operatsioon või keretäis keppi?

Kurtsin just ühele sõbrannale, et varsti on vist vaja operatsioonile minna. Puus teeb viimasel ajal aina rohkem häda ja seda enam mõtlen ma õudusega, et ma peaks operatsioonile minema. Ma olen maininud ka, et mingi sada aastat tagasi käisin puusaga arsti juures ka, aga ma tegelikult tõesti ei mäleta seda diagnoosi. Sümptom on aga see, et parem puus käib, naks, liigesest välja. Alguses ma arvasin, et kõik saavad seda teha, sest ma ise olen seda tahtlikult teha saanud nii kaua kuni ma mäletan. Siis oli see pikalt mu party-trick: “tahad näha, mis rõvedust ma oma puusaga teha oskan” ja lasin peenikest naeru, kui inimesed okset alla surudes oma käe mu puusalt ära tõmbasid, kui seda naksu tundsid.

Aga lõpuks, lõpuks sai puusaliigesejumal mind kätte ja puus hakkas valutama ka. Kui ma õigesti mäletan, siis arstil käisingi ma sellega viimati 16 aastaselt ja siis öeldi, et noh, heal juhul kümpsi peab see puus mul vastu. Ma toona olin ju mega peenikene roots ja seetõttu arvas ka arst, et kuna väga palju raskust puus kannatama ei pea, siis pakkuski ta entusiastlikult 10 aastat operatsioonivaba elu. Sellest kümnest on kohe-kohe saamas 12 ja no olgem ausad, kui ma toona kaalusin maksmaalselt 45 kilo, siis nüüd, 20 kilo raskemana, karjub mu puus üsna tihti sulaselges eesti keeles appi.

Ütleme siis nii, et viimased aasta-kaks ongi olukord aina ebameeldivamaks läinud. Nagu kellavärk, kümme aastat sai täis, puus pakkis oma viimased kõhrejäänused kokku, võttis kätte ja hakkas valu tegema. Ega ta kogu aeg ei valuta, aga vahel olen isegi öösel selle peale ärganud, et olen liiga pikalt paremal küljel maganud ja olen läbi une “puusa liigesest välja võtnud”. Mul on raskem seda paremini seletada. Vahepeal valutab puus päris palju ja ma olen täheldanud, et ma kõnnin ka nagu natsa imelikult, ei taha toetada nii hullult paremale poolele.

Kurat, et ma oma diagnoosi ei mäleta. Muidu ma googeldaks seda praegu ja loeks õuduslugusid sellest, kuidas ma varsti jalutuks jään. No persse, ma KARDAN OPERATSIOONILE MINNA, saate aru jah? Igatahes lähme nüüd postituse algusesse tagasi, et rääkisin sõbrannaga sellel teemal ja tema pakkus, et ma ei peaks üldse opile minema. Et tema teab kedagi, kellel opid ainult hullemaks teinud on. Et tema ise on rohkem tšakrausku ja selles usus tähendab valu seda, et mul on lahendamata vaimsed probleemid, mis väljenduvad füüsilises valus. Puusad olla naudingutšakra ja see tähendab siis seda, et tuleb mõelda läbi oma suhe naudingutega. Kas minu vajadused on hästi rahuldatud, või ma teen neile järelandmiseid, või tahan liiga vähe või liiga palju.

Ja kuna see on kestnud mingi perioodi, siis on see olnud mingi protsess ja ma peaksin mõtlema, mis seal on muutunud, ilmselt sai see probleem alguse varem, aga kuna läheb kogu aeg hullemaks, siis selle teooria järgi olen ma lihtsalt oma probleemi eiranud, sellest ka puusavalu.

Ja muuseas ta ütles, et tavaliselt liitub sellega ka mure kaalu pärast, sest kaal on kergelt mõõdetav, erinevalt oma seksuaalsest rahuldatusest. Ma küll ei taha öelda, et ma oleksin seksuaalselt rahuldamata, aga mu puus teeb haiget JA ma olen 20 kilo raskem. Hakka või uskuma, et mu naudingutšakra ongi perses (pun intended).

Ma olen üldiselt seda tüüpi, et mulle meeldib igasugust huinamuinat uskuda ja ma päris kindlasti kohe oleksin parema meelega valmis tegelema oma vaimsete probleemide ja naudingutšakratega, kui minna arsti juurde, lasta ennast magama panna ja enda kuramuse PUUS LAHTI LÕIGATA. Niiet kui kellelgi on häid ideid, kuidas ma oma naudingutšakra tööle saaksin, siis ma olen üks suur kõrv. Kardo pakkus, et võib mulle niikaua keppi anda, kuni mu puus korda saab, kuigi ma pigem kardan, et lõpuks kukuks mu jalg lihtsalt küljest ära, niiet ma ei tea kui hea lahendus see on :D

Muidugi võin ma teha ka seda, mida ma siiani teinud olen. Halan aeg-ajalt, et aiiaaaa, puus teeb haiget. Ja kui keegi ütleb, et mine siis arstile, ütlen ma kurvalt, et ma ei taha, nad teevad muidu operatsiooni ja ei lähegi kunagi kuskile. Seda käitumist saab pmst rakendada nii kaua, kuni ma ühel hommikul ärkan ja mu jalg ühes puusaliigesega teki all kehast eraldatuna vedeleb, sest puus on nii persses või miskit :D

Mina mõtlemas oma elust ühe jalaga