mumm aias

Jumal tänatud, et mul blogi on, sest muidu oleksin ma sunnitud kõik need ilusad pildid endale Facebooki üles laduma ja siis oleksin ma “one of those moms”. Ometi muudab blogi omamine inimestega oma laste piltide jagamise kuidagi aktsepteeritavamaks (või nii ma endale väidan). Halleluuja!

Igatahes ootasime me täna aias Mariga mu ema, kes ta eripedagoogi juurde viiks ja kuna ta on lihtsalt nii nunnu nagu alati, pidin ma kohe kaamera haarama ja temast mõned pildid tegema. Ruttu suskan siia vahele, et liiga idülliliseks ei kisuks, et enne seda olime me toas pidanud võitlust nimega “korja oma asjad kokku, või MUIDU….!!!!!” ja suuremat sorti draamasid pidanud. Seega tundus hea mõte ta riidesse ajada ja aeda kupatada, kus pole võimalik segadust tekitada ja tülli minna. Lisaks on mul küsimus, et ähvardades “ma loen muidu kolmeni!”, mis peale kolme juhtuma peaks? :D

Kummikud on praeguste ilmadega tõelised must-have asjad. Ja kuigi ma lasteriideid sorteerides leidsin 8 paari kummikuid (!), siis ilmselgelt saab neid Lempsil kunagi lai valik olema, sest parajad olid ainult ühed, mis ma mingi hetk Paavlist ostsin. Neil olid sellised kummiaasad küljes, millest hea kummareid jalga tõmmata ja üks nendest läks hiljaaegu katki. Mitte, et neid siis kanda ei saaks, aga sellegipoolest oli uusi kummikuid tarvis, sest hea on, kui üks paar on lasteaias ja teine kodus. Seega ma tegin mingi hetk suurema tellimuse Lastesahtel.ee lehelt, kust ma tellisin Marile sügiseks lasteaeda need kummikud (link), kummipüksid (sest jällegi, ühed koju, teised aeda), uue talvekombeka lasteaeda õue ja noh Lempsile kah paar vidinat. Aga eks ma mingi päev blogin nendest ja näitan ette.

“See on puu?” küsib Mari IGA asja peale. Absoluutselt IGA asja peale. Võin vihjena öelda, et väga harva on tegu puuga, aga miskipärast pakub ta teadmata nimega objekti kohta igaks juhuks alati puu. Huvitav miks? Aga igatahes korrutab ta seda päevad läbi, nii et ma vahepeal ise ka inimestele lihtsalt ohata tahaks: “Jah, Mari, see on puu…”, kuigi see ei ole.

Mari malbelt juurdlemas, kas tasub ronida läbimärjale batuudile või mitte. Jumal tänatud, ta otsustas täitsa iseseisvalt ei kasuks, sest muidu oleks meil vist seal rüselemiseks läinud. Aga pilti vaadates tekib mul tunne, et Mari on väike aliexpressi orb – pea kõik riided sealt pärit. Hell, rääkimata pükstest, mantlist ja mütsist, on sealt pärit ka lammas ja see roosa tutt. Minu meelest see on nii armas, kuidas Marike oma lammast igale poole kaasa tassib. Ma tellisin talle selliseid Aliexpressist kolm tükki, kaks valget ja ühe halli, ning need on tal ikka suured lemmikud. Eile sattusin talle lasteaeda järele just peale uneaega ja seal ka tuigerdas ta oma voodist välja, see Shaun näpus. Mari meelest on need lambad ka hästi pehmed ja “ninnid”.