III TAHAAA!

Oh õnn ja rõõm, Mari on jõudnud faasi nimega “iii taha!!”. Ta “iii taha” mitte midagi! Iii taha süüa, iii taha vanni, ii taha vannist välja, ii taha õue, iii taha tuppa, ii taha käsi pesta, ii taha mustade kätega olla, ii taha “Seks ja linna” vaadata, iii taha multikaid, ii taha Lottet, ii taha, et Lotte puuris on, iii taha titat opa, iii taha, et tita minu opa on, iii taha värvida, ii taha värviraamatut ära panna. Püha issand jeesus. Mulle tundub muidugi, et enamus asju on moe pärast “ii tahetud”, sest mõnikord ma ikka pakun talle seda, mida ta just väitis, et ei taha ja siis ta ikkagi võtab vastu.

Mari sai mu huulepulga kätte, aga kui ma ütlesin, et tule siis emmega pildile oma värvitud huultega: “IIIII TAHAAAA!” röökis ta mulle kõrvaauku. Mina nabisin ta ikka kinni. Tugevamate võim :D!

III TAHA MUNA! Saate aru, isegi üllatusmuna ei taheta :D

Teate, mida ta ALATI tahab? Mu telefoni :D

III TAHA issi ja titaga pildile. Kui ma ütlesin, et mine siis pildilt üldse eemale: “IIII TAHA!”. Nõnda ta siis istus seal ja nokkis nina :D

Mari mängis hommikul lauamängu. “Tahad, emme mängib ka?”. Vastu sain sellise pilgu ja: “III TAHAAA!!”. Fain…

Ja kui ma nüüd peaksin ette loetlema kõiki sõnu, mida Mari kasutab, siis ma jääks jänni, sest juba on neid nii palju, et ei oskagi kokku lugeda. Mis eriti haige, ma avastasin, et ta kordab inglisekeelseid värve. Vaatab juutuubist mingit videot, kus värvitakse palle ja siis kordab “giiin, eeed, ello!” :D

Täna värvis oma veeraamatut ja seal oli elevant, kelle lont jões on. “Joob piima!” teatas Mari. Ma ütlesin, et jões on ikka vesi, et elevant joob vett. “III TAHA! JOO PIIMA!” röökis ta mulle vihaselt vastu ja viskas raamatu maha.

Üldse Mari on nii naljakas. Näiteks ükspäev tõi ta endale vannitoast rinnapadjad, istus diivanile, pani padja käe alla ja pleedi peale, nagu mina seda teen ja siis nõudis: “tita opa!”. Kui ma andsin, siis teeskles Mari, et annab titale süüa. See oli lihtsalt nii naljakas. Ise räägib püüdlikult: “tita piima juu!”.

Üks lemmikasjadest on ka appi karjumine. Iga kord, kui avalikku kohta läheme, jookseb Mari appi karjudes minema. Mina siis jooksen talle järele nagu mingi segane ja üritan olla võimalikult selle näoga, et ma ei ole just seda last ta emalt varastanud :D

Ahjaa, me Mariga mängime seda mängu, et näita kus on hambad ja juuksed ja käed jne. Ükspäev Mari tegi mulle pulli ja iga kord, kui ma küsisin, et kus on emme suu või silmad, pani ta mulle näpu näole, ütles: “pepu!” ja itsitas pihku. Mu enda lihane laps kutsub mind persenäoks…

Oh seda Marjunni küll.