naised ja nende räiged saladused
Ma eile öösel voodis hakkasin selle teema üle mõeldes lausa kõva häälega naerma, seega ma otsutasin, et kuigi natukene rõve, tahab see jutt siia kirja panemist.
Kõik sai alguse sellest, et ma sain eile Kätuga kokku ja nagu ikka, lobisesime me elust ja olust. Kuidagi tüüris jutt sinna, et Kätu küsis, kas see oli väga imelik, et ta oma blogis enda voolusest rääkis. Me natukene naersime selle üle, et noh, ühest küljest ei ole voolus jah selline glamuurne ja lahe asi, millest blogis casually rääkida. Samas on vist enamik naisi, kes elus rasedad olnud, kokku puutunud mingi imeliku voolusega ja see ei tohiks kellelegi väga šokina tulla.
Kui Kätu kunagi arvas, et tal tulid looteveed ära, siis mina arvasin Mari kandes, et mul on tekkinud mingi põiepidamatuse vorm ja ma tormasin kohe arsti juurde, kus mind üle vaadati ja öeldi, et kallis inimene, see on üks raseduse sümptomitest ja ela see lihtsalt üle. Kuna ma olin selleks hetkeks elanud üle üle keha karvaseks minemise, neljakuise iiveldamise, pidevad kõrvetised ja kohutavad meeleolumuutused, tundus see väike problem vaid üks väike asi, mida see “elu ilusaim aeg” mulle kaasa tõi. Elasingi selle kenasti üle ja peale sünnitust kadus see probleem ära.
AGA kuhu ma jõuda tahtsin, oli see, et ma rääkisin Kätule ka sellest, kuidas vaene Kardo alles hiljaaegu teada sai, misasjad on pesukaitsmed. Nimelt mu sünnal oli üks lahe seltskonnamäng, kus võidutiim sai suure kotitäie erinevat stuffi, kust kõik endale asju valida võisid. Üks nendest asjadest oli ka pakk pesukaitsmeid, mille karp kellegi poolt katki tehti ja seetõttu leidsin ma pikka aega igalt poolt üle maja lahtiseid pesukaitsmeid. Need jäid lõpuks silma ka Marile, kes leidis, et need on üsna lahedad suured kleepsud ja hakkas nendega meie maja soojustama.
Ja siis toimuski minu ja Kardo vahel see suur valgustav vestlus:
Kardo: Mille jaoks neid pesukaitsmeid kasutatakse? Päevade ajal?
Ma: No võib päevade ajal ka, niiöelda topelkaitseks, et paned tampooni ja pesukaitsme. Aga pesukaitset kasutatakse ikkagi siis, kui on voolus.
Kardo: VOOLUS? Mis asi on voolus?
Ma: Sa ju tead küll, misasi on voolus, ma ju rääkisin sulle sellest siis, kui ma rase olin!
Kardo: No ma arvasin, et see ongi mingi raseduse osa, mis seda juhtub veel või???
Ma: Jumala eest Kardo, jah, teinekord tekib naistel voolus.
Kardo: ISSAND!! Millest?
Ma*korraks googeldasin*: No põhimõtteliselt oleneb see hormonaalsest tasemest ja sellest, kas sul on kehas kuskil põletik vms.
Kardo: Ja siis te salaja lihtsalt voolate salaja minigit jama??? MIDA SA VEEL MU EEST VARJANUD OLED? Miks sa sellest alles nüüd räägid? Iuuu, mis rõvedad saladused naistel veel on?
Igatahes siis ma mõtlesin, et peaks talt siiralt küsima, et kas sa seda ikka tead, et iga kaduneljapäev tõmbab üks endast lugupidav naine perssest mesilasvahast küünla välja ja üle kuu käime me metsas jäneseid rappimas ja nende verd joomas. Tüüpiline selline naiste stuff, kuidas ta siis seda ei tea?
Kardo veel pärast omaette pobises, et hea, et ta selliseid asju surivoodil kuulma ei pidanud ja miks säärast infot koolis ei õpetata. Ma muidugi kujutasin kohe ette, kuidas Kardo lamab surivoodis, ümberringi tihuvad tema lapsed ja lapselapsed ja lapselapselapsed. Tuppa astub preester, kes lööb ristimärgi ette ja küsib oma madala ja jumaliku häälega: “Enne kui sa lähed taevariiki, tahan ma sulle rääkida sellisest asjast nagu voolus. Kas sa oled valmis, mu poeg?”.
Mariann Kaasik's Blog
