Mitte miski pole enam endine!

Ega ma ausalt öeldes ei mäletagi, millal ma viimati teile life update’i andsin ja ega ma ei tea, kas see kedagi reaalselt üldse huvitab. Kuid ma tahan teiega jagada muutusi oma elus, et te suhestuksite minuga ja ei tunneks end kõrvale jäetuna, sest minu jaoks olete te pere! Kõige paremini tunnevad mind kindlasti need, kes loevad nii blogi kui jälgivad mind ka Instagrami vahendusel. Mitte lihtsalt mu pildipostitusi, vaid ka story‘sid, mis on mul ka kõige elulisemad ja vahetumad.

Paljudel on nende peale tekkinud küsimusi: “Kuidas ma sattusin oma vaimsele rännakule? Kuidas nägi välja hüpnoos? Mis raamatuid ma parajasti loen? Kas mul on uus kass? Kuidas ta Elliga läbi saab? Kas ma olen nõus oma kaalulangetusteekonda teiega jagama? Kas ma olen Roometiga lahus?” Võiksin avada bet365 lehel ennustamismängu, kus kõik saavad vastusevariantidele panustada ning postituse lugemine oleks kohe palju põnevam, hehe! Need ja paljud muud küsimused hakkasid muutuma aina tihedamaks, mistõttu võtsin end kokku, et siia kribama tulla – teile kõigile üheskoos! See tuleb päris põnev postitus, sest ma ei tunne end äragi, kui vaatan veel eelmise kuu mina!

 

Pere uus liige

Alustuseks ajame nunnumeetri põhja! Instagrami vahendusel olete kindlasti näinud uut pisikest karvapalli mu elu ja südant täitmas. Pisike plika Liisu saabus minu koju juuli lõpus, veidi enne 2-kuuseks saamist. Liisu on üks kolmest pesalisest, kes otsis uut kodu. Nii pea kui teda nägin, karjus mu sisetunne, et Elli vajab teda! Ja usute või mitte… Mu kodus on kõik nüüd teisiti!

Alguses muidugi sisisev ja eemalehoidev Elli, on pisikesega juba harjunud. Nad küll pole suurimad seltsilised, kuid Elli on teinud uskumatuid edusamme, mis puudutab just inimestega suhtlemist. Elli ei ole enam kartlik peitusemängija. Vaid kolme nädalaga on ta hakanud käima mul SÜLES, voodis, magab diivani PEAL mitte all, ei jookse inimeste eest ära ja enam isegi ei sisise pisikese peale, kui see just meelega endale jama kaela ei tõmba. Mul on kodus kaks imelist, kuid väga erinevat plikat, kellega mul on soe ja armastav suhe! Sellele aitas kõvasti kaasa ka meditatsioon, mille käigus ma saatsin neile valgust ja armastust ning vaatlesin Ellit lähemalt ja lõin temaga sideme. Pärast seda kõike on Elli justkui teine kiisu!

 

Minu vaimne rännak

Ma ei teagi, kus alustada… Eks asjad võtsid esmase pöördepunkti minu jaoks juba oktoobrikuus. Ajal, mil vajasin sisemist tuge ning nägin, et seda ei paku mulle keegi muu kui mina ise. Alustasin vaikselt, hakates inimpsühholoogiat uurima, kuid mida aeg edasi, seda enam tõmbas mind just spirituaalse maailma poole. Ja kui Roomet mu teele juhtus, siis võimenes kõik veelgi… Huvi sisemaailma vastu kasvas üle pea ning nägin, et teed tagasi pole enne, kui olen kõik sisemised hirmud, mured ja õppetunnid lahendanud.

Ma selles postituses ei tahaks minna liiga üle võlli selle teemaga, sest paljudele ei ütle vaimsus väga midagi. Pigem kirjutaksin sellest eraldiseisva postituse, et minu mõtteid koguneksid lugema just need, kes on selleks valmis ning tunnevad selle vastu huvi. Sest olen poole aasta jooksul lugenud mitmeid teoseid, avastanud enda jaoks mediteerimise, käinud juba mitu korda hüpnoosis (soovitan soojalt hüpnotisööri Ants Rootslane), õppinud palju sisemisi õppetunde, muutunud inimesena väga palju, kogenud telepaatiat, leidnud sisemise rahu ning manifesteerinud oma ellu suuri muudatusi.

Et anda natukegi vastuseid neile, kes on nii palju huvi tundnud, siis alustamiseks ei ole mingeid teadmisi vaja. Kõigest tahet õppida ja muutuda. See on raske rännak iseendasse, mis võib tuua üles kõige valusamaid mälestusi ning õppimata jäänud õppetunde. Me keerleme oma valudes senikaua, kuni need lahendame. Kuna nägin vanu mustreid oma elus ikka ja jälle kordumas, mis põhjustasid iga järgnev kord üha enam valu, siis teadsin, et ma pean autopiloodilt maha tulema ja rooli enda kätte haarama. Lõhkudes oma käitumismustri, oleme võimelised muutuma ja reaalselt elama. Mu jaoks on elu omandanud täiesti uue tähenduse. Ja olen avastanud, kui tühine on tegelikult kõik füüsiline meie ümber, isegi teised inimesed. Lähen juba liiga pikalt oma jutuga ette, seega jätame selle praegu siia ning ehk tulevikus räägime eraldiseisvas postituses pikemalt, eks?

 

Taas vallaline?

Ja see on ka üks põhjuseid, miks mu postkasti hakkasid ummistama kirjad küsimustega, kas olen taas vallaline, mis minu ja Roometi vahel juhtus ja miks meid enam koos pole näha. Rahustuseks võin öelda, et meil sai äsja kolm kuud suhtes olemist ning meie vahel on kõik hästi! Tulnud tagasi Itaaliast, vajasime mõlemad aega omaette, et taas saada tööasjad reele, näha lähedasi ning hoida omavahel tervislikku distantsi, et anda ruumi taas igatsuse tekkimisele.

Me kaks ei ela koos, mistõttu oli 14-päevane reis meie jaoks midagi uut. Oleme mõlemad väga iseseisvad inimesed ning hindame ka omaette aega. Muidugi me veetsime ka pärast reisi aega koos, kuid esiteks ma ei jaga teiega kõike ja teiseks ma vajasin tõesti aega omaette, et tegeleda oma sisemaailmaga, mis andis mulle tugevalt märku, et seda on vaja teha. Kuna minu eluõppetunnid keerlevad armastuse ümber, siis on Roomet tugevaks katalüsaatoriks selles osas. Jah, on tulnud ette raskeid aegu, kuid ma olen südamest tänulik nendele, sest vaid nii olen saanud võimaluse oma käitumismustreid murda.

Üksi oldud ajaga olen lõpuks ometi saanud aru, mida võib üldse enesearmastus tähendada. Ma tean, et ma pole 100% sealmaal, et saaksin öelda, et armastan end tingimusteta, kuid olen kohe kindlasti teinud suuri edusamme. Ma pole ammu olnud millegi osas nii elevil, kui õppida iseennast paremini tundma ja tunnetama. Sest kõik, mis siin elus üldse loeb, oleme ainult meie ise. Teised inimesed on vaid nupukesed meie mängulaual. Seega aeg iseendale on äärmiselt oluline, kuid see ei tähenda, et midagi mu suhtes kohe pahasti oleks. Roomet on selle kõige kõrval olnud mulle suureks toeks ja mõttekaaslaseks – just seda suhe minu jaoks tähendabki – sidet, mitte sõltuvust.

 

Kofeiinivaba 10 päeva

Tegin hiljuti läbi päris põneva eksperimendi, kus loobusin asjadest, mis minu elu dikteerisid. Sooviga võtta ohjad enda kätte, lasin elus lahti suhetest, asjadest, harjumustest ning tõekspidamistest. Üheks harjumuseks oli kohvi joomine. Aastate jooksul oli saanud ühest hommikukohvist 5 kohvijoomist päevas.

Nagu ehk nägite jaanipäeva VLOGist või mu senistest reisiseiklustest, siis iga kord kui olen kodust eemal, lööb mu kohvivajadus sisse. Harjumus kodus kohvi juua oli saanud nii elementaarseks, et kus iganes ma ei ööbinud, oli esimese asjana vaja leida kohvi. See otseselt muidugi ei dikteerinud mu elu, kuid tundsin end vangistatuna ideest, et ma pean kohvi saama.

Ma pole olnud kunagi kofeiinist sõltuvuses, pigem just kohvi maitsest. Kui kofeiiniga hakkas juhtuma selline naljakas lugu, et see muutis mind uniseks… nagu reaalselt ma jäin magama pärast kofeiini (kohv, energiajook) tarbimist, siis sain aru, et miski on valesti. Ma võinuks juua ka neli kohvi järjest, ilma et oleksin tundnud mingitki ergutavat efekti. Ma olin muutunud immuunseks kofeiinile. Mu kehas oli adrenaliini tootmine häiritud ning ma hakkasin mõtlema, kas see võib ka mu une kvaliteeti ehk mõjutada.

Igal juhul, ma ei ole kunagi ühegi sõltuvuse ohver, mistõttu polnud mul raske päeva pealt oma suurim sõber elust välja lõigata. Viieks päevaks asendasin selle viljakohviga (mis maitses mulle ausalt öeldes isegi rohkem) ning ülejäänud 5 päevaks olin kohvi suisa unustanud. Kuna see kõik langes kokku mu meditatiivse perioodiga, siis ma ei teagi mis kokkuvõttes põhjuseks oli, kuid mu uni tegi comebacki. “Roomet, ma olen maganud juba mitu päeva 7-9 tundi!” Roomet: “Palju õnne, Merru, sa oled inimene!” Haha, minu jaoks midagi nii uskumatut, olnud maganud alates 2014 väga kaootiliselt. Alates novembri kuust ei olnud ma maganud ükski öö üle 6h. Hea uni, mis on iga inimese jaoks normaalne, on minu jaoks olnud unistus. Ka nüüd mil ma 1-2 kohvi päevas taas tarbin, magan ma ikkagi uskumatult hästi!

 

Kas ma hakkasin karsklaseks?

Ja täpselt samamoodi lõikasin ma päeva pealt välja ka alkoholi. Sellega nüüd küll seda lugu polnud, et ma tarbinuks seda kuni 5 klaasi päevas, haha! Küll aga sai seltskonnas ikka klaas või paar võetud. Olles lähemal vaimsele maailmale, hakkab alkohol mulle vastu. Ma ei löö risti ette, et ma kunagi enam midagi ei tarbi. Lihtsalt tunnen, et praegu ei ole sellel mu elus kohta. Pealegi läksin ma prep dieedile, nii et ongi  parem. Roometiga kahekesi nüüd karsklased, hehe!

 

Meeletu kaalutõus

Ma kaalun hetkel vast oma aegade kõige rohkem, kuigi ma ei ütle sellega, et oleksin ülekaaluline. Ka ei toitu ma ebatervislikult, liigun palju ja olen füüsiliselt aktiivne. Ma isegi ei tea, mis selle põhjus on… Kas stress ja raske aasta? Ma tõepoolest ei kujuta ette… Vahepeal sai kaalu jälle langetatud, kuid pärast seda hakkas see taas tõusma ning veel kõrgemaks kui enne oli. Nagu mäletate, käisin selle mure pärast ka hormoone kontrollimas, kuid midagi nagu silma ei jäänud. Täitsa terve naine!

Kuna lõppude lõpuks tahaks oma peegelpilti siiski tagasi (mis võiks olla nüüd veelgi ilusam, sest suurem osa tulnud kaalust on lihasmassi arvelt), siis otsustasin lõpuks ise eksperimenteerimise lõpetada ja võtta midagi tõsisemat ette. No ega muidu ei motiveeri, kui pole otsest kohustust/tähtaega vms. Ja nii ma võtsin endale personaaltreeneri Peep Reinarti, kellega ma alustasin bikiinifitnessi ettevalmistusdieeti. Ei, see ei tähenda, et mul oleks plaanis lavale minna. Lihtsalt oleme seadnud mulle sellega mingisuguse kuupäeva ja soovitud tulemuse, mida saavutada.

Miks just Peep? Ma tean teda juba mõnda aega ja olen näinud, kui sujuvalt on tema juhendamisel naistel prep läinud. Soovin, et ma saavutaksin kaalu, mis jääks ka püsima ning oleks täiesti maintainable ning võiks sobituda mu elustiili. Istusime maha, rääkisime kõik läbi ning ta lubas mind soovituni aidata. Juba paari päeva pärast oli mul meilil nii toitumis- kui treeningkava ja seni olen ma iga osa sellest nautinud. Nädalaga kukkus kaal pea kilo ning ma pole kordagi tundnud, et ma treeniks liiga palju või sööks liiga vähe! Olen rohkem motiveeritud kui kunagi varem. Eks ma hoian teid Instagramis oma tulemustega kursis! Kes huvi tunnevad, siis Peep pakub ka toitumis- ning treeningkavasid.

 

Kas minust saab treener?

Tulen välja siis juba suure uudisega ka! Ma võtsin lõpuks vastu otsuse teha ära PERSONAALTREENERI PABERID. International Personal Training (IPT) personaaltreenerite kursus algab 20. augustil ja koosneb kahest osast: teoreetilisest (digitaalplatvormil) ning praktilisest (füüsilises keskkonnas). Mul tekkis huvi selle vastu juba aastal 2016 kui tegelesin bikiinifitnessiga, kuid ma ei ole kunagi tahtnud treeneriks saada ja siis ei näinud asjal ka mõtet. See ei tähenda, et ma nüüd oleks ümber mõelnud… Ma lihtsalt soovin antud teemal oma teadmisi avardada, oma kirge fitness valdkonnas veelgi süvendada ning teid kõiki rohkem aidata. Kes teab järsku võtan endale mõne “õpilase”, kuid esmajoones soovin olla ikka ise õpilane ja õppida ning ennast arendada! Vot sellised lood selleks korraks…