krdi ülbik ja põlenud juudid

Ma sain täna kuskile kirja või kommentaari, ei suuda meelde tuletada, mis hakkas sõnadega, et: “Kuigi sa oled täiega ülbe siis…”. Kiri ise oli sõbralik ja andis mulle teada, et see naine on ka ise last üle kandnud ja andis mulle veits lohutust, et küllap ka minu rasedus ükskord otsa saab. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida, vaid hoopis sellest, et ma kohe hakkasin mõtlema, et mis pagana ülbe mina ka olen, ah? Mis mõttes üldse keegi arvaks, et ma olen ülbe, kui ma olen jumala sõbralik ja tore ja…

Igatahes jagasin ma oma ahastust Kardoga, kes vaatas mulle, endal silmad punnis, otsa ja ütles: “Aga Mallu, sa oledki VÄGA ülbe.”

-“Misasja, nimeta ÜKS KORD ELUS, kus ma olen ülbe olnud?” läksin ma juba õhku täis.

“No ma aeg-ajalt vaatan, mida sa inimestele vastad ja jah, sa oled kohati täiega ülbe. Mis sa ise ei teanud või?” imestas Kardo.

-“Ma ei ole ülbe, mul on lihtsalt vahepeal kopp nii ees nendest lollidest küsimustest ja juttudest, et ma lihtsalt ei saa muud moodi vastata. Ma ei suuda ennast tagasi hoida!” kurtsin ma oma ängi.

“Noh, selle pärast ma seda teemat sinuga ei tõstatanudki, et ju siis sa ei tahagi muud moodi vastata või no ega ma sind sundida ei saa ka,” rehmas ta käega.

-“Ja mis ma siis tegema peaks, kui nad oma lolle küsimusi küsivad ah?”

“Ära vasta neile, mis sa ennast närvi ajad. Või tead, saada nad minuni. Ma ei lähe kunagi närvi ja ma vastan sinu eest ja ütlen neile, et nad mind juutuubis subscribe’iks ka. Karistuseks! Nad on ju siiski sinu lugejad, ega nad vast pahaga küsi ja kommenteeri.”

-“No ja siis on õigus lollusi küsida v? Ja mis siis saab, kui nad enam ei loe? Mis mul sellest? Või nende paar sõpra ka ei loe, suur asi? Ja no nagunii nad loevad edasi, isegi kui nad siis arvavad, et ma normaaane või ülbe või…”

*Siinkohal mõistsin, et ma olen nagu need naisepeksjad, kes ütlevad, et kuhu tal ikka minu juurest minna on, keegi ei armasta teda nii palju kui mina. Ma mõtlen sama, et ah, nagunii loeb edasi, või kui isegi ei loe, siis noh, mis see mind huvitab. Siiani on mu lugejaskond iga aasta suurenenud. Ehk siis… 13 aastat kasvu lugejates. Vaevalt, et ma lõpuks kõik minema ülbitsen, eks…Kust nad leiaks kellelgi, kes veel nii tihti blogib? Kes sigiks nii sagedasti? Kes veel nii labane oleks??*

Et siis jah, sain teada, et tuleb välja, et inimesed ei olegi moe pärast korrutanud, et ma ülbe olen. Selgus, et olengi olnud, aga ega ma ju enne ei uskunud, kui Kardolt pidin üle küsima. Ta küll lohutas mind, et ma olen selliseks rasedusega muutunud ja küllap see üle läheb, et mu süütenöör netis lühikene on. Ja äkki see on mulle mingi väljaelamise koht, sest lastega pidavat ma väga rahulik olema. Eeeeehk siis… ma teen sama, mis inimesed Perekoolis minu kohta teevad: käivad ennast välja elamas, et kodus mitte laste peale karjuda