Ene Sepp's Blog, page 52

Kõige parem on teha kodutöid siis, kui tähtaeg kurikaga ukse taga koputab

Kirjutamiskuu üks võte, lihtsalt hakka kirjutama, toimib väga hästi ka ülikooli koduste tööde puhul. Hetkel tahaks küll mineviku Enele piki pead anda, sest millal seda enne juhtunud on, et ma alles tähtaja päevale eelneval õhtul esimese ridu essee tarbeks kirja panen?? Täiesti kohutav! Baka ajal olid mul kõik sellised tööd vähemalt 3-4 päeva varem valmis…

Kes senti ei korja, see eurot ei saa. Jälle.

Ma olen endiselt seda meelt, et kes senti ei korja, see krooni eurot ei saa. Enne Austriasse kolimist andis sääranesendikorjamine mulle lõplikus kokkuvõttes 181 eurot ja 63 senti lisaraha. Ühelt poolt tundub see väike summa, teiselt poolt aga oli kindlasti summa, mille mitte eksisteerimise korral oleksin ma sellest puudust tundnud. Nüüd alustan ma taaskord sellise…

Käisin sügist otsimas. Leidsin. Tõestuseks pildid.

Käisin Tartus õppimas, seal suur sügis käes – kõik on kollane ja oranž ja muidu kirju. Tulen Tallinna ja ainsad mis, mis ilmselgelt sügisele vihjavad,on aina varem pimedaks muutuv päev ning ootamatult taevast alla langevad vihmahood. Selge, Tallinnas veel sügist pole. Läksin siis Rapla lähedale sügist otsima, otsisin metsast ja otsisin rabast. Leidsin ka. Koos…

“Väike roosa pilet paradiisi” – üks eksemplar ootab Briti blogis omanikku

Midagi põnevat on toimumas. Ehtne näide sellest, et tasub süda rindu võtta ning küsida ja siis hingevärinal vastust oodata, sest vastust võib ju ometigi olla positiivne! Kes Goodreads’i loosimisel mu uuest raamatust „Väike roosa pilet paradiisi“ ilma jäi ja ise poest soetada ei soovi, võib nüüd uuesti loosiõnne proovida, sest teine loosimine leiab aset Briti…

15 asja, mis võiksid iga noore naise kodus olla

Näppasin selle loeteluEliisabeti blogist, kes omakorda näppas selle Madlikese blogist. Ja nii see näppamise ring suureneb. Vaataks siis üle, mis võiks ühe noore naise kodus olemas olla ja kui hästi mina sinna alla kvalifitseerun: Veiniklaaside komplekt, kus on 8–12 klaasi. Hah, hea nali! Kokku vist on erinevaid joogianumaid 8 aga need on kõik eri suurust,…

Võlukepp, joogatreener, rahakassa, lugemispäevik – mida veel telefoni mahutada?

Õnneliku nutitelefoni omanikuna olen ma muidugi uue tehnikavidina väikeseid vidinaid ehk rakendusi peaaegu täis toppinud. Mida veel? On mõtteid? Soovitusi? Tahaks ju lahedaid rakendusi. Õnneks või kahjuks olen ma päris pirtsakas selles osas, et mis rakendus on lahe, nii et poolkogemata pole mulle midagi sattunud. Mõne olen alla tõmmanud, avanud, avastanud et see on jama…

Lammas TTÜ raamatukogu all paremas nurgas

Teen õpingutest väikese pausi ja tulen kirjutan blogipostitust. Esmalt saan kohe selle üle kurta, kui paganama tobu ma suudan olla. Muutsin kunagi suure hurraaga TU parooli ära (sest esimest parooli ei tohiks ju kunagi jätta). Kuna aga see parool nõudis suurt tähte ja väikest tähte ja sümbolit ja numbrit ja kolme tilka verd, siis muidugi…

Kes oleks osanud oodata, et poliitika on huvitav… ehk magistriõpingute algus Tartu Ülikoolis

Minu Tartu üliõpilaselu algas sellega, et üritasin võõrasse korterisse sisse murda. Siirad vabandused selle poisikese ees, kes pärast minu mitmeid lukuaugu logistamise katseid ukse avas ja mulle ehmunult otsa vaatas. Minu korter oli korruse võrra kõrgemal… Tartus olin muidugi seetõttu, et viimaks ometi üliõpilase staatuse juurest ka üliõpilase tegevuse ehk õppimise juurde jõuda.Mis mind kõige…

Astun viimaks ometi nutitelefonide omanike maailma

Kui ma õigesti mäletan, siis oma eelmise telefoni ostsin ma aastal 2012, nii et sellel täitus auväärt 3 aastat sügise saabudes. Ja noh… nüüd oli viimane aeg see välja vahetada. Sellele mõtlesin tegelikult juba eelmisel aastal, kui Remniku laagrisse minemise päeval telefon lihtsalt pildi tasku viskas. Õnneks läks asi veel garantii alla ja mingi jubin…

Esimest korda võõra inimese mudivate käte all

Augusti lõpunädala töine spurt viisselleni, et minusugusel vanal arvuti taga passijal olid lõpuks õlad ikka väga pinges ja uskumatu – randmed olid väsinud, nii et ma ei suutnud enam klaviatuurigi klõbistada. See on muidugi märkimisväärt saavutus, sest arvutid on mu elu igapäeva osa olnud julgelt alates gümnaasiumist – arvutitaga ma töötan, kirjutan, suhtlen sõpradega ja…