EBA2016

Eile toimus siis EBA2016 ja kuigi ma olen ikka nii väsinud, nagu ma oleks öö läbi pidu pannud, võtan ma oma muljed kokku, enne kui nad meelest lähevad. Nagu ma eile ka korraks põgusalt mainisin, siis eilne hakkas ja lõppes peoga – hommikul Mari lasteaia pidu ja õhtul EBA. Kuna minu tavalised päevad mööduvad diivanil istudes, siis oli see mulle kohe väga erakordne päevake.

Paar päeva tagasi leppisin ma kokku Ericaga Decoris Showroomist, et ta teeb mulle soengumenüüst samasuguse Marilyni soengu nagu ükskord. Meigi tegija leidsin ma netist täitsa suvaliselt. Sattus ta olema mingi armas tüdruk nimega Jennifer (LINK), kelle juurest sai 30 eurtsiga sellise meigi, et hoia ja keela. Mina jäin väga rahule

Kleidi asjus olin ma üsna muretu, sest mul tegelikult kodus kleite on ja seda muret, et peaks nüüd palja peega peole minema, ei olnud. Küll aga tuli mulle viimasel minutil pähe pood Ohmy.ee (LINK), sest nemad müüvad just selliseid 50date kleidikesi, mis mu soengu ja meigiga kenasti kokku läksid. Nad tulid veel mulle nii palju vastu, et orgunnisid mulle kaks kotitäit kleite koju, et saaksin enda lemmiku välja valida, sest e-poes ei ole neil nii suurt valikut kui poes kohapeal. Seitsmest kleidist meeldisid ja sobisid kolm, aga kahe vahel valisin pikalt. Nimelt seesama must minikleit, mis lõpuks selga sai ja samasuguse stiiliga punane. Takkajärgi arvamusena mõtlen, et äkki oleks võinud ikka punase panna. Must oli väga ilus küll, aga natukene liiga ümber ja hakkas kogu aeg üles rulluma, nii, et ma pidin seda pidevalt alla sikutama, nagu lollakas.

Aga noh, mis selle tagantjärgi tarkusega ikka muud teha, kui edasi elada, teinekord siis tean Ja kuna ka musta kleidiga sain ma niii palju komplimente, siis kindlasti midagi hullu ei olnud, räägin lihtsalt praegu sellest mugavuse värgist. Üritusi tuleb raudselt veel ja kindlasti ei jää see punane ka minu poolt kuskil demonstreerimata Ma lihtsalt natukene kartsin, et kuna see punane pole ümber, siis lükkab kõht ja alumine puffseelik mind kuidagi… trullakamaks kui ma olen. Naised ja nende kehaprobleemid, eksole.

Aga aitab nüüd minu välimusest ja räägime peost. Minul ei ole ühtegi halba sõna öelda, peale selle, et järgmine aasta siis suurem koht ja rohkemate laudade ja TOOLIDEGA, onju! Mina sain õnneks istuma, aga paljud pidid mitu tundi seisma, mis kindlasti kuigi mugav olla. Muus osas  – nii lahe üritus!

Ma tundsin ennast hästi, inimesed olid ilusad ja sõbralikud. Ma sain nii paljusid toredaid ja kauneid blogijaid oma silmaga näha ja patsutada. Nii tore oli, kui inimesed tahtsid minuga koos pilte teha ja no olgem ausad, nii vahva, kui kõik aina kiitsid, et ma nii ilus välja näen. Kellele siis ilus olla ei meeldi. Aga nagu mainitud, ilusaks vormisid mind Jennifer ja Erica, loorberitel lebasin aga mina. Jee! Peol tundsin ma seda, kuidas blogimine on just see, mis on minu värk. Minu asi. Minu inimesed. Minu kirg ja armastus!

Auhindadest. Jep, ma arvasin, et ma enda kategooria kinni panen, see nagu ei üllatanud. Küll üllatas mind see saurusblogija auhind, ma nagu arvasin, et selle saab Daki. Ja lemmikblogija auhind on ikka eriti magus, sest kes siis ei tahaks olla TEIE KÕIGI SUUR LEMMIK. Ma olen tõesti tänulik, sest kui ma poleks Mallukas, siis kes ma oleks üldse? Mingi suvaline Mariann männikult. Aga ilma teieta ei saaks ma Mallukas olla ja ma armastan Mallukaks olemist, nii et miljon ja tuhat tänu kõigile, kes minu poolt hääletasid. Päris siiralt ja ausalt.

Mina niisama rõõmumöiret esile toomas.
Minu grandioosne kõne: “Aitäh, et minu poolt hääletasite. Hääletage järgmine aasta jälle!”
Minul ja TV3 reporteril olid mõlemal OhMy kleidid selgas. Popp värk!
Saabumisel tehti fotoseina ääres kohe väike pildikene. Triin ja ta sõbranna nägid superhead välja!
Nagu näha, siis maailma ilusaima blogijaga sai üks normaalne selfi tehtud.
Ma ei tea, kas ma olen iga kord sellise psühhi näoga, kui keegi mulle kinki annab?
Mina oma musirullikesega!
Andsin väikse inteka, jeje!
Ma ei tea, mida ma nii punnis silmadega vaatan. Äkki Uku Suviste ilusat nägu?

Ma tahaks tänada kõiki blogijaid ka, kes kohale tulid. Nii lahe oli niii paljude nn omadega üheskoos olla. Aili nägi superhea välja, Kati kleit oli nii ilus, et mul tuli lausa kade meel peale. Imeilus valge pitskleidike. Kaasrase trenniblogija Mariliis nägi nii särav ja tore välja. Sandra Vungike on alati armas ja soe inimene, et kuigi ma suur kallistaja pole, siis teda kallistan kohe hea meelega. Mesiliis oli selga pannud selle kleidi, mida ma just ta blogis vaatasin, et appike, niii ilus! Minu lauakaaslased Triin ja Eveliis olid mõnusad ja imelised nagu alati, Triinu oli nagu väike punane printsess oma meestehordiga. Veel jäid mulle silma sellised beebiblogijad nagu roosad silettod ja elu kaksikutega – nii armsad inimesed! Kai ma tundsin kohe koera järgi ära ja sain talle ka tsau öelda. Muidugi normaalne on inimese juurde tormata ja TSAUU röökida, siis lisada, et aaa, muide, ma olen Mallu, et noh…juhuks kui sa mind ei näe