liigne tõmblemine pole kah hää

Täna alustasin oma ülemise korruse projektiga juba kella kümnest hommikul. Ehk siis tassisin konku tühjaks, sorteerisin ära kõik asjad, mis mööda tuba eest ära tõstetud olid, panin kõik eraldi kirjadega karpidesse, et neid teinekord normaalne üles leida oleks ja noh selline… organiseerimine, milleta ei saa remondiga alustadagi. Nõnda ma sain siis lõunaks toa nii kaugele, et sain natukene pahteldada ja teipida ja hakkas juba natukene looma ka, enne oli lihtsalt ühtlane segadus, olenemata sellest, mitu tundi ma seal jaurasin.

Kui Mari lõunaune aeg kätte jõudis, siis ei suutnud ma ka niisama käed rüppes istuda, vaid otsustasin kummuti ära värvida. Lõpuks värvisin ikka kohvilaua ja Mari söögitooli ka ära, sest mul tuli värvimistuhin sisse. Lisaks olin ma neid enne kriidivärviga värvinud, aga seda vaha ei olnud viitsinud peale panna, mis selle veekindlaks teeb. Nüüd värvisin mineraalvärvidega ja see on palju vedelam, kiiremini kuivav ja kohe veekindel. Palju mõnnam!

Enne pildil ma olin juba ühe sahtli välja võtnud ja pärast pildil suutsin ühe kapinupu ära kaotada, aga oh well

Ühesõnaga mingi hetk tekkis mul see, et iga mõne aja tagant tõmbas kõht toonusesse. Kuna seda juhtub nagunii iga päev ja eks ma ju omajagu rabelesin, siis ei pannud ma seda väga imeks. Tegin väikseid pause (jäin korra seisma) ja siis jätkasin ikka samasuguse tuhinaga üles-alla tormamist ja tegelemist. Kuna teha oli nii palju, siis Kardo tuli mulle ka üles appi, kui Mari üles ärkas ja hakkas ka teipima ja lihvima, mina aga sättisin ennast Bauhofi minema, et ma saaks lastetuppa värvid ära osta ja teipi juurde tuua, et ma saaks homme mõnusalt värvima hakata.

Juba taksos hakkasin ma mõtlema, et mu toonused on juba mitu tundi väga tihedalt käinud ja hakkasin juba mõtlema, et see on kahtlane. Kui ma kohale jõudes avastasin, et on ju pühapäev ja Bauhof on lausa 23 minutit suletud olnud, siis kõmpisin ma Maksimarketisse, kus mu toonused juba valulikuks tõmbuma hakkasid, mille peale ma natukene juba ära ehmatasin ja kahetsesin, et ma koju vedelema ei jäänud. Aga kuna ma juba seal olin, siis ma ikka käisin poest ka läbi, et koju midagi süüa osta ja no vahepeal ma olin juba lääpas seal käru otsas ja kiirustasin ruttu koju tagasi, et rahus pikali visata.

Koduteel tõmbasin endale sellise äpi, kuhu saad sise märkida, et millal toonused hakkavad ja lõppevad, et ma aru saaks, kui tihti ja kui pikad nad on. Mulle tundus, et jube tihti on, aga äpp ütles, et iga 4 minuti tagant ja kestavad 30 sekundit. Oktoobrikatest naised soovitasid mul vanni minna, et seal peaks toonused ära kaduma, nõnda ma vanni ronisingi.

Ka vannis ei kadunud need ära ja kui ma pärast jälle äppi kasutama hakkasin, siis hakkas see mulle muudkui korrutama, et toonused on liiga tihedalt ja soovitas mul pidevalt haiglasse pöörududa. Ega ma ise ei arvanud küll, et ma sünnitama hakkan, aga kuna need toonused olid nii tihedad ja tulid isegi liikumatult lamades, siis hakkas juba natukene küll imelik. Seega lõpuks ma ikka otsustasin kiirelt kontrollis ära käia. Et noh, äkki on vaja mingit süsti saada, et teda sees hoida, sest mul on ju vaja remonti teha, enne kui beebi valmis küpseb!

Nii ronisingi ma ITK’sse, kus öeldi, et emakakael on kinni nagu nõia Ints ja ka KTG oli korras, küll aga tunnistas ämmakas, et teise rasedusega on toonused kerged tulema ja kindlasti ei tohiks ma asju tassida ja lohistada ja üldse tahtis ta mind alguses sisse jätta, aga lõpuks oli ikka nõus mind koitsa laskma, kui ma talle pühalikult luban, et järgmised 24 tundi ei tee ma mingit remonti ega üldse mitte midagi, vaid viskan jalad seinale ja lasen emakal rahulikult puhata ja lõõgastuda.

Mul on vist tõesti mingi manikaalsus selle kodu valmis saamisega, sest terve tee koju suutsin ma ainult mõelda, et issand, ma loodan, et Kardo need kõlarid üles konkusse vedas, sest muidu laman ma homme diivanil ja vahin terve päeva neid sindrinahkasid ja unistan sellest, kuidas need üles saada.

Aga ei, ma 24h suudan nüüd pausi teha küll, siis vaatan edasi. Riideid vast ikka sorteerida tohib? Ja ehituspoest oleks ikka neid värve vaja ja… Üldse on mul selline tunne, et nii kiire on ja aega pole ja kõik on vaja ju valmis saada. Ning üldse ei suuda oodata, kuni Kardo appi tuleb, vaid ikka ise on vaja lohistada ja vedada ja tõsta ja… Ei saa enam nii!

Igatahes ma vaatan, et ma oma FBi lehel teavitamisega, et ma kontrolli lähen, ajasin kõik jube ärevile, seega ärge muretsege. Ma olen kenasti kodus ja homseks on grillkana ja shokolaadi ja kõike head-paremat ootamas, nii et ma luban teile, et diivanilt tõusen ma homme vaid siis, kui ma pissile lähen või kana juurde toon.