geenidest (küsimused emadele)

Jäime ühe kaasrasedaga arutama, et huvitav, kui suurt osa mängivad lapse saamisel geenid. Kas te olete kuulnud seda, et naise sünnitus pidi olema umbes samasugune, nagu ta emal? No mina olen ja meie suguvõsa puhul võiks paika pidada küll. Kui mina kannatasin sünnitusel paar-kolm tundi, siis mu emal läks minu ja vennaga isegi vähem aega.

Samamoodi öeldakse, et kui ise olid väiksena rahulik beebi, et siis on sul ka. No nii mina kui Kardo olime titana üsna rahumeelsed ja leidsime vist mõlemad, et ööd on magamiseks ja nutta väga ei viitsinud. Just täpselt säärase beebi ka meie saime. Ma reaalselt mäletan vist ühe korda, kus Mari nuttis rohkem kui kümme minutit ja siis ma olin ka valmis ära surema või kiirabi kutsuma, sest ma olin surmkindel, et tal on mingi sisemine vigastus, sest MIS LAPS NUTAKS NII KAUA ILMA PÕHJUSETA?! Tegelikult eks ta teinekord ikka korraks tihkus, aga sellist nuttu ja röökimist me kuulda ei saanud. Noh, välja arvatud praegu, mil Mari teavitab meid igast ebameeldivast elukorrast mõnusa ja läbilõikava kriiskega. Aga öösel ärkamised? Lõputud nutuhood? Sellest ma küll miskit ei tea.

Igatahes mõtlesin, et kuna mu lugejate hulgas on palju beebiemmesid, siis kas te küsiksite oma ema käest järele ja siis saaks statistika koostada, et kas see vastab tõele. Ehk siis, kas teil oli sama raske/kerge sünnitus nagu teie emal. Ja kas teie laps on samasugune, nagu teie beebina?

Ja kui ma juba siin titeemasid painan, siis kui keegi mäletab, siis kas teil olid beebi südamelöögid alla või üle 150ne? Meil beebigrupis käib praegu arutelu ja paistab, et enamasti peab paika see, et kui löögid on üle 150ne, siis on oodata tüdrukut? Rääkige oma kogemusest kah