õudsad lagastajad…*

Ma siin rääkisin, et meil käis JÄLLE diivanipuhastaja. Ma ütlen jälle, sest alles juunis lasime ta ära puhastada, nüüd on august eksole. Aga no diivan nägi kohutav välja ja kui PuhastusEst mulle kirjutas ja küsis, et kas mul oleks nende teenuseid vaja, siis ma ei kõhelnud sekundiks ka. Ma pidin eelmine kord diivani selle veekindla Nanospreiga üle laskma peale puhastust ja natukene pihustasin ka, aga see oli nii õhukene kiht vist ja mitte piisavalt korralikult tehtud, sest mu diivan oli lihtsalt õudne. Noh, eks aeg ka siin selline. Esiteks Lende potitreenimise algus = pidevalt kogemata diivanil püksi tegemine. Lisaks on lastel komme diivanile ronida sööma (kuigi ma keelan, aga no ikka tullakse). Sest noh, ma ka söön diivanil :D Ja rotid. Mari tahab kogu aeg rotte paitada, siis tuleb need diivanile panna ja kas te teate, et väljend “kuserott” pole mitte asjatu. Seega jah, diivan vajas puhastust.

Ignoreerige seda, et diivan tundub eri värvi, see pildil valgusega muutus veits vist nii, aga no näha on, et diivan oli plekke ja laike ja jama täis. Lisaks tuleb tänada ka Lottet, kes TEAB, et diivanil käia ei või ja minu silme all seda ei teegi, küll aga leian ma iga hommik diivanilt hunniku koerakarvu. On salakaval koer…

Ühesõnaga, ma tegin need ENNE pildid ära, sest ma teadsin, et ülehomme puhastajad tulevad ja tahtsin võrdluspildid ära teha, et muidu äkki unustan või nii. Kahe päevaga suutsime me kambaga selle diivani VEEL rohkem ära läbustada. Ma ei tea, kas asi oli siis selles mentaliteedis, et ah, nagunii tehakse kohe puhtaks, aga no veits piinlik näidatagi neid pilte