kui laps pissib öösel voodisse…

Mäletate, ma rääkisin, et kuivatit oleks vaja. Noh, jah muidugi on meil kohe kolm last ja ilmselgelt olukorda, kus kõik pesu oleks puhas ja kappides, pole ma ei tea mis ajast nähtud siin majas. Tegelikkuses täidab meie pesumasinat viimasel ajal 90% ajast hoopis voodipesu, sest miskipärast on Maril viimasel ajal tekknud väike probleem – häda tuleb kogemata voodisse.

Oeh, üldse kogu see mähkmemajandus ja potitreenimine ja asjad olid tema puhul omal ajal nii keerulised. Natukene olen nendest juttu ka teinud, aga päris palju olen meelega mitte kirja pannud, et vältida seda ilkumist, et appi, lapsel ju nii piinlik ja see ta isiklik asi ja nii edasi. No tegelikult on see kõik üsna levinud probleem ja häbitundeks põhjust pole, sest paljudel vanematel vaja sellega rinda pista. Oleks võinud kohe kirja panna, teaks praegu täpsemalt rääkida.

Ma mäletan, kui ta oli peaaegu kolmene ja IKKA potil ei käinud. Appi, kui palju kommentaare ma kuulsin selle kohta. Et noh, ma ju selline pohhuist ja ju siis mul on pohui sellestki, kas mu laps käib potil või mitte. Tegelikkuses proovisime me igasuguseid nippe ja trikke, mis netist leidsin.

Lasin tal märgade pükstega olla, panin ta potiga teleka ette, andsin talle potil telefoni kätte, premeerisin potilkäimist millegi heaga, lasin tal püksata olla. Issand,ma isegi ei mäleta, aga no kõik, mis te soovitasite, proovisin ma järgi. Miinus oligi see, et ta tegelikult ei tahtnud üldse potil olla, mistõttu oli nt raske anda potti tegemise eest preemiat, kui seda absull ei juhtunud. Lõpuks ma olingi seisus, kus ta ise tõi poti, küsis telefoni ja istus siis telefoni näppides potil, ei mingi plaaniga sinna midagi teha.

Kuidas see lahenes? AUSALT ei mäleta. Tuleb meelde, et umbes kolmeselt oli see, kui me käisime seal lastehaiglas uuringutel ja Mari andis mõista, et ta tahab pissile minna. Ja kui ma ta vetsu viisin, suurele potile, siis sinna ta oma häda tegigi ja kuidagi sujuvalt jäigi tal see väikse pissipoti aeg vahelt ära, hakkas kohe suure poti peal käima.

Sellega ta potiprobleemid siiski läbi ei olnud, sest esiteks oli tal mingi vastumeelsus number kahe suhtes. Ta KEELDUS seda potti tegemast ja nõudis selleks üli pikalt mähet. Täitsa ko-hu-tav aeg oli see, aga aju on ära blokeerinud vist, kaua see kestis. Konkreetselt ei teinudki enne häda, kui mähkme jalga sai. Ma isegi proovisin toona seda, et vot lihtsalt ei anna, aga ta suutis mingi neli (!!!) päeva kannatada ja nuttis, no ma ei suutnud niimoodi ka last piinata. Jällegi lahenes see ühel hetkel nagu täitsa ise, lihtsalt läks potile ja asi ants.

Lõpuks oligi nii, et Maril oli mähe uneajal. Lõuna- ja ööuneks panime alla, sest kuivaks ta ei jäänud. Mingi hetk jäi ta lõunaunne ilma ja nii hakkaski olema, et tal oli vaid öömähe. Sellega oli ka selline on-off värk, et ala kodus oli ööd kuivad, siis läks mu ema juurde, mu ema pani mähkme ööseks alla ja jälle hakkas öösiti alla tegema. Siis jälle harjutasime ilma ja noh selline see eluke oli, et muudkui pese voodipesu ja kiru seda, et sul kuivatit pole, sest kõik kuivab nii kaua ja ega päris jalaga ka segada pole seda pesuhunnikut, et oleks igaks nädalapäevaks uus võtta. Igatahes võttis jälle paar kuud, kui kõik paika loksus. Ei tulnud enam voodisse ühtegi õnnetust ja mina juubeldasin – ei mingit pissiloigus ärkamist enam! Mari magab ju enamasti meie juures ja eriti meeldib talle minu kaissu pugeda. Üli mõnus on ärgata selle peale, et sulle on lihtsalt peale pissitud… not!

Päris pikalt oligi kõik korras. Mari oli kenasti kuiv ja Lendegi hakkas täitsa suvaliselt, suht enda algatusel, potil käima. Ma siit blogist vaatasin, et mingi juuli-august oli see. Igatahes olin ma rõõmus, et näed, pole veel kaks ja käib kenasti potil, tubli laps! Läksin julgeks ära ja proovisin ka ööseks mähet ära võtta, aga kuna ma alles sain sellest elust välja, et piss iga nurga peal, siis seda kaua ei proovinud – näha oli, et seda ta veel hästi ei suuda. Seega oli (ja on siiani) Lendel öösel riidest mähe all, muul ajal on tavaliste pükstega ja õnnetusi juhtub vaid mõnikord harva. Mul on päriselt tunne, et see oli seotud riidest mähkmete kasutusele võtmisega, sest neid sain ma Lendel vist maksimaalselt kuu kasutada, kui ta juba tavaliste alukate peale üle läks.

Viimased paar kuud, ma ütleks, et eriti intensiivselt viimane kuu, on Mari hakanud öösel alla pissima. Minu meelest see jälle hakkas mu ema juures, et ema rääkis iga kord, kui Mari seal oli, et jälle juhtus õnnetus. Mina imestasin, sest kodus seda probleemi ei olnud, kuni noh… Hakkas kodus ka. Ja see on nii imelik, sest ta ju oli sellest juba niiöelda lahti saanud ja midagi ju juhtunud pole, et see komme tagasi peaks tulema, aga no tee või tina, praegu 5 korda nädalas kindlasti juhtub. No KINDLASTI. Ja see on nii väsitav.

Ma niigi jälgin õhtul, et palju ta joob, saadan ta lausa mitu korda pissile, ta ise ka räägib, et ei taha voodisse pissida ja… ikka juhtub. Ja veel nii imelikul ajal, et ala jääb kell 9 magama ja ma mõtlen, et kui ise ka lähen, siis enne ajan ta veel vetsu (kell 12), siis selleks ajaks on juba õnnetus juhtunud. Samas kui tund peale magama jäämist äratama lähen, siis ta enamasti ütleb läbi une, et ta ei taha, et ei ole pissihäda. Mõni kord on õnneks ka läinud, tõuseb püsti ja läheb ja voodi jääbki kuivaks, aga no see on harva.

On ka nii olnud, et ta ise ärkab selle peale, et pissihäda on ja läheb vetsu, seda siiski väga harva. Pigem juba siis, et natukene on voodisse tulnud, kui ta taipab ja vetsu läheb. Mis on igatahes parem, kui üleni läbimärjas voodis olla, aga no lapsest on kahju, sest ta ise on küll õnnetu selle üle, kuigi me pole üldse pahandanud ega praganud selle pärast.

Eile jäi Mari kell 9 magama ja kui mina voodisse läksin, oli õnnetus juba juhtunud. Jumal tänatud, et meil on veekindlaid linu ja madratsikatteid ja piisavalt voodipesu. Võtsin märjad asjad ära, viskasin masinasse, tänaseks on juba pestud ja kuiv, sest HALLELUUJA, kuivati! Aga igatahes hakkasin ma eile googeldama ja jõudsin SELLE blogipostituseni (LINK). Esiteks oli tore lugeda, et ma ainukene ei ole, kes selle probleemiga maadleb. Ma ju TEAN, et see on paljude laste probleem ja kindlasti veel vanematelgi, kui Mari. Ta ju alles sai viis, aga no ikka mõtled, et enamik lapsed on 2-3 aastaselt 100% mähkmevabad ja miks siis nüüd minu omal see nii raskelt tulema peab. Igatahes soovitas blogi autor mingit masinat nimega Wet Stop, mis on pmst aparaat, et laps alla ei pissiks. Et kohe kui masin niiskust tuvastab, hakkab piiksuma ja ajab lapse üles. Blogiposti autori last aitas see ÜHE päevaga, seega on minu lootus suur ja ma tellisin selle Amazonist Marile ka. Novembri keskpaigas peaks kätte saama, eks siis näis, kas aitab.

Igatahes, kui kellelgi lapsel on olnud sama probleem, siis kuulan huviga, et mida te tegite, et probleemist vabaneda. Ma olen aru saanud, et see võib olla ka stressiga seotud, et kuigi laps on rõõmus ja rõõsa, siis tegelikult hakkas ju jälle lasteaed ja uus beebi sünnib ja Lendega kraaklevad viimasel ajal kogu aeg ja… see kõik VÕIB mõjutada ja ma ei teegi siin lapsele etteheiteid, tahaks teda lihtsalt aidata.

The post kui laps pissib öösel voodisse… appeared first on Mallukas.