Sünnipäev südames. Poola 100

Mõtlesin täna, mida Poola minu jaoks tähendab, mis teeb ta võluvaks ja sunnib sinna ikka ja jälle tagasi minema. Mitte ainult reisides, vaid ka läbi raamatute, muusika ja mälestuste. 

Mõtted hakkasid liikuma seetõttu, et vaatasin paar päeva tagasi netis mingit üleskutset, kus pakuti välja väikese nimekirja jagu punkte, kuidas tähistada Poola taasiseseisvumise 100. aastapäeva. Nimekirjas oli kodu kaunistamine punavalgete kaunistustega või mingite muude poolapäraste väikeste ilusate asjadega, enda nime poolapärase versiooni üles otsimine (Małgorzata on see) ja selle hääldamine, poola muusika kuulamine ja poloneesi tantsimine.

Vaatasin kodus lootusrikkalt ringi ja sain aru, et lippu ega lindikesi ei ole. On puust ingel, kes iga päev meenutab mulle mu kaugel maal elavat õde Aniat. On sinikirjud kruusid ja teekann, mis meenutavad mulle mu Poola reise, Ania vanemaid, väikesi ja suuremaid linnu, kus ma olen käinud.

On lillelised kummutisahtlite nupud, mis meenutavad mulle Wrocławi turgu, kus ma müüjaga vaatamata väga napile sõnavarale päris hästi hakkama sain. On üks riiulitäis (tegelikult vist juba poolteist) raamatuid, mis meenutavad mulle kõiki neid imelisi inimesi, kellega ma olen aastate jooksul tutvunud - kunstnikke, muuseumihingi, filmifanaatikuid, muusikuid, pühakuid, võlureid ... Teises toas on mitu plaaditäit imelist poola muusikat, mis tekitab alati tunde, et ma olen kodus. Südames kodus.

Sellel hetkel sain aru, et mul pole mingit mõtet kõiki neid asju sünnipäevapildi jaoks kapi või laua peale laduda, sest neid oleks liiga palju. Vaatasin reisipilte ja neid oli ka liiga palju. Siis vaatasin kööki ja seal need otsitavad olidki - minu kardinad! Ma ostsin selle Łowiczi piirkonnale iseloomuliku mustriga riide kevadel Tšehhimaalt. Minu väikeses köögis ta siis nüüd iluleb ja mõnuleb ja aeg-ajalt paitab õmbluseservaga külmikumagneteid. Ühe magneti peal on samad mustrid ja kiri "Kocham Polske".

Poloneesi osa ma jätan ilmselt vahele, sest ülejäänud punktid tunduvad olevat täidetud. Muusikat kuulan homme, õigel sünnipäeva päeval, kui Sławek Jaskułke Tartusse esinema tuleb. Aga neid saiakesi võtaks küll, millest Slawomira telekas rääkis.

Palju õnne, Poola!