annan nii palju nõu, kui mul on!

Ma olen lausa 18 päeva topeltema olnud ja selle rasedusega ja sellele järgneva perioodiga olen ma proovida saanud nii palju erinevaid asju, et ma mõtlesin teile ka kirja panna mingisugused nõuanded. Lähtun sellest, et mida ma ise oleks tahtnud teada ja noh, üldiselt enda kahest kogemusest. Muidugi peab arvestama, et iga rasedus, sünnitus ja beebi on erinevad, seega ei saa ma muidugi siin mingit tõde kuulutada. Aga kui see postitus mõnda inimest natukenegi aitab, siis on ju hästi!

RASEDUS

Kõige tavalisem soovitus – ära muretse. Ma tean, et see raseduse algus venib nagu tatt ja kõikide ultrahelide vahel tundub olevat sada aastat, aga tegelikult läheb see 9 kuu lõpuks nii ruttu mööda. Minult on nii palju küsitud natukene naljakaid küsimusi, et mida ma süüa võin ja mis asendites ma magada võin ja mismoodi ma peaks sünnituseks ette valmistama ja kas ma peaks mingi õliga enda auku venitama, et see beebi kiiremini välja tuleks jne jne. Ma ütlen lihtsalt, et söö neid asju, mis sulle sisse lähevad, mis maitsvad tunduvad ja kui vähegi suudad, siis proovi ikka värsket tarbida. Samas ei materdaks ma ennast maapõhja, kui isu on mõnikord ka  ebatervisliku järele. Parem söö siis seda, kui mitte midagi.

Ela oma elu edasi nii nagu enne, täpselt nii, kuidas ise saad. Maga nendes asendites, kuidas mugav on, liiguta ennast nii palju kui vähegi viitsid ja saad. Kui sul on soov õlidega enda auku venitada, siis minu poolest anna tuld. Mõnele meeldib see tunne ja teadmine, et nad on omalt poolt kõik andnud. Paraku ma siiski kahtlen, et sa suudaksid ja tahaksid oma auku nii suureks välja venitada, kui tite pea on, seega jah… Mina isiklikult jätsin selle venitamise vahele.

Sa võid ennast tunda lõpuks suure ja kohmakana ja igalt poolt valutavana ja loomulikult see “ah ma jään igavesti rasedaks!!” tunne võib paljusid kimbutada, aga ma vannun, et kuigi ka viimased nädalad venivad nagu tatt, siis välja see laps tuleb. Ja see hetk, kui sa mõistad, et fakkkkk, ma vist sünnitangi täna, siis sa vähemalt korra mõtled küll, et oihhh, kuule, päris valus on, et ma võiks küll veel paar nädalat rase olla ja ennast vähe koguda. Seega naudi seda, et sa oled suur ja paks ja veered mööda ilma, sest varsti on sul beebi, keda imetleda, aga sa ei saa lihtsalt hambad laiali telekat vaadata ja suvalisel ajal magada, sest tita tahab ju imetlemist. Ole lihtsalt rase, varsti on see läbi! Söö kõike head-paremat ja urise nende peale, kes tahavad sulle süümekaid tekitada, et “sa ei tohi ju tegelikult kahe eest süüa!”. URISE! Ja kui sul on vanem laps ka, siis proovi temaga võimalikult palju aega veeta, sest peale sünnitust on see natukene raskem.

HAIGLAKOTT

Esiteks see kõige tüüpilisem küsimus, et mida pakkida haiglakotti? Minu haiglakoti sisu näed SIIT . Seekord sai päris hea sisuga kott pakitud, aga mõned asjad olid ikka puudu ja teised asjad üle. Kui ma saaksin aega tagasi kerida ja kotti pakkida, siis võtaksin ma esiteks kaasa ROHKELT SÜÜA! Esimene kord ei tundnud ma sellest üldse puudust, aga seekord saatsin Kardo kohemaid poodi. Nii hea on, kui on kohe varnast võtta midagi head näksimiseks, sest sul on seda pärast päriselt ka vaja. Eriti magusat. Ma ise tegin selle vea, et mõtlesin kogu aeg, et mis ma ikka kogu elamist kaasa tassin, aga no tegelikult mis vahet seal on, kui suur su kott/kohver on? Kui on vaja, siis on vähemalt olemas ja kui pole vaja, siis pole vaja. Mis seal ikka. Siis tundsin ma puudust lisapaarist retuusidest endale, pluuse olin mitu kaasa võtnud, aga vot retuusid jäid maha. Lisaks suutsin ma oma ainsad sokid täis veristada ja kaasas olid vaid villasokid, mis seal sünnituslaual värisedes ära kulusid, aga perepalatis oli piisavalt palav, et oleks tavalisi sokke tahtnud jalga panna, aga mida polnud, seda polnud.

Veel tundus mulle, et oleks võinud beebile küünekäärid panna kotti. Ta küüned olid nii pikad ja lisaks enda näo kriipimisele tegi ta haiget ka kätega vehkides mu katkistele tissidele. Arst hoiatas, et vastsündinud beebi küüsi tuleb lõigata VÄGA ettevaatlikult, sest neil võib väiksest põletikust tekkida terve keha põletik. Mina aga tundsin ennast üsna kindlalt ja oleks hea meelega ta väiksed kulliküüniseid kohe lõiganud. Kätlin soovitas üldse kasutada klaasviili, aga selliste väikeste sõrmedega tundub see võimatu missioon. Seega – kes usub, et saab sellega hakkama ja suudab ettevaatlikult küüsi lõigata, siis võite proovida.

Üleliigsed asjad… Ma saan rääkida vaid ITK’st, aga seal oli olemas dušigeel ja rätik, mida poleks pidanud kaasa tassima. Samuti antakse sealt lõputult mähkmeid beebile, aga emale ainult 3 sidet. Kui on endal võrkpüksid olemas, siis kasutavad sinu omi, kui pole, siis annavad ise. Mul olid omad kaasas. Aga kuna need maksavad mingi 10€ pakk, siis ma soovitaks vastu võtta haigla omad ja see raha lihtsalt säästa.

SÜNNITUS

Muidugi tahavad kõik, et sünnitus läheks valutult ja kiiresti ja ilma rebenditeta. Kuidas seda aga teha, see on omaette ooper, sest mingit ühtset lahendust kahjuks pole. Mis minu sünnituse kergemaks tegi oligi raamatu “aktiivsünnitus” lugemine, millest võtsin kaasa kaks tarkusetera. LASE ENNAST LÕDVAKS! Valus on, jube valus on, aga ära jää külitama voodisse, vaid proovi seista ja ringi liikuda. Järi aitas mind sellega kõvasti, sest siis sain kätega kuskile klammerduda ja alakorruse lõdvaks lasta. Miks sul valus on, ongi see, et sa AVANED. Aga kui sa lähed krampi ja oled alt pinges, siis sa nagu võitled ise enda avanemisele vastu. Sest noh, avaned sa nii ehk naa, aga kui sa oled lõdvestunud (nii palju kui võimalik), on see vähem valus kui krampis olles. Seda ma endale korrutasin iga tuhu ajal: “LASE ENNAST LÕDVAAAAKS!” ja siis uhhuutasin terve aja. Mõni kisab, mõni karjub midagi muud, mina ulgusin nagu kummitus, see tegi natukene olemise paremaks ja päris vait ei saanud nagu ka olla, sest olgem ausad, it hurts like a motherfucker.

Teine tarkusetera – proovi valude vahel leida muud tegemist. Mina proovisin Kardoga juttu ajada, uurisin asju palatis – esiteks aitas see rohkem lõõgastuda, kui see mõte, et apppi, valu tuleb kohe jälle! Ja teiseks läheb aeg niimoodi kiiremini, kui sa lihtsalt vaikides ei kügele.

Mult on ka küsitud, et kuidas see hingamine siis täpselt käib, millega valu üle hingata. Noh ma ei tea, hingad sisse ja välja, nagu inimesed ikka. Mingit spets hingamist ma tõesti ei teinud. Hingad sisse. Hingad välja. Proovid elus olla. Mina iga valuhoog lubasin endale, et KOHE kui see läbi saab, siis anun epikat, aga aina lükkasin seda edasi ja lõpuks sain aru, et mul on juba kohe suur avatus käes ja enam ei saa ma midagi.

Ps! Enamik naistel tekib täisavatuse saabudes iiveldus (või oksendamine/kõhulahtisus), külma-kuumahood, alla andmise tunne, et ma enam ei suuda. See valu on liig. Kui sa seda tunnet tunned, siis meenuta mu sõnu – LÕPP ON LÄHEDAL! Mitte surm, lihtsalt raseduse lõpp on käega katsutav. Minul tekkis see tunne 15 minutit enne Lende välja kargamist ja umbes sama aeg enne Mari välja kargamist. See tähendab ausalt seda, et kohe kohe saab see põrgupiin läbi. Sul jääb üle ainult oma beebi välja aidata.

Millest ma veel mõtlesin, oli see, et jah, MUL on valus, aga beebil on ka niii valus. Mõelda vaid, ta peab kellegi hargivahest välja pressitud saama. Tal pole õrna aimugi mis juhtub, teda pressitakse kuskile vahele (ja mida rohkem sa krampis oled, seda valusamalt sa teda sinna nn kinni pressid) ühesõnaga. Kui sa enne ema polnud, siis proovi mõelda, et nüüd on esimene hetk, kus sa seda proovida saad. Põrgupiinades olles mõeldes eelkõige oma beebile, kes tahab välja saada ja sina pead ta sealt koos ämmaka abiga välja saama. Seega – kui ämmakas ütleb, mida teha, siis TEE seda. Muidugi kui sa ise tunned, kuidas sa tahaksid kõige mugavamalt pressida (vahenaer selle üle, et “mugavalt pressida”, sest see oleks nagu kõige mugavamalt nuga saada :D) siis paku see ämmakale välja. Nad üldiselt lasevad sul olla nii nagu sa soovid ja su keha automaatselt muuseas tahaks minna asendisse, mis sulle endale kõige parem on. Kui ämmakas ütleb, et pressi, siis päriselt ka PRESSI. Ja kui ta ütleb, et ära pressi, siis ta ei ütle seda piinamise eesmärgil, vaid see on su enda vagiina säästmiseks, sest vastasel juhul võid sa niisama enda pepu- ja pissuaugust ühe suure augu saada, millega sul küll pärast midagi tarka teha pole. Seega proovi ämmakat kuulata ja usalda teda. Nad on üldiselt ikka väga targad inimesed ja nad niisama nalja ei tee.

Ps2! Mul pakkus Kardo seekord, et ta läheb ise välja ja ma pean tunnistama, et kuigi ma tema ees tõesti midagi ei häbene, siis see pressimise koht on küll asi, mida näiteks mina eelistasin tõesti vähe privaatsemalt teha. Kuidagi vabam on olla, kui sa tead, et su armastatud inimese silmapaar sind ei piidle, kui sa üritad elu suurimat punnitamist teha. Valude vahel on mees hädavajalik, aga minu kogemus ütleb, et presside ajal võib ta pigem koormaks olla. Ämmakas seletas mulle, et need naised, kelle mees EI OLE palatis, pressivad üldiselt kiiremini, sest naistel on alateadvuses soov kuidagi ennast tagasi hoida, kui mees samas ruumis on. Ma ei tea, kas see tõsi on, aga igatahes meil oli nii ja meil see töötas. Ärge tundke ennast halvasti, kui te mees pressi ajaks tuppa ei taha või kui mees ise tol hetkel seal olla ei taha. See on jumala okei :)

MIDA MUL KOHE PEALE SÜNNITUST VAJA LÄKS?

Mul ei olnud imetamisriideid. Ma arvasin, et neid pole vaja, aga tegelikult on jube head HM’i imetamistopid, sest nende alla pole imetamisrinnakat tarvis. Kuna piimapais nagunii tuleb, siis on üli hea, kui sind kuskilt midagi ei pressi ja suru. Need maksavad mingi 25€ kaks tükki.

Kui see tundub liiga kallis, siis mina avastasin, et ülihea säästukombo saab natikene ette mõeldes. Nimelt tellisin ma ammu Aliexpressist paar imetamisrinnakat alla kolme euri (SIIT) ja peale tõmbasin suvalise Terranova või New Yorkeri eurise õlapaeltega topi. Neid kulub nagu sooje saiu, sest minul küll piima lahiseb ja vaja oleks mul vähemalt kümmet imetamistoppi, mida ma HMist küll osta ei raatsiks. Seega sobivad need ali rinnakad ülihästi, pehmed ja mugavad ja ODAVAD. Kellel sünnituseni aega, siis soovitan tellida, mina olen kvaliteediga väga rahul. Mul on umbes samasugused Carriwelli omad ka, mis maksavad 20€ ja pole kuidagi oluliselt mugavamad või paremad. Vot, selline säästunipike siis.

Vaja läks ka rinnapatju, millest parimad on minu meelest Medela omad. Samas on need ka muidugi kõige kallimad, odavamatest sobivad Libero omad kah. Naty omi kahjuks ei soovita, väiksed nirakad, mis kohe täis vettivad.

Nibukreem! Proovisin sadat niburavimit ja mis aitas oli Multi-Mom (kulus kaks pakki) ja peale kõikide Purelanide ja asjade testimist parandas minu nibusid kõige enam just roosa Bephanten. Ei miski muu. See on hea vedel ja mõnus nibule panna, purelan on jube tihke koostisega ja valusale nibule jube peale panna.

Aa, kes mu FBi jälgivad, siis MUST HAVE toode lausa haiglakotti panna on see Bionect sprei:

Isegi kui sa pääsed ilma rebenditeta, siis makrorebendid tulevad nagunii ja need võivad paranedes jubedalt haiget teha. See hõbesprei annab kohest leevendust ja aitas minu jubedalt valutava alakorruse paari päevaga juba inimlikumaks muuta. Pildil on ka küünlad, mis aitavad selleks puhuks, kui peale sünnitust on kuidagi kuiv ja sügelev olla (tere tulemast hormoonide kõikumine!). Ma küünlaid pole veel ise proovinud, aga sprei kohta ainult mu kõige siiramad kiidusõnad. Seda kahjuks paljudes apteekides ei ole, seega soovitan kindlasti see ette osta ja otsida kuskilt. Elupäästja!

Koju võiks varuda ka saialilletinktuuri, seda soovitas meile perearst. Haiglas soovitatakse naba puhastada nüüd ainult veega, aga paraku rääkis pereõde, et nemad näevad 2 nädala kontrollis tihtipeale mädanevaid ja liiglihaga nabasid, mida ei ole võimalik enam ainult veega parandada. See teeb ka ju titale haiget. Seega meie puhastame ka nüüd ikka saiakaga.

BEEBI

Minu soovitused siis beebiga: jah, varu 50 suuruses asju. Ma ei tea, miks alati öeldakse, et ah, neid pole vaja. Meil jäi lausa puudugi, sest piima pidevalt voolab kahte lehte ja tahaks ju ikka beebi parajatesse riietesse panna, mitte mingisugustesse kottidesse onju.

Ei, ära ärata teda, kui kaaluga kõik korras on. Las ta tudub.

Jah, see on normaalne, et nad piima ahmivad ja vahepeal “lämbuvad”. Nad alles õpivad elama, andke neile aega atra seada!

Kas beebit tuleb kohe krooksutada? Kuidas? Meile öeldi, et võib hoida natukene püstisemas asendis, kuid otsene krooksutamine vajalik pole (näiteks öösel pole vaja last selleks üles ajada).

Kust ma tean, et kas tal on soe/külm? Katsu lihtsalt beebi kukalt. Kui see on normaalne, siis on tal ka normaalne olla. Kuigi beebide kehatemp on nagunii natsa soem kui meil. 37.5 olla tavaline ja mitte muretsemist väärt.

Okei, mul pole enam aega kirjutada, sest üks konnakene tahab süüa ja ega ma tegelikult praegu midagi väga lisada ei oskagi. Kui on küsimusi, siis ma proovin ikka vastata, et kuidagigi siin ilmas teile kasulik olla.

Tsau!