päris minad

Naljakas, peale eelmise postituse pilte sain paar kirja, et küll ma olen JULGE, et endast sääraseid pilte üles panen. Ma ei saanud aru. Mismõttes julge? Et ma… pilte julgen üles panna? Nagu ma saan aru jah, et need pole just kõige õnnestunumad pildid minust+meikimatus+just ärkamine, aga minu meelest harilik elu. Suht iga hommik vaatab selline tegelane otsa, sest noh, elu. Hommikud. Päris maailm.

Meie ühiskonna on vist ära rikkunud need piffid, kes oskavad naturaalset meiki teha ja siis panevad neid üles #nomakeup ja muu säärase all. Ja no olgem ausad, kes nii väga tahaks endast koledaid pilte üles panna. Ikka pannakse ilusamad. Mina ka, aga vot tänasel hommikul ei õnnestunud minust enne paremat pilti saada ja leppisin nendega, mis olid.

So what? Ma ei pea olema meigitud, et tunda ennast hästi ja ilusana. Kui ma olen meikimata, siis ma lihtsalt ei vahi peeglisse, vedelen niisama diivanil või tegelen asjadega, mis vajavad tegelemist. Meikimine ei ole mu elus prioriteet. ILUS olemine ei ole mu elus prioriteet.

Aga vähemalt mul on see teadmine, et kui ma tahan, annab trollist daami teha küll ;)

Enne-pärast piltide vaatamine on enda vastutusel, pole vaja, et siin kaunid daamed pildi kotti viskaks mu enne meiki pilte vaadates, aga noh, mis sa hädaga ära teed, kui ma pesust just säärasena väljusin, nagu enne piltidel näha on. Pärast pildid siis ikka meigituna, kammituna, sirgendatuna. Muidugi oli vahepeal valgus ka natsa teine ja nii, aga no point jääb vast ikka samaks.

Imestage veel, miks mehed meigitud naisi ei usalda. MINUSUGUSTE tõttu!