millal ma sünnitan?

Ma kogu aeg kuulen seda lõpurasedate hala, et ei saa kolme sekundit ka telefonile mitte vastata või Facebook chatis vaiki olla, kui juba lennatakse peale küsimusega, et issand, ega sa sünnita. Kuigi Mari sündis vaid 4 päeva enne tähtaega, siis ma ei mäleta muuseas kordagi, et keegi mind selliste küsimustega pommitanud oleks. Nüüd alustatakse õite vara, sest ükspäev oli kell 6 õhtul, ma polnud veel bloginud ja neli inimest küsis, et kas võib õnne soovida. Ei noh, õnne võib ikka soovida, aga miks, kurat? Arvate tõesti, et ma ei annaks teada, kui mul juba minek on? Hullud! Mul on vaja vagiinast inimene välja saada! Seega kuluvad mulle marjaks ära kõik head mõtted ja soovid, kui see juhtuma hakkama peaks. Seega võite kindlad olla, et salamahti kuskil põlluveerel ma poegima ei hakka ja kindlasti vähemalt mokaotsast seda kuskil teile ka ütlen. Ausalt!

Ma tegelikult tahtsin siia polli panna, et te saaksite sünnikuupäevasid ennustada, aga selgub, et ma ei oska seda enam lihtsalt teha. Mari ajal ma tegin seda ka (link), aga seda polli tulemust hetkel miskipärast näha pole. Kommentaare vaadates ei tundu ka, et mu lugejad just suuremad asjad ennustajad oleks, aga no proovida ju võib.

Mina ise olen miskipärast kindel, et kuigi esimesena pandi mulle tähtajaks 18.10 ja siis 15.10, siis kuidagi mul on nagu tunne, et see väike beebi pistab oma pea välja lausa enne Mari sünnat. Ma ei tea, miks, aga selline tunne on. Seega ma ise pakuks mingiii…5-9 oktoober vahemikku. Ma 10dat ei taha pakkuda, sest see on meie majas ju Mari poolt juba võetud.

Mina isiklikult muuseas olin hästi viisakas ja sündisin täpselt prognoositud ajal, punkt 40dal nädalal.

Seega jah,ootan kommentaaridesse teie pakkumisi, millal ma endale teise beebi saan.

Minu enda pakkumised ja arvamised selle sünnitusega on muidugi tugevalt seotud sellega, et kuna ma olen seda täpselt ühe korra enne teinud, siis tunduks loogiline, et läheks jälle samamoodi. Seega, et veed ei tule pahinal ära (Mariga tulid essa pressiga), et ma sünnitan väga kiiresti (ise julgeks pakkuda, et üle paari tunni taevaisa mind ei piina) ja et hiljemalt järgmiseks päevaks saan ma oma ideaalselt magava beebiga koju. Teine variant on muidugi see, et ma sünnitan 30 tundi mingit kuuekilost jurakat, kes mu kõik augud üheks suureks kenaks ämbriks rebendab ja kui me kunagi nädala pärast koju saame, karjub ta mulle 18 aastat jutti kõrva. Alguses niisama “ääää-ääää-ääää!” ja hiljem “Ma vihkan sind! Ma ei saa kunagi neid lahedaid asju, mis teistel on! Vastik vanamutt!!!”.

Kui mul juba jutt siin sünnitusele läks, siis ma mainin ära, et sain selle “Aktiivsünnituse” raamatu läbi loetud ja soovitan seda kõikidele rasedatele! Nii palju hingerahu ja infot sain sealt. Muidugi seal rõhutas nii 100x seda, et selili on sitt sünnitada, et ma olen hämmingus, kuidas see Mari üldse minust välja sai, aga noh, edaspidi tean siis selili olemisest hoiduda :D!

Ok, kaua ma ikka lobisen, ootan teie pakkumisi!

Pildil umbes 2 nädalane Mari oma katsikul, mille ta niimoodi maha magas, et kõik võtsid teda sülle (nagu mina pildil) ja poseerisid temaga, ilma, et tal sellest aimugi oleks olnud.