taud ja katk
Kui me nüüd arvestame, et mu iga sünnitus on samasugune nagu eelmine olnud ja alanud, siis selle teooria järgi ma võiks juba minna, sest ma olen kenasti külmetunud JA ohatis tuli ka. Okei, ohatise suhtes on lebo, sest ma ju avastasin suvel tänu blogilugejale maailma parima ohatiserohu, tänu millele see sügelev ja rõve nakkav periood kestab vaid paar tundi. Ma ostsin selle mingist loodustarvete e-poest, aga sealt on see otsas ja nüüd googeldasin sada aastat, et kust seda juurde saab, sest keegi raudselt küsib ja no ega minu tuub ka igavesti kesta. Igatahes, kellel huvi, siis ma ausalt pole nii head ohatiserohtu enne näinud ja katsetanud ja internett väidab, et teda saab SIIT! Kalamaja apteegist. Mul nüüd ju auto on, võiks ise ka minna ja endale varu ära osta, enne kui seda imerohtu enam kuskilt ei saa. Ah ei, googeldasin ja tellisin hoopis väljamaalt kolm totsikut, et kindel olla, kes tahab, siis ma tellisin SIIT.
   
Ühesõnaga, ohatis on väikseim mu muredest. Aaa, haha, fun fact, instas sada miljonit väikest last küsisid “kui vana sa oled” ja siis ma hakkasin sealt suvalt vanuseid panema, alates 45st kuni 60ni. Reaktsioon: “Aaa, ma poleks iial arvanud, et sa üle 36 oled!”. Nagu ok tänks, ma küll vaid 28 ja tahtsin nalja teha, aga ilmselgelt võiks ma oma mutinäo ja olematu huumoorimeele endale sisse istuda. Aa ei ma ei saa midagi sisse istuda, ma olen ääreni last täis, aga sellegipoolest 
Mariann Kaasik's Blog
 


