ma niizama

Ma tahaks tagasi “algusesse” minna, ehk siis blogida teemadel “mis ma täna tegin”. Just sääraseid postitusi meeldib mulle endale aeg-ajalt üles otsida, sest päris tore on ju meenutada, mida millal tehtud sai. Asjad ja emotsioonid ununevad nii kiiresti. Ehk siis palun väga – siit tuleb minu tänase päeva heietus.

Tänane hommik algas Lende esimese sõimepäevaga. Ma otsustasin, et ma kustutan selle eelmise kogemuse ajust, sest jehhuuu, Lende sai ka Hellikusse koha! Tegelikult oli ta juba ammu seal nimekirjas, aga kuna ma lootsin, et saan elu mugavamaks teha, viies lapsed ühte aeda, ütlesin ma Helliku koha üles. Seega ei olnud mul mitte mingit lootust, et ma ta sinna nimekirja tagasi sokutada saaksin, sest praeguseks on enamik ikkagi endale sobiva aia leidnud ja ära valinud. Rääkisin Mari endise õpetajaga Hellikust, kes ütles, et just SAMA päev oli üks ema öelnud, et sai ikka koha kodu lähedale ja annab oma koha tema rühmas ära. Muuseas, see sama ema ka kirjutas mulle, et meie koht jäi vabaks, helista Hellikusse. No ja ma helistasin ja saimegi selle koha endale. Ma olin nii õnnelik, aga ma ei julenud enne hõisata, kui asi ametlik ja kõik tehtud. Täna saigi kõik ametlikuks ja nagu öeldud, oli Lende esimene päev Hellikus.

Nii hea oli sinna minna. Jah, umbes kilomeeter kaugemal, kui eelmine aed, aga no kui ma pean päevas läbima 4km rohkem, et mu lapsel oleks mõnus ja hea, siis ma olen valmis seda tegema. Pealegi, eks need load ka varsti-kunagi tulevad, siis on veel eriti lebo. Igatahes oleks nagu koju läinud, kõik olid nii tuttavad ja õpetajad ka teada juba ja no mõnna. On tõesti ikka vaks vahet, kas tegu on ainult lastesõimega, või sõimega suures lasteaias. Ei mingit aedikut, vähe rahvast (ainult kaks rühma), lapsed mängivad kõik koos, kõik teavad kõiki. Mõnna.

Mari esimesel päeval Hellikus

Lende esimene päev Hellikus

Lendel oli tuju hea ja mul on tunne, et ma oleksin võinud kohe minema minna. Lende uudistas seal ringi, lasi liugu, kiikus, mängis liivakastis – kõike tegi. Mina kirjutasin paberitele alla ja valisin Lentsule kapi ja viisin sinna mõned asjad ka, isegi mähkmeid, kuigi Lende praegu nii tublilt käib potil (va ööuni).

Paar tundi mängisime õues, siis hakkasid lapsed sööma ja peale seda tulime Lendega koju ära. Lendel oli lõunaune aeg, seega läks ta vanaema juurde magama, ma koristasin maja natukene inimlikumaks. Ma pean homme või millalgi ennast kätte võtma ja esikutest pildid ära tegema, et ma saaksin mõelda, mis värvi ma kuhu panna võiks. Muidugi vaikselt loodan siin teie abile ka, ma ise nii vaimuvaene. Tean ainult, et ÜKS sein peab kindlasti kollane olema, aga milline? Mis värvi teised? Mul juba maalerid olemas ja ootavad ainult märguannet, et tulla, aga enne on vaja uksed ära vahetada. Need jõuavad alles 29dal. Siis saavad nemad ukseaugud pärast kenasti ära viimistleda ja seinte kallale minna.

Sellega seoses googeldasin jupp aega, et kuhu me nii kauaks minna võiks. Selle värvi ja ehituse sees enam küll olla ei tahaks, seega vaatan, äkki lähme hoopis Tartusse. Vspa ongi veel külastamata ja Marile meeldiks absoluutselt iga koht, kus ujuda saab. Kahju, et Nõmme ujula paariks päevaks lõõgastuspaketti ei paku :D Igatahes on Vspas igasuguseid hoolitsusi ja värke rasedatele ka ja ausalt ma VAJAN neid. Mul on tunne, et ma olen pundunud ja väsinud ja ma pole tihanud viimasel ajal Kardolt massaaži ka kerjata, sest ta nii usinalt paneb meil majale laudist (vihkab iga sekundit sellest, aga ikka teeb ) ja tundub imelik peale seda, kui teine iga päeva 8+ tundi rügab, et kle tule ja mudi hoopis mind nüüd