pühapäevaõhtune loba
Täna olin siis vahelduse mõttes tegus ka. Terve see aeg, kui Mari ei olnud, ärkasin ma iga hommik teadmisega, et täna on see päev, mil ma olen asjalik. Oli ka tagumine aeg, et ma lõpetaks selle igapäevase endale näkku valetamise ja päriselt ka midagi tegema hakkaks. Seega võtsime ette koristamise. Kuigi arvestades seda, et Mari kohe koju jõuab, oli see koristamine umbes sama mõttekas, kui enne suurt läbu kraamimine. Nagunii läheb kohe sassi tagasi. Aga vähemalt on korraks hea vaadata, kuidas reaalselt KÕIK toad korras on. Tavaliselt jõuame me ühe ära koristada ja siis läheb tuhin üle.
Mari tuba kraamides jõudsin ma järeldusele, et mul võiks hommepäev ka see laps sündida ja mul ei oleks millestki puudu. Reaalselt mul on olemas isegi nr 1 suuruses mähkmeid, riideid kuni 5da eluaastani, mänguasju, mängukaari, hälle, võrevoodeid, beebimonitore, pissipotte, lutipudeleid, lutte, tekke, ilalappe, marlisid, jalanõusid, kombekaid, tudukaid, mütse, sokke, salle…you name it!
Ma kogu aeg mõtlen, et teeks hullu postituse, kus ma näitan kõiki riideid ja asju ja siis mõtlen, et no mis mul neist näidata. Riided, nagu riided ikka. Pealegi on nad ilusti kokku lapitud ja piltide jaoks küll ei viitsiks neid lahti koorima hakata. Nii et küllap te neid riideid näete, kui mul on laps, kellele need selga panna. See tundub muidugi saja aasta pärast alles olevat.
Hämmastaval kombel on ligi hiilinud kolmas trimester. Ja kui ma enne juurdlesin, et huvitav, milline mu teine beebi välja nägema hakkab, siis nüüd ma tean. Kardo vanem vend sai siin laupäeval tütre, kes näeb välja üks ühele nagu mini Mari. Ja kuna Mari näeb välja nagu Lea, siis peame me vast leppima, et Leal on suguvõsa kõige haardkoorimad geenid ja kõik Treimannid edaspidi temalaadsed tulevad. Ma ei kurda. Mari mulle meeldib.
Muuseas, Kardo täitis oma lubadust ja on päev läbi koristanud, mind mudinud, masseerinud, kohvi teinud, süüa vaaritanud, patsutanud, kallistanud ja musitanud. Nooooo okei, FAIN, pääseb see kord lahutusest!
Aga okei, ei ole mul siin aega enam suva loba ajada, sest me lähme nüüd Marile vastu! Jeeeeeeeeee!
Mariann Kaasik's Blog
