olid juba olemas ning esimese sisustuselemendina ostsingi ma esikupingi. Kuna teadsin, et soovin kogu korterit sisustada võimalikult minimalistlikult, musta ja kuldset metalliga ja basic toonides (hall, must ja valge), siis leidsin ideaalse pingi. Paar kuud hiljem, kui tegin Läti IKEA-st suure tellimuse, saabus sinna ka musta värvi metallist elementidega öökapp, mis ilmselgelt ei läinud tootele eesmärgipäraselt käiku. Kuna mul pole sallide jms jaoks eraldi kapikest ega riiulit, siis ostsin Bauhofist megailusa kuldse metallist sisustuskorvikese, kuhu mahtusid ära kõik mu sallid, mütsid ja kindad. Esiku “sisustamine” läks küll lollikindlalt kergelt!

 

Vannituba

Otse valisukse vastas on mul vannitoa uks. See armas kuubik oli juba sisse kolides väga ilusate plaatide, peegli ja valgustiga! Täpselt minu stiilis. Eelmisest korterist haarasin kaasa oma musta metallist redeli, mille kinnitasime seinale korduvalt väga valesti. Esmalt oli mõttes kasutada selleks kahepoolset teipi, kuid millegipärast ei haakunud see külge ja nii tõmbas seinavärvi maha. Siis puurisime hoopis augud, millest ühte jäi tüübel kinni ja kruvi jäi sinna lahtiselt logisema… Lõpuks saime siiski ühe kruviga ta kinnitatud ja noh, püsib küll! Bauhofist leidsin ma esteetiliselt stiilipuhtale vannitoale elu andmiseks vinge kunstripptaime, rippuva küünlaaluse, rippuva kunsttaime ja täitsa päris kodu energiat puhastava aloe vera.

Kõik vajalikud vannitoatarvikud on samuti Bauhofist. Nende lai valik oli väga üllatav. Rätikutehoidja on vaakumkinnitusega, kuid kõik ülejäänud said siiski seina puuritud. Ja see oli katastroof… Küll puurisime valed augud, küll teine kord unustasime puuri rentides pikendusjuhtme võtta jne. Lõpuks saime aga kõik augud kuidagi peidetud ja tulemus jäi väga korralik!

Kui jagasin InstaStorydes oma vannitoast pilte, siis soovitas fellow blogija mul need robustsed by default alumiiniumist pikad käepidemed vahetada millegi stiilsema vastu. Päris ausalt, ma ise poleks arvanudki, et neid vahetada saab… Ilmselgelt vahetaks ju välja, sest hõbedasi detaile ma oma koju ei taha. Kõik peab olema must või kuldne. Niisiis leidsin Bauhofi päris vingest kapinupu valikust sellised üliarmsad ja minimalistlikud matid mustad kapinupud, mis tegid overall looki kohe palju etemaks! Või mis te arvate?

Nipp! Kui sul on avatud dušš ja sulle ei meeldi see suur veekokkukraapija (?)… ee… dušikojamees (?)… uhmm… dušimees (?)… saate aru küll, mida mõtlen, siis leidsin Bauhofist pisikese seinale kinnitatava, teeb töö väga hästi ära ja on silme alt kenasti peidus!

 

Elutuba

Esikust vasakule jääb avatud elutuba. See on küll rohkem nagu vahekäik, aga kuna seal juba oli diivan ja telekat ju ka kuskile vaja panna, siis olgu ta elutuba, hehe! Diivan ja tumba olid korteris juba olemas. Mulle väga meeldib selle materjal (justkui tagurpidi nahk?), värv ja jalad. Kuna ruumi oli vähe, siis oli mulle oluline, et TV-alus oleks nii kitsas (sügavuse poolest), kui vähegi võimalik. Kuna poodides olid enamasti ainult 45+ cm sügavad, siis otsustasin uurida ka eritellimusmööblit. Hinnapakkumised panid pea valutama ja ma jätsin selle projekti pärast pikka tõmblust sinna paika. Mäletate? “What ever you resist, persists!” Ja ilma naljata… Ilmus uus Läti IKEA kataloog, mida ma omal initsiatiivil ei vaataks, aga milleks ma olin sunnitud Google’i kavala algoritmi tõttu. Ja tuhat tänu hirmutavalt tarkadele privaatsuserikkujatele, sest vastu vahtis kohe nii vinge kitsas TV-alus, millest ei oleks osanud ma vaimusilmas unistada ka mitte. Ja HIND?! 99 eurot? Mida?! Okei, kui ma lõpuks ta tellisin, oli hinnaks juba 129 eurot, sest eestlased olid ostnud Läti kauplust tühjaks ja hindu tõsteti kõigel. Aga siiski, milline leid!

Kui ma selle kätte sain (koos kõige muuga, mis ma sealt tellisin), siis oli kurb avastus, et selle puidupind oli liiga tume. Ei läinud kokku mu heleda tamme tooni põrandaga ja ma olen selles mõttes vähe perfektsionist. KÕIK peab olema detailideni minu maitse järgi ja eri toonides puitu ma näha ei taha. Niisiis pöördusin ma selle puiduplaadiga Bauhofi, kus uurisin eri võimalusi selle valgeks toonimiseks. Soovitati valget puidupeitsi. Seal segati mulle spetsiaalne peitsitoon kokku, võtsin veel pintsli ja olin valmis käsitööks. Ilmselgelt ei osanud ma MIDAGI ära teha ja Roomet oli lõpuks see, kes pandi pulti. Aga tüüp sai ülihästi hakkama ja sulges ka mu perfektsionisti silmad. Talle meeldis just selline toores lõppviimistlus, kus on näha erinevaid toone, värvitriipe jms. Soovitas mul jätta pärast teist kihti peitsimist selle puidu hallikaks, mitte päris valgeks seda värvida. “Alati saab ju üle värvida.” Ja tal oli täielikult õigus! See TV-alus on nüüd PERFEKTNE oma ebaperfektsuses!

Ma olen alati unistanud, et mul oleksid oma mantrad elutoa seinal, diivani kohal. Ja sein oligi väga tühi ning karjus seltskonna järele. Pildi peal küll tunduvad need pildid väga pisikesed, kuid sellise mulje jätab lainurk. Tegelikult on need mõnusalt üle seina ning tekitavad mulle alati sooja tunde sisse, kui neid vaatan. Samas meenub ka nendega kaasnenud nutt ja pahameel. Nimelt oli kõige suurem pilt mul juba varem olemas ning ülejäänud kujundasin Canva rakenduses ise ning lasin MyPrintil välja printida ja ära raamida. Olen nende juures varem trükkinud kalendreid, pilte ja palju muud, mistõttu võin nende tegutsemise kiiruses ja kvaliteedis alati kindel olla.

Kui sain ka ülejäänud pildid kätte, siis oli aeg neid seinale planeerida. Otsustasime panna need kahepoolse teibiga, et ei peaks jälle puuriga jaurama. KUID nii pea kui ma sinna alla diivanile istusin, kukkusid pildid mulle pähe. AGHH. Ja ilmselgelt läks suurima pildi raam, mis oli juba varem veidi kahjustada saanud ja liimitud, puruks! See tähendas järjekordset uue raami ootamist ja kogu jama edasi lükkamist.

Kui uus raam oli nädala pärast käes, siis tuli hakata tegema uute mõõtude järgi uut joonist. PLUSS see kord tuli väga täpselt välja arvutada ka puurimisaukude koordinaadid, et need loodi ja mõõdulindiga seinale märgistada. Ütleme nii, et see oli ikka täielik ajuk*pp, et kõik jääks täpselt keskele ja ühelaiuste vahedega jne. Õnneks oli koolis matemaatika mu lemmik ja ühtlasi ka tugevaim aine, nii et sain kenasti hakkama. Rentisime reedel siis puuri ja JÄLLE ei võtnud pikendusjuhet ning asi lükkus nädalavahetuse võrra VEEL edasi. Kui lõpuks said kõik augud puuritud ja oli aeg piltide seinale kinnitamiseks, siis avastasin, et suurima raami taga on ühe keskmise haagi asemel, nagu teiste puhul oli, hoopis kaks äärmist haaki. Mis tähendas uute aukude puurimist… Aga nagu näha, siis lõpp-tulemus tundub ilus ja veatu. Ainult see ju loeb!

Telekalaua jaoks mul otseselt ruumi polnud, kuna tumba haarab juba niigi pool elutuba. Otsustasin võtta mingisuguse pisikese abilaua, kus peal saan oma läpakat, raamatuid, kohvitassi jms hoida. Midagi hästi pisikest ja lihtsat ja eelistatavalt musta metallist. Selle ratastel armsa “käru” leidsin ma jällegi IKEA-st kui tegin Lätist tellimuse. See on täpselt see, mida vajasin, ja näeb vinge välja ka! Esimene mööbliese, mida üksi kokku panin. Ja nii lihtne ja lollikindel kui IKEA mööblit ka kokku panna ei ole, suutsin ma seda ikka valesti teha ja juba kinnitada ära nii, et seda enam lahti ei saanudki. Mu mõtted on vist liiga hajevil, haha! Õnneks tuli Roomet mulle kääride ja noaga appi ning lahendas olukorra nagu kord ja kohus.

 

Magamistuba

Elutoast läheb uks magamistuppa. Mu ettekujutus hõlmas endast industriaalset musta metallist voodit ja musta metallist avatud garderoobi. Alustame siis voodisaagast…

Nipp! Ükskõik mis mööblieset sa otsid, säästa oma aega ja ära scrolli läbi e-poode. Viska Google-isse paar märksõna selle kohta, mida sa otsid, ja vajuta “images” ning alusta shoppamist!

Minu puhul läks otsingusse “must metall voodi 160×200” ja juba esimesel lehel oli täpselt see, mida otsisin. Siis googledasin toote nime järgi välja kõik edasimüüjad ning valisin parima hinnapakkuja. VidaXL-st sain soodushinnaga täpselt soovikohase musta minimalistliku metallvoodi… kõigest 84.99 eurot, haha! Ja sealt sai see KAHE KUUNE põrgu alguse.

Voodit ootasin ma 12 päeva. Roomet pani seda oma sugulasega mingi paar tundi kokku. Maja taga oli keegi veel süüdanud selle suure paberiprügikasti, mida nad vahelduseks kustutamas käisid, et noh, värsket õhku hingata, eks? Kui mu kodu oli suitsu mattunud, kutsusime tuletõrje ja lõbu sai läbi. Voodi lõpuks koos, ilmnes ilus vaatepilt, kus voodi polnudki üleni must. Kõik poldid olid ikka tsingi värvi ja muutsid voodi üldpildi odavaks vanglavoodiks…

Voodit kasutasin 1 öö ning hommikuks olid mul põrandas augud. Ei, ma isegi ei “pannud proovile” selle voodi vastupidavust. Lihtsalt selle peal magades, olid voodi keskmised tugijalad ära paindunud ja põrandasse ka jäljed vorpinud. Jagasin pettumust muidugi ka InstaStorydes ja samasse ämbrisse astunuid oli palju. Ükskõik, kust keegi oma metallvoodi ostnud oli, tulemus oli kõigil sama. Metallvoodid on lihtsalt liiga kanged!

Saatsin klienditeenindusele sellest pildid ja soovisin voodi tagastada.

Kallis proua/härra (wait, what?) Merilin,

Täname teid kirja eest.

Pärast teie soovi hoolikat läbivaatust saame pakkuda teile ühte järgnevatest lahendustest, mille saate ise valida:

1. Osaline rahatagastus summas 20 eur.

2. Asendusosad tootele. Paljudel juhtudel võib see lahendada probleemi ilma, et peaksite toote tagastama/asendama. Leidke osad, mis võivad aidata probleemi lahendada.

Täname teid selles osas abi eest ning ootame teie tagasisidet. Nagu ikka, võtke meiega kindlasti ühendust, kui teil on rohkem küsimusi.

Palun võtke meiega ühendust, kui teil on veel küsimusi.

 

Heade soovidega,

vidaXL klienditeenindus

20 eurot tagastus? Nad peaks pigem peale maksma, et mu aega raiskasid ja põranda ära rikkusid! Pärast mu vastust, et ma siiski soovin tagastust, olid nad sellega siiski nõus, sest e-poodidel on kohustus pakkuda rahulolu garantiid ja tagastusvõimalust. Voodi pealekorje kuupäevaks sai kokku lepitud 2 nädalat hiljem, 25. juuni. Kuna nad tellivad korjeks DPD-kulleri, siis nad ütlesid, et pean TERVE tööpäev (8-17) kodus olema. Õnneks mu kodu ongi mu kontor ja ma siis tegin päeva täiesti vabaks. Isegi trenni ei läinud! Ainult selleks, et korjet EI TOIMUKS… ja täpselt samamoodi läks 8. juuli ja 16. juuli! Ma sain niiii kurjaks, et te ei kujuta ette ka mitte. Helistasin korduvalt ka DPD-sse ja nemad ütlesid, et neile pole korjetellimust isegi mitte esitatud. Saatsin juba päris kurja kirja siis VidaXL-ile ja 23. juuli võeti LÕPUKS see metallkolu peale ja kanti ka raha tagasi. 1. juuni tellisin ja 23. juuli sain lõpuks sellest lahti!

Nipp! Hoia metallvooditest eemale!

Siin kohal lõikan ma jälle postituse juppideks, et teid korraga mitte liiga üle koormata. Järgmises postituses püüame selle magamistoaga ühele poole saada, lähme edasi uute õuduslugudega ja viskame pilgu peale ka köögile ja söögitoale! Jäta mulle kommentaar, mida arvad meie kätetööst (TV-alusest), kuidas on sinu kogemus metallvooditega ja muid märkuseid või küsimusi postituse või korteri kohta!

PS! Vaata kogu mu uue korteri visuaalset teekonda lähemalt SIIT!

The post Minu põrgulik UNISTUSTE kodu (vol2) appeared first on Paljas Porgand.