mõnus päev ja ilusad lapsed

Tänane nägi välja täitsa tavaline pühapäev, mis hõlmas endas tiik-mänguväljak-sulistamine rutiini. Kahmasin kaamera ka kaasa ja tegin mõned pildid, sest ma olen esiteks jube õnnelik, et ma voodi alt Mari kaabu üles leidsin ja teiseks nägi mumm täna nii armas välja, et patt oleks pilte tegemata jätta olnud.

Mina muidugi nii suur vaatamisväärsus ei olnud – jälle puhta meikimata ja muud hirmsad lood, aga no Kardo tegi meist kolmest (ja poolest) ka ühe pildi.  Aga muidugi on Mari fotogeenilisem ja teda mulle meeldib rohkem pildistada. Mis siis, et ma vahepeal selle jaoks sipelgapessa istusin.

Ma tean, et iga ema jaoks on enda laps kõige ilusam ja armsam ja nunnum, aga vot seda ma ette kujutada ei suuda, et kes siis kõige ilusam ja parem on, kui neid lapsi juba kaks, kolm, neli on? Mulle juba praegu tundub, et minu emakas ja Kartsi varuosad on juba enda absoluutse maksimumi andnud ja midagi paremat sealt küll välja pigistada võimalik ei ole :D Ei jõua ära oodata oktoobrikuud, et seda uut mudilast oma silmaga kaeda. Arvestades kodust tõestusmaterjali, väljub minust vaid väärt kraam!