kodujutud ja esimene sõit

Teeme siis väikse ülevaate sellest, kuidas mu elu viimastel päevadel kulgenud on, sest… noh, tahan!


Eile oli Lendel ikka eriti kehva olla, mis tähendab seda, et suht viimase hetkeni lasime tal hotellis magada, et tal natukenegi parem hakkas. Kardo käis veel Mariga ujumas, mina pidin Lendet süles hoidma, sest ainult minu rinnal oli hea olla, mujal hakkas nutta tihkuma. Nagu te teate, siis lõpurasedana on niigi ebameeldiv selili olla, lisa sinna otsa veel üks jurakas laps – ma konkreetselt surin ta all, aga no teha polnud midagi.



Lõpuks oligi aeg ennast bussi peale sättida, kiiruga unustasin veel oma uhiuued mütsi ja salli hotellituppa, aga õnneks Vspast pakuti, et nad võivad need postiautomaati panna. Jee, praeguste ilmadega kuluvad nad kindlasti marjaks ära. Kui me Tallinna jõudsime, siis pidin ma Kia esindusse minema, sest sealt sain ma kätte prooviauto selleks nädalavahetuseks. Kuna Kardo pidi lapsed koju viima ja päris ihuüksi tundus veel roolis veits jube olla, siis tuli mu sõbranna Gerda minuga kaasa. Ja jumal tänatud, et tuli, sest koos oli kuidagi … julgem. Seda enam, et mu esimene sõit autokooli ja ARKi väliselt oli Ülemistes tipptunni ajal. Üldse päris palju sai eile sõidetud – alguses Ülemistelt ISKUsse, siis sealt koju. Kodust jälle õikale, et Mari mu emale viia ja siis tagasi koju, tee peal võtsime süüa kah kaasa. Ehk siis sõitmise lõpetasin juba siis, kui täitsa pime oli ja nagu te ehk teate, siis pimedas olin ma sõitnud täpselt ühe korra – siis, kui ma pimedasõitu tegin.


Kõik võivad ka kergendatult ohata (või pettunult, what ever rohkem meeldib), aga kõik jäid terveks ja ei ajanudki mitte kedagi alla. Kuigi jah, mul sellel Kia Sportage peal olla kõikvõimalikud turvavärgid peal, et sellega oleks vist üldse raske avariid tehagi. Ta hakkab piiksuma, kui ma rida vahetades kedagi ei märkaks, või kui ma oma rajal peaks kalduma, siis rool hakkas ISE mind paika sättima ja noh lust oli kohe sõita.


Kuigi jah, veits harjumatu oli küll, aga sinna pole vist midagi teha. Tuleb sõita ja siis saab seda vaikselt täitsa käppa ka. Näiteks hommikul vaatasin, et oh, mul on pakiautomaadis 5 pakki ja postkontoris ka 3tk, et vihmaga eriti nadi järgi minna, aga siis meenus, et aaa kle mul auto ju, ma võin sellega minna

 •  0 comments  •  flag
Share on Twitter
Published on October 06, 2018 01:17
No comments have been added yet.


Mariann Kaasik's Blog

Mariann Kaasik
Mariann Kaasik isn't a Goodreads Author (yet), but they do have a blog, so here are some recent posts imported from their feed.
Follow Mariann Kaasik's blog with rss.