Ene Sepp's Blog, page 35

Täiesti tavaline tööpäev Uus-Meremaa suusakuurordis

[image error]

Trell näpus ja suusad all. Igasuguseid erinevaid asju kandes areneb vähemalt tasakaal täiega. Väga tuulistel päevadel on sületäie siltidega suusatamine päris tüütu, sest tuul üritab igatepidi sind ümber lükata.

Üks tavaline tööpäev rajaohutuse meeskonnas tähendab iga päev 20-25 kilomeetri suusatamist, vajadusel kandes silte ja trelli, märke ja värvikanistrit. Iga päev on ka väga palju klientidega suhtlust, kas neid aidates või nendega tõreledes ja mäereegleid õpetades.

5.50 – esimene äratuske...

Aga ma tahan ka mäele suusatama minna…

Kuidas tegelda mäesuusatamisega siis, kui sa ei näe, ei kuule, ei saa kõndida, sa ei kontrolli oma keha või sa tajud maailma teisti, kui kõik teised sinu ümber? Ei saagi tegeleda? Vastupidi. Saab ja väga hästi.

Nüüd juba paar nädalat tagasi oli mul võimalus osaleda koolitusel, kus teemaks oli adaptive skiing. Ma olen ausalt öeldes natuke hädas lausa, et kuidas seda eesti keelde tõlkida. Kas õige terminoloogia oleks adaptiivne suusatamine? Kohanemisvõimeline suusatamine? Erivajadustega inimest...

Killuke Eestit (pagaritooteid) kõrvalkülas

Pisikesest Ohakunest umbes 15 km kaugusel asub veelgi pisem Raetihi. Raetihist peaaegu läbi sõites, siis paremale pöörates ja veel veidi edasi sõites võib silma jääda maja, mille aknal ripub Eesti lipp ning Tallinna sümboolikaga vimplid. Tahaks imestada, et kuidas ma küll eelmine aasta seda majakest üles ei leidnud, kuid samas mida seal imestada, sest neli kuud ei ole ühelt poolt piisavalt pikk aeg, et iga ümbruskonna maja üle vaadata ja teiselt poolt on see majake hästi ära peidetud. Ja ega...

Killuke Eesti (pagaritooteid) kõrvalkülas

Pisikesest Ohakunest umbes 15 km kaugusel asub veelgi pisem Raetihi. Raetihist peaaegu läbi sõites, siis paremale pöörates ja veel veidi edasi sõites võib silma jääda maja, mille aknal ripub Eesti lipp ning Tallinna sümboolikaga vimplid. Tahaks imestada, et kuidas ma küll eelmine aasta seda majakest üles ei leidnud, kuid samas mida seal imestada, sest neli kuud ei ole ühelt poolt piisavalt pikk aeg, et iga ümbruskonna maja üle vaadata ja teiselt poolt on see majake hästi ära peidetud. Ja ega...

Uus-Meremaa tööviisa on käes!

Augustikuu esimesel õhtul tuli Bryan tuppa, näpus Janelle käest saadud ümbrik – kiri Uus-Meremaa immigratsioonilt. Mu esmane reaktsioon oli, et ma ei julge seda avada. Bryan pakkus muidugi, et ta võib siis ise avada. Ei saanud seda lõbu talle lubada, nii et rebisin siiski ümbriku lahti. Pass ning hunnik pabereid kukkus välja. Passi jätsin kus seda ja teist ja lihtsalt libistasin pilgu esimesest lehest üle, et leida sõna approved (heaks kiidetud) või declined (tagasi lükatud). Ja ma leidsin se...

Käisin vulkaani teist külge ka uudistamas

Juuli alguses, kui suur lumetorm polnud veel oma nägu näidanud, ei saanud Turoa lumega väga uhkustada ning avatud oli ainult Alpine Meadow. Kuna osad instruktorid saadeti Whakapapa poole peale appi, siis kõndisin ka oma varustusega linna (pooletunnine jalutuskäik suusad õlal, saapad ja muu mant kotis või koti küljes – tunnen, kuidas muskel kasvab), istusin bussi ja sõitsin viimaks ometi Whakapapale. Mitte et seal väga palju rohkem radu avatud oleks olnud – algajatele mõeldud Happy Valley ja p...

26 – arstilkäik ja koogisöömine

Uue aasta täitumiseks oli plaan olemas. Kui sain 25aastaseks, käisin suusatamas (juulikuus!) ning tahtsin sama teha ka nüüd, kui sain 26aastaseks, ent lumetorm rikkus plaanid ära. Ilm oli küll esmaspäeval täitsa okei ja oleks saanud suustada küll aga nagu eelmises postituses mainisin, pidin neljapäeval tööviisa taotluse tõttu arsti juurde tervisekontrolli minema. Lumetormi tõttu istusime aga Ohakunes kinni ja ei liikunud kuskile (see paks lumi sulas muide kahe päevaga ära ja täna tegeleti jub...

“Juulikuu lumi” Uus-Meremaa stiilis

Sellist lumetormi ei ole siin alates 2001. aastast nähtud. Muidugi üleval mäe peal sajab lund – muidu ei saaks seal suusakuurort ollagi – aga see, et all Ohakunes on nii palju lund, et auto taga suuskadega ringi saab sõita, see on juba midagi harukordset. Ja lund jagus igale poole. Kohe nii palju, et oksad raksatades murdusid ning kõik teed kinni pandi.

[image error]

[image error]

Saatsin isale ja õele pildi teeoludest. Ohakune on keskel vasakpoolse keelumärgi all. Päeva jooksul muudeti ka see punane tee mustaks ja noh...

Kas kaks on alati parem kui üks? Mitte siis, kui juttu on paberimajandusest ehk USA ja Uus-Meremaa viisamajandus

Nagu ma olen varem öelnud, siis Schengeni tsoon on ikka üks tõeline õnnistus. Aga ilmselgelt meeldib mulle oma elu paberimajandusega keeruliseks ajada, sest ma hakkan tööloa (ja elamisloa) dokumente ajama kahe riigiga, kuhu neid saada pole just kõige kergem. Ja kuna eestlased vist väga palju ei taotle neid või vähemalt ei kajasta neid samme väga tihti blogimaailmas, siis mõtlesin, et panen oma kogemused ka kirja. Kui keegi tahab lugeda või ka oma kogemust jagada, siis tundke end kommentaarium...

01/06/2017

Kuu aega tagasi olin ma Colorados Breckenridge’s. Vaateplatvormilt avanes kaunis vaade mägedele ning kui mägedest isu täis vaadatud, siis vaatasin enda nina ees olevat paberit ja kinnitasin oma allkirjaga, et soovin abielluda. Bryan lisas oma allkirja ja nüüd siis viimaks kirjutan ka blogisse, et olengi juba kuukese abielus olnud. Me ei tahtnud kumbki suuri pulmi (muidugi kui meil oleks kullahunnik voodi all peidus, siis oleks vist teine jutt), nii et lihtne registreerimine mägede taustal oli...