mu auto on soe!

Mäletate ma rääkisin, et mõtlen autole Webasto paigaldamisele? Noh, ühel hetkel see ära sai tehtud ja veel nii ideaalsel ajal, et just peale seda hakkasidki külmemad ilmad. Kuna neid erinevaid variante oli omajagu, siis lasin endale lihtsalt öelda, et mis nende meelest kõige parem ja mugavam on, ning selle võtsingi. Valituks sai ThermoCall 4 süsteem.

Esiteks pidin auto viima Viimsis asuvasse Autoeksperti. Kuna aga Marta oli siis vaid paar päeva vana, aitas sõbranna mind hädast välja ja viis auto ise kohale. Põhimõtteliselt oligi nii, et hommikul viisin ja oleksin juba õhtul tagasi saanud, aga mul sõbranna tõi hoopis järgmine hommik ära ka. Mul vahet polnud, ma passisin vastsündinud Martaga nagunii kodus ja nautisin täisteenindust heade sõbrannade näol.

Kasutamine on lihtsamast lihtsam. Umbes 10 min enne sõitma hakkamist helistan ühele numbrile (Webasto on mingi sim-kaardiga ühendatud, mis on nüüd kuskile autosse ehitatud?) ja kõne peale hakkab auto ustavalt soojenema. Umbes 10 mintsaga saab juba vabalt sõitma hakata. Teine variant on äpist ühte nuppu vajutada, see paneb ka auto sooja:

Paljud ütlesid, et Webasto on nii mõttetu ja sama lihtne on ju õue minna ja ise auto tööle panna, et see soojaks läheks. Tegelikult ju ei tohi, sest ma nagu mäletan autokoolist, et üle kahe mintsa ei tohi niisama mootor käivitatud olla? Eksin või? Teiseks ei viitsi ma elusees saapaid jalga ajada, läbi lume õue sumbata, auto tööle panna, riidest lahti võtta ja siis hakata lastega siin rapsima nende mütside ja kombekatega.

Ega jah, ta muidugi mingi HÄDAVAJALIK ei ole, aga väga-väga mugav sellegipoolest. Külmas autos sõita on vastik, pean ma tunnistama. Ükspäev pidin Webastota hakkama saama, sest mul oli sim-kaardilt raha otsa saanud. Iga kord, kui ma seda telefoniga käivitan, siis ta võtab sealt mingid sendid maha ja nüüd oligi otsa saanud. Jumal tänatud, et ma selle sim-kaardi ümbrise alles taipasin jätta, muidu mul poleks õrna aimugi olnud, kuhu ma seda raha kanda saanud oleksin