What do you think?
Rate this book
Tõde ja õigus #2
Tõde ja õigus II
The book series can be seen as a thorough overview of developments of Estonian society from about 1870 to about 1930; it presents an epic panorama of both the rural and urban societies of that era. Tammsaare's primary conception was that under the then-applicable conditions, reaching a harmony of both truth and justice is impossible, and thus, while many characters will seek it, none will reach this destination.
Audio CD
First published January 1, 1929
52 people are currently reading
289 people want to read
About the author
A.H. Tammsaare
83 books64 followersA.H. Tammsaare, born Anton Hansen, was an Estonian writer whose pentalogy Truth and Justice (Tõde ja õigus; 1926 – 1933) is considered one of the major works of Estonian literature and "The Estonian Novel".
Tammsaare was born in 1878 into a farming family. He attended secondary school in Tartu from 1898 to 1903 and from 1903 to 1905 he worked as an editor at the Tallinn newspaper, Teataja. In Tallinn he was able to witness the Russian Revolution of 1905.
In 1907 he enrolled as a law student at Tartu University, but in 1911 he was unable to sit his finals, as he became very ill with tuberculosis. He was moved to Sochi on the Black Sea and then to the Caucasus Mountains, where his condition improved. On his return to Estonia, he lived for six years on his brother's farm where he was again affected by illness. Unable to work, he threw himself into his studies and mastered English, French, Finnish and Swedish.
After his marriage in 1920 he moved to Tallinn and embarked on the most productive period of his life. His greatest influences were the Russian classics of Dostoyevsky, Tolstoy and Gogol, butt his work also shows the influence of Oscar Wilde, Knut Hamsun and Andre Gide. He occupies a central place in the development of the Estonian novel and is a figure of European significance.
Tammsaare was born in 1878 into a farming family. He attended secondary school in Tartu from 1898 to 1903 and from 1903 to 1905 he worked as an editor at the Tallinn newspaper, Teataja. In Tallinn he was able to witness the Russian Revolution of 1905.
In 1907 he enrolled as a law student at Tartu University, but in 1911 he was unable to sit his finals, as he became very ill with tuberculosis. He was moved to Sochi on the Black Sea and then to the Caucasus Mountains, where his condition improved. On his return to Estonia, he lived for six years on his brother's farm where he was again affected by illness. Unable to work, he threw himself into his studies and mastered English, French, Finnish and Swedish.
After his marriage in 1920 he moved to Tallinn and embarked on the most productive period of his life. His greatest influences were the Russian classics of Dostoyevsky, Tolstoy and Gogol, butt his work also shows the influence of Oscar Wilde, Knut Hamsun and Andre Gide. He occupies a central place in the development of the Estonian novel and is a figure of European significance.
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 30 of 44 reviews
December 9, 2023
Truth and Justice, Volume 2: Indrek
Review of the Vagabond Voices paperback (September 2022) translated by Christopher Moseley & Matthew Hyde from the Estonian language original published by Noor-Eesti (1929).
I assisted in proofreading and copy-editing this English language translation of the 2nd volume of Tammsaare's massive pentalogy Truth and Justice. I can't be unbiased about my rating as I thoroughly enjoyed the experience. Hopefully this work will continue with the further 3 volumes to be published annually from 2024 to 2026.
Truth and Justice Volume 1 (published in English translation as Vargamäe (orig. 1926/trans. 2019)) dealt with farmer Andres Paas and his struggles with the land and his search for justice in dealing with his quarrelsome neighbour Pearu. In the 2nd volume, the main character is Andres' son Indrek and his coming of age while seeking his education at Mr. Maurus's school in the city of Tartu, Estonia. Indrek's educational journey includes his various mishaps with other students and teachers, his first love and its tragic consequences.
While the tone of Volume 1 was mostly serious, Volume 2 has both comedy and pathos, even as it debates education and the search for knowledge, about beauty and truth, as well as the existence of God. Just as Volume 1 has been described as man's struggle with the land, Volume 2 is described as being about man's struggle with God. A few quotes will provide a sense of the work:
About teaching and learning (also excusing the occasional drunken teacher):
About beauty and truth (also hearkening back to the theme of truth in Volume 1):
Mr. Maurus laments that Christ wasn't born in Estonia, and that writer/politician Carl Robert Jakobson (1841-1882), a leader of the Estonian national awakening, was sent instead:
Indrek causes a final break with Mr. Maurus when he writes an article questioning the existence of God in the school's student newspaper:
The Eesti Raamat edition from 1965 includes 7 illustrations consisting of woodcut engravings by the artist Herald Eelma. This mage of Indrek and Maurus is sourced from Twitter.
Cover image of the Noor-Eesti first edition hardcover (1929). Image sourced from Twitter.
Trivia and Links
The Estonian language original of Truth and Justice II: Indrek from 1929 can be read online at Wikisource. The 1929 edition divides the work into 40 chapters, although later editions re-order it into 38 chapters. As best as I can determine the texts are identical.
The same 1929 Estonian language edition can be read online Estonian Literary Museum website. There you can read an online facsimile edition or download it as an eBook.
A screen still from the 1975 film "Indrek". Image sourced from Twitter.
Review of the Vagabond Voices paperback (September 2022) translated by Christopher Moseley & Matthew Hyde from the Estonian language original published by Noor-Eesti (1929).
I assisted in proofreading and copy-editing this English language translation of the 2nd volume of Tammsaare's massive pentalogy Truth and Justice. I can't be unbiased about my rating as I thoroughly enjoyed the experience. Hopefully this work will continue with the further 3 volumes to be published annually from 2024 to 2026.
Truth and Justice Volume 1 (published in English translation as Vargamäe (orig. 1926/trans. 2019)) dealt with farmer Andres Paas and his struggles with the land and his search for justice in dealing with his quarrelsome neighbour Pearu. In the 2nd volume, the main character is Andres' son Indrek and his coming of age while seeking his education at Mr. Maurus's school in the city of Tartu, Estonia. Indrek's educational journey includes his various mishaps with other students and teachers, his first love and its tragic consequences.
While the tone of Volume 1 was mostly serious, Volume 2 has both comedy and pathos, even as it debates education and the search for knowledge, about beauty and truth, as well as the existence of God. Just as Volume 1 has been described as man's struggle with the land, Volume 2 is described as being about man's struggle with God. A few quotes will provide a sense of the work:
About teaching and learning (also excusing the occasional drunken teacher):
It is a matter of no great consequence when a teacher indulges in the odd drink, as it is only the pupil who has to be sober. Learning is harder than teaching. You can even teach when you don’t understand, whilst you definitely have to understand if you’re learning ...
About beauty and truth (also hearkening back to the theme of truth in Volume 1):
"Mr Molotov, you're a good-looking man, why don't you take more care of your appearance?" What do you think of that: a man, and good-looking she says! So I told her, "I don't have a mirror, and beauty is not the same as truth, and anyway you can't see the truth in a mirror."
Mr. Maurus laments that Christ wasn't born in Estonia, and that writer/politician Carl Robert Jakobson (1841-1882), a leader of the Estonian national awakening, was sent instead:
"In that case Christ could still be alive today, after all, what's a couple of thousand years for God. It could have been thus, if God had wanted. But God wanted his son to be a Jew, that was God's will. And so all we got from God was Jakobson …"
At that, Mr. Maurus seemed to grow despondent. He stood there silently in front of Indrek for a while, as if he'd been unable to say the most important thing.
Indrek causes a final break with Mr. Maurus when he writes an article questioning the existence of God in the school's student newspaper:
"This man is stark crazy! He's the first truly crazy person in Mr Maurus's decent and respectable establishment. There have been some half-crazy ones, of course, but this one is totally crazy. He got zero in mathematics but he's one hundred percent crazy himself. And he's decided to take on Mr Maurus's holy bull and Jehovah. He wants to be famous, he wants to win fame in Estonia for killing God. You understand? The first to murder God! He could at least have gone for the devil instead. But no, he doesn't touch the devil, he goes straight for God, as if he couldn't get to the devil otherwise, first he has to despatch God."
The Eesti Raamat edition from 1965 includes 7 illustrations consisting of woodcut engravings by the artist Herald Eelma. This mage of Indrek and Maurus is sourced from Twitter.
Cover image of the Noor-Eesti first edition hardcover (1929). Image sourced from Twitter.
Trivia and Links
The Estonian language original of Truth and Justice II: Indrek from 1929 can be read online at Wikisource. The 1929 edition divides the work into 40 chapters, although later editions re-order it into 38 chapters. As best as I can determine the texts are identical.
The same 1929 Estonian language edition can be read online Estonian Literary Museum website. There you can read an online facsimile edition or download it as an eBook.
A screen still from the 1975 film "Indrek". Image sourced from Twitter.
September 30, 2022
Tõde ja õigus. 2. köide: Indrek
Arvustus Eesti Raamatu kõvakaanelisest väljaandest (1965) Noor-Eesti kõvakaanelisest originaalist (1929).
Ma aitasin korrektuuri teha uuest ingliskeelset tõlkeväljaannest Tõde ja õigus IIst, mis ilmus Indreku nime all Šotimaa Glasgow' kirjastuse Vagabond Voicesi poolt. See töö nõudis muidugi ka originaali lugemist, nii et see on esimene kahest arvustusest.
Tõde ja õigus 1. köide käsitles Andres Paasi ja tema võitlusi maaga ning õigluse otsimist läbikäimisel tülika naabri Pearuga. 2. köites saab peategelaseks Andrese poeg Indrek ja tema täisealiseks saamine Tartus härra Mauruse koolis haridust otsides. Indreku haridustee hõlmab ka tema erinevaid äpardusi teiste õpilaste ja õpetajatega, tema esimest armastust ja selle traagilisi tagajärgi.
Kui 1. köite toon oli enamasti tõsist laadi, siis 2. köites on nii koomikat kui paatost, isegi kui vaieldakse haridusest, ilust ja tõest ja ka Jumala olemasolu üle.
See 1965. aasta Eesti Raamatu väljaanne sisaldab kunstnik Herald Eelma 7 puugravüüri illustratsiooni. Illustratsioon Indrekust ja härra Maurusest pärit Twitterist.
Noor-Eesti Kirjastuse kõvakaanelise originaalväljaande kaanepilt (1929 a.). Pilt pärineb Twitterist.
Trivia ja viited
Tõe ja õiguse II 1929. aasta väljaannet saate lugeda veebis eestikeelsest vikiallikast. 1929. aasta väljaanne jagab teose 40 peatükiks, kuigi hilisemates väljaannetes on see ümber järjestatud 38 peatükiks. Tekstid on minu teadmiste kohaselt samad.
Sama 1929. aasta väljaannet saab lugeda ka internetis Eesti Kirjandusmuuseumi kodulehelt. Seal saate lugeda faksiversiooni või selle e-raamatuna alla laadida.
Kaader 1975. aasta filmist "Indrek". Pilt pärineb Twitterist.
Erinevalt Tõe ja õiguse esimesest köitest pole teisest köitest veel moodsat filmitöötlust tehtud. Küll aga oli varasem 1975. aastal filmitud mustvalge adaptsioon, mille režissöör oli Mikk Mikiver, mida saad vaadata Eesti Rahvusringhäälingu arhiivist siit.
Arvustus Eesti Raamatu kõvakaanelisest väljaandest (1965) Noor-Eesti kõvakaanelisest originaalist (1929).
Ma aitasin korrektuuri teha uuest ingliskeelset tõlkeväljaannest Tõde ja õigus IIst, mis ilmus Indreku nime all Šotimaa Glasgow' kirjastuse Vagabond Voicesi poolt. See töö nõudis muidugi ka originaali lugemist, nii et see on esimene kahest arvustusest.
Tõde ja õigus 1. köide käsitles Andres Paasi ja tema võitlusi maaga ning õigluse otsimist läbikäimisel tülika naabri Pearuga. 2. köites saab peategelaseks Andrese poeg Indrek ja tema täisealiseks saamine Tartus härra Mauruse koolis haridust otsides. Indreku haridustee hõlmab ka tema erinevaid äpardusi teiste õpilaste ja õpetajatega, tema esimest armastust ja selle traagilisi tagajärgi.
Kui 1. köite toon oli enamasti tõsist laadi, siis 2. köites on nii koomikat kui paatost, isegi kui vaieldakse haridusest, ilust ja tõest ja ka Jumala olemasolu üle.
... õpilane peab kaine olema, sest õppida on raskem, kui õpetada. Õpetada võib ka siis, kui ise aru ei saa, aga õppides peab tingimata aru saama, muidu pole võimalik ...
„Härra Molotov, teie olete ilus mees, miks te oma välimuse eest sugugi ei hoolitse?“ Mõistate: mees ja ilus. Ütlesin talle: „Mul peeglit ei ole, ilu pole tõde ja tõde ei näe peeglist."
"Ka meie parunid oleksid pidanud siis ise oma viljapäid kitkuma, mitte aga aus ja korralik eesti mees, kelle keskel kõnnib Kristus. Nii oleks see olnud, kui jumal oleks tahtnud. Aga jumal tahtis, et tema poeg oleks juut, nõnda tahtis tema oma armunõuga. Meile saatis ta ainult Jakobsoni …"
Härra Mauruse meel läks nagu nukraks. Hulk aega seisis ta vaikides Indreku ees, nagu jätaks ta kõige tähtsama ütlemata.
"See mees on püsti hull! See on esimene päris hull härra Mauruse ausas ja kõrralikus majas. On olnud küll poolhulle, aga see on täishull. Tema nimi on Indrek Paas. Matemaatika on temal null ja ise on ta hull. Aga härra Maurusele, pühale härjale ja Jehoovale hakkab ta vastu. Tema tahab kuulsaks saada, tema tahab Eestimaal jumala tapmisega kuulsaks saada. Mõistate? Esimene jumala mõrtsukas. Selle asemel oleks võinud ta kuradi maha lüüa. Aga ei, kuradit ta ei puutu, vaid kohe jumala kallale, nagu ei pääseks ta muidu kuradile ligi, enne peab jumala eest maha võtma."
See 1965. aasta Eesti Raamatu väljaanne sisaldab kunstnik Herald Eelma 7 puugravüüri illustratsiooni. Illustratsioon Indrekust ja härra Maurusest pärit Twitterist.
Noor-Eesti Kirjastuse kõvakaanelise originaalväljaande kaanepilt (1929 a.). Pilt pärineb Twitterist.
Trivia ja viited
Tõe ja õiguse II 1929. aasta väljaannet saate lugeda veebis eestikeelsest vikiallikast. 1929. aasta väljaanne jagab teose 40 peatükiks, kuigi hilisemates väljaannetes on see ümber järjestatud 38 peatükiks. Tekstid on minu teadmiste kohaselt samad.
Sama 1929. aasta väljaannet saab lugeda ka internetis Eesti Kirjandusmuuseumi kodulehelt. Seal saate lugeda faksiversiooni või selle e-raamatuna alla laadida.
Kaader 1975. aasta filmist "Indrek". Pilt pärineb Twitterist.
Erinevalt Tõe ja õiguse esimesest köitest pole teisest köitest veel moodsat filmitöötlust tehtud. Küll aga oli varasem 1975. aastal filmitud mustvalge adaptsioon, mille režissöör oli Mikk Mikiver, mida saad vaadata Eesti Rahvusringhäälingu arhiivist siit.
November 14, 2020
Teine osa on palju filosoofilisem, kui esimene osa. Esimeses osas oli rohkem tegevust. Lehekülgede pikkuseid monolooge oli kohati igav ning raske lugeda. Siiski oli tore eemalt jälgida Indreku arenemist ja kasvamist suures linnas. Minu jaoks teeb teose 4 tähe vääriliseks selle lõpp. Vend kirjutab kooliajalehte artikli sellest, et jumalat pole olemas ja ta visatakse koolist välja. Legend. 😀
November 6, 2021
"Indrek on neid jutte mitu ja mitu korda kuulnud ja tahes või tahtmata imestab ta, kuidas see küll on, et igal pool on paremad ja ilusamad ajad möödas, kuhu tema jõuab. Hea küll, siia ta tuli hilja, peaaegu täie mehena, loomulik, et ta siin pidi jääma hiljaks, loomulik, et paremad ajad juba möödas, ainult need mõned õlekood veel. Aga Vargamäel? Tuli ta sinna ka vanalt? Kas ta ei sündinud õigel ajal nagu kõik teisedki? Ja ometi olid ka seal nagu ilusamad ajad möödas, kui tema jõudis sinna. Polnud enam nii palju ja nii suuri usse, polnud enam jõeäärses padrikus nii palju pardipesi, polnud enam jões nii palju kala ja vähki, polnud Jõessaares enam nii peeni ja painduvaid kaski, kui oli olnud millalgi varemalt. Midagi seda ei olnud enam, nagu jääks maailm aasta-aastalt aina vaesemaks."
Alguses ei kerinud üldse, raamatu keskpaik haaras nii kaasa ja nüüd, kui läbi sai, on sees tühjus, mida saab täita ainult III osa.
Alguses ei kerinud üldse, raamatu keskpaik haaras nii kaasa ja nüüd, kui läbi sai, on sees tühjus, mida saab täita ainult III osa.
December 28, 2021
EDIT: Sama hea kui 6,5 aastat tagasi. Nüüd suhtusin lugedes mõnda teemasse ise teisiti ja teadlikumalt. Arvatavasti üks parimaid Eesti raamatuid. Armastan! - Kirjutatud 2021. aasta lõpus.
September 30, 2022
bruh mu ema ytles kunagi, et maurus on pentaloogiast ta lemmiktegelane - miks??????????????????????; mul olid vist liiga kõrged ootused sellele
October 9, 2022
“Täna olen ma õnnelik, täna olen ma peaaegu pööraselt õnnelik, sest mul on äkki suur ja püha tundmus, et mind võidakse armastada. Kas Te mõistate, mis see tähendab, kui nõnda tunda? Olete Te kunagi
midagi selletaolist tundnud? On Teil kunagi olnud nii palju usku iseendasse, et võisite seda tunda?”
“Mõnikord mõtlen ma: inimene sünnib ja sureb liiga vara, liiga ruttu, rõõm ei jõua talle
järele. Võimalik ka, et kord tantsivad rõõm ja õnn tal ees, kord taga, väga harva aga temaga kaasa.”
250 lehte peab lugema enne kui läheb vâga heaks
midagi selletaolist tundnud? On Teil kunagi olnud nii palju usku iseendasse, et võisite seda tunda?”
“Mõnikord mõtlen ma: inimene sünnib ja sureb liiga vara, liiga ruttu, rõõm ei jõua talle
järele. Võimalik ka, et kord tantsivad rõõm ja õnn tal ees, kord taga, väga harva aga temaga kaasa.”
250 lehte peab lugema enne kui läheb vâga heaks
January 21, 2022
Loe! Kohe!
December 31, 2023
vaja läks kuus aastat ja neli? katset, aga lõpuks sai loetud
ja peaaegu paneksin viis tähte isegi!
ja peaaegu paneksin viis tähte isegi!
October 9, 2024
Teisel lugemisel täielik bänger.
June 14, 2024
indrek parem mees kui mina sest maurus on nii tüütu ma oleks talle esimese nädala jooksul tooliga pähe löönud
January 28, 2025
Liiga ruttu ja kergelt näis kõik syndivat laias maailmas, mitte nõnda nagu kodus, seal soode ja rabade taga. Ainult seal tundus, nagu aimaksid inimesed endas tõesti igavikku, seda õiget, mitte ymarikku, millest kõneles Ramilda, ja nagu talitaksid nad sellekohaselt.
PS! hakkan kõigile ytlema, et ma pole linna läind mitte hobusevargaks õppima, vaid tõde ja õigust tudeerima.
PS2! nii hea lugemine oli, hea lugemine segatud kahtlase vaibiga
PS! hakkan kõigile ytlema, et ma pole linna läind mitte hobusevargaks õppima, vaid tõde ja õigust tudeerima.
PS2! nii hea lugemine oli, hea lugemine segatud kahtlase vaibiga
October 17, 2024
slaps
March 12, 2019
http://www.hyperebaaktiivne.ee/2019/0...
23. veebruaril käisin koos Katiga vaatamas värsket filmi "Tõde ja õigus". Juba järgmisel õhtul, vabariigi aastapäeval võtsin lugemisse romaani "Tõde ja õigus II", sest just selle kasuks otsustasid kõik mu sõbrad instagramis. Gümnaasiumi ajal lugesin läbi vaid esimese osa, kuid kuna võtsime läbi ka ülejäänud osade sisu, siis sel hetkel järgede lugemise vastu huvi ei olnud. Lisaks sobitasin raamatu väljakutse teemaga: "43. Raamat, mille pealkirjaks on "ja"-ga seotud sõnapaar".
Ärkamisaja mõõnaperiood, Mauruse kool, Tartu. Vargamäe Indrek suundub linna haridust omandama. Mauruse kool, kuhu ta astub, on kirju koht, kus kõrvuti õpivad nii eestlased kui ka lätlased ning muudki rahvad, vürstid ja vaesed. Ka õpetajad on üpriski värvikad. Selles kirevas seltskonnas levivad kõikvõimalikud ideed, filosoofilised mõttekäigud ning arutelud. Oluline roll on härra Maurusel endal, kes Indrekule oma vaateid tutvustab, lausa peale surub. Nii juhtubki, et lisaks koolitükkidele õpib poiss ka valetama, tema maailmapilt pööratakse pahupidi, ta saab tunda nii armastust kui ka kaotusvalu.
Mõtteid esimese osa lugemisest ma kirja pole pannud ning enam väga ei mäleta, mis ma sellest Andrese ja Pearu kaikaveost tollal arvasin. Film tõi mingeid katkeid meelde ning kokkuvõttes mulle täitsa meeldis, kuidas ta lugu edasi andis, ajades nii naerma kui ka nutma. Tegevust igatahes jagus ning see oli usutav. "Tõde ja õigus II" jättis mulle aga ebareaalse mulje, ma ei suutnud ette kujutada inimesi, kes käituks nii nagu nad seda raamatus tegid. Vahetusid jant ning pikad heietused. Mitmed kohad, eriti need koolipoiste tembud jätsid mulje, et need peaks nagu nalja tegema, kuid ajasid vaid silmi pööritama. Need olid lihtsalt nii pikaks venitatud, et nali hajus ära ja oli lihtsalt tobe. Tegelaste mõtisklused erinevatel teemadel andsid küll mõtteainet ning võimaluse tsitaate välja kirjutada, aga sääraseid sügavamõttelisi dialooge oli liiga palju. Mängu tuli üha uusi tegelasi, kes kõik oma tõekspidamisi jagasid, eelmiste arvamusi ümber lükkasid. See ei tundunud usutav, kuidas tegelased ringi käisid ja nagu muuseas vaimselt rikkaid lauseid mokaotsast poetasid.
Kui jant ja lõpmatud arutelud kõrvale jätta, oli raamatus mitmeid seiku, mis mulle täitsa meeldisid. Näiteks, kuidas Indrek Tiina perega suhtlema hakkas, või tassikõrvade lugu. Kõige liigutavam osa raamatust olid Ramilda kirjad Indrekule, eriti see viimane. Sellega seoses jäid kontrastsena meelde, mida arvas surmast üks vana õpetaja ja mida üks noor tütarlaps.
"Tõde ja õigus II" koosneb mõtisklustest, arutlustest, teooriatest ja killukesest huumorist, kuigi mulle taoline jant ei istunud. Aetakse taga mitmeid tõdesid ja õigust: teadus ning usk jumalasse, rahvuslik kuulumine, armastus ja surm. Kõige selle vahel laveerib Indrek, kujundades oma väärtushinnanguid ja tõekspidamisi. Mulle tundus selline suur hulk ülepaisutatud kahekõnesid ja monolooge ebausutavana, kuid korjasin mitmeid mõtteid kõrva taha ning olen rahul, et end sellest teosest läbi närisin. Kindlasti võtan käsile ka järgmised kolm osa, aga millal, seda näitab aeg. Soovitan, kui ei häiri Tammsaarele omane filosofeerimine, ning on soov eesti klassikalise kirjandusega rohkem sõbraks saada!
23. veebruaril käisin koos Katiga vaatamas värsket filmi "Tõde ja õigus". Juba järgmisel õhtul, vabariigi aastapäeval võtsin lugemisse romaani "Tõde ja õigus II", sest just selle kasuks otsustasid kõik mu sõbrad instagramis. Gümnaasiumi ajal lugesin läbi vaid esimese osa, kuid kuna võtsime läbi ka ülejäänud osade sisu, siis sel hetkel järgede lugemise vastu huvi ei olnud. Lisaks sobitasin raamatu väljakutse teemaga: "43. Raamat, mille pealkirjaks on "ja"-ga seotud sõnapaar".
Ärkamisaja mõõnaperiood, Mauruse kool, Tartu. Vargamäe Indrek suundub linna haridust omandama. Mauruse kool, kuhu ta astub, on kirju koht, kus kõrvuti õpivad nii eestlased kui ka lätlased ning muudki rahvad, vürstid ja vaesed. Ka õpetajad on üpriski värvikad. Selles kirevas seltskonnas levivad kõikvõimalikud ideed, filosoofilised mõttekäigud ning arutelud. Oluline roll on härra Maurusel endal, kes Indrekule oma vaateid tutvustab, lausa peale surub. Nii juhtubki, et lisaks koolitükkidele õpib poiss ka valetama, tema maailmapilt pööratakse pahupidi, ta saab tunda nii armastust kui ka kaotusvalu.
Mõtteid esimese osa lugemisest ma kirja pole pannud ning enam väga ei mäleta, mis ma sellest Andrese ja Pearu kaikaveost tollal arvasin. Film tõi mingeid katkeid meelde ning kokkuvõttes mulle täitsa meeldis, kuidas ta lugu edasi andis, ajades nii naerma kui ka nutma. Tegevust igatahes jagus ning see oli usutav. "Tõde ja õigus II" jättis mulle aga ebareaalse mulje, ma ei suutnud ette kujutada inimesi, kes käituks nii nagu nad seda raamatus tegid. Vahetusid jant ning pikad heietused. Mitmed kohad, eriti need koolipoiste tembud jätsid mulje, et need peaks nagu nalja tegema, kuid ajasid vaid silmi pööritama. Need olid lihtsalt nii pikaks venitatud, et nali hajus ära ja oli lihtsalt tobe. Tegelaste mõtisklused erinevatel teemadel andsid küll mõtteainet ning võimaluse tsitaate välja kirjutada, aga sääraseid sügavamõttelisi dialooge oli liiga palju. Mängu tuli üha uusi tegelasi, kes kõik oma tõekspidamisi jagasid, eelmiste arvamusi ümber lükkasid. See ei tundunud usutav, kuidas tegelased ringi käisid ja nagu muuseas vaimselt rikkaid lauseid mokaotsast poetasid.
Kui jant ja lõpmatud arutelud kõrvale jätta, oli raamatus mitmeid seiku, mis mulle täitsa meeldisid. Näiteks, kuidas Indrek Tiina perega suhtlema hakkas, või tassikõrvade lugu. Kõige liigutavam osa raamatust olid Ramilda kirjad Indrekule, eriti see viimane. Sellega seoses jäid kontrastsena meelde, mida arvas surmast üks vana õpetaja ja mida üks noor tütarlaps.
"Tõde ja õigus II" koosneb mõtisklustest, arutlustest, teooriatest ja killukesest huumorist, kuigi mulle taoline jant ei istunud. Aetakse taga mitmeid tõdesid ja õigust: teadus ning usk jumalasse, rahvuslik kuulumine, armastus ja surm. Kõige selle vahel laveerib Indrek, kujundades oma väärtushinnanguid ja tõekspidamisi. Mulle tundus selline suur hulk ülepaisutatud kahekõnesid ja monolooge ebausutavana, kuid korjasin mitmeid mõtteid kõrva taha ning olen rahul, et end sellest teosest läbi närisin. Kindlasti võtan käsile ka järgmised kolm osa, aga millal, seda näitab aeg. Soovitan, kui ei häiri Tammsaarele omane filosofeerimine, ning on soov eesti klassikalise kirjandusega rohkem sõbraks saada!
October 22, 2023
tigapuu suht hea trikster-vend, meenutab veidi karlssonit.
raamat ise jätab kohati sellise tühja tunde sinna, kuhu pidi saama vastus sellest, mis siis ikkagi on õige vahekord inimese ja usu vahel.
vist kõige positiivsema lõpuga raamat nendest viiest siiski.
vaatasin paralleelselt ära ka "indreku" filmi, mis oli samuti tore. soovitan!
raamat ise jätab kohati sellise tühja tunde sinna, kuhu pidi saama vastus sellest, mis siis ikkagi on õige vahekord inimese ja usu vahel.
vist kõige positiivsema lõpuga raamat nendest viiest siiski.
vaatasin paralleelselt ära ka "indreku" filmi, mis oli samuti tore. soovitan!
July 19, 2017
Minu arvamuse leiab blogist https://triinuraamatud.wordpress.com/...
January 15, 2022
Klassika!
October 3, 2022
"Naised ja jumalad, need on need tõsised kurjad vaimud mehe kaelas."
Lugesin I ja II osa üksteise järel ja mind hämmastas, kui väga need kaks osa teineteisest erinevad - nagu öö ja päev. Esimene räägib soodest ja põldudest ja teine filosoofilistest mõtterännakutest ja jumala leidmisest (sel puhul küll jumala tapmisest, kuid siiski). Esimeses osas justkui juhtus aina midagi ja oli alati kellelegi kaasa elada, kuid siin jäi sellest suuresti puudu. Lisaks on I osa tuttavatest tegelastest II osas vaid Indrek (kui üks pisike peatükike kodu külastamisest välja jätta).
I osa kohta räägitakse küll, et see pole muud kui 500lk hädaldamist kraavi pärast ja kahe suure mehe kraaklemine, kuid mulle isiklikult meeldis esimene osa väga. Eriti nüüd II osaga võrreldes. Võimalik, et asi oli taaskord selles, et kooli tähtaeg surus takka ja tuli kiiruga lugeda, kuid ka muidu ütleks, et kohati oli tegelaste suuri mõtterännakuid pisut keeruline järgida. Lisaks oli veel nii palju tegelasi, et vahel oli tükk tegemist, et aru saada, kes on kes.
Teose esimene pool oli lausa eriti üksluine ja ütleks, et igavgi, kuid raamatu edenedes läks ka sisu tiba huvitavamaks. Kõrgpunkt oli muidugi alles viimases pisikeses jupikeses, kui Indrek nö jumala tappis, ta koolist välja heideti ning kuidas ta siis Tiina usku päästma asus.
P.S. Kes Maurusele liiga tegi, et ta nii hullusti naisi vihkab?
Lugesin I ja II osa üksteise järel ja mind hämmastas, kui väga need kaks osa teineteisest erinevad - nagu öö ja päev. Esimene räägib soodest ja põldudest ja teine filosoofilistest mõtterännakutest ja jumala leidmisest (sel puhul küll jumala tapmisest, kuid siiski). Esimeses osas justkui juhtus aina midagi ja oli alati kellelegi kaasa elada, kuid siin jäi sellest suuresti puudu. Lisaks on I osa tuttavatest tegelastest II osas vaid Indrek (kui üks pisike peatükike kodu külastamisest välja jätta).
I osa kohta räägitakse küll, et see pole muud kui 500lk hädaldamist kraavi pärast ja kahe suure mehe kraaklemine, kuid mulle isiklikult meeldis esimene osa väga. Eriti nüüd II osaga võrreldes. Võimalik, et asi oli taaskord selles, et kooli tähtaeg surus takka ja tuli kiiruga lugeda, kuid ka muidu ütleks, et kohati oli tegelaste suuri mõtterännakuid pisut keeruline järgida. Lisaks oli veel nii palju tegelasi, et vahel oli tükk tegemist, et aru saada, kes on kes.
Teose esimene pool oli lausa eriti üksluine ja ütleks, et igavgi, kuid raamatu edenedes läks ka sisu tiba huvitavamaks. Kõrgpunkt oli muidugi alles viimases pisikeses jupikeses, kui Indrek nö jumala tappis, ta koolist välja heideti ning kuidas ta siis Tiina usku päästma asus.
P.S. Kes Maurusele liiga tegi, et ta nii hullusti naisi vihkab?
February 7, 2020
Üks parimaid raamatuid, mida olen lugenud! Pole ammu nii palju pisaraid valanud üht raamatut lugedes.
Geniaalsed mõtisklused, filosofeeringud, sõnamängud!
Tammsaare on minu lugemiskogemuse jooksul suutnud kõige paremini kirjutada armastusest, ta suutis isegi mulle armastuse olemuse selgeks teha - armastus teeb kõne ja silmad sügavaks. Ja rohkem polegi vaja öelda! Pole vaja lehekülgede viisi laveerida, armastuse mõtet ja tähendust otsida, piisab ühest lihtsast lausest, pealegi, kui keeruline see armastus ikka on.
Loobuda enda tõest õiguse nimel, loobuda tõest armastuse nimel, valetada armastuse nimel.
Jumala-, taeva-, iseenda- ja eestluse otsingud!
Olgu Woolfi "Oma tuba" kuitahes inspireeriv, paratamatult, tahan või ei taha, Värgamäe on ja jääb minu kodukohaks.
Geniaalsed mõtisklused, filosofeeringud, sõnamängud!
Tammsaare on minu lugemiskogemuse jooksul suutnud kõige paremini kirjutada armastusest, ta suutis isegi mulle armastuse olemuse selgeks teha - armastus teeb kõne ja silmad sügavaks. Ja rohkem polegi vaja öelda! Pole vaja lehekülgede viisi laveerida, armastuse mõtet ja tähendust otsida, piisab ühest lihtsast lausest, pealegi, kui keeruline see armastus ikka on.
Loobuda enda tõest õiguse nimel, loobuda tõest armastuse nimel, valetada armastuse nimel.
Jumala-, taeva-, iseenda- ja eestluse otsingud!
Olgu Woolfi "Oma tuba" kuitahes inspireeriv, paratamatult, tahan või ei taha, Värgamäe on ja jääb minu kodukohaks.
January 30, 2017
Mida vanemaks ise saad, seda mõjuvamaks muutuvad Tammsaare tekstid. Indreku lugu on nii inimlik ja aus ja ilus... kindlasti on ka teisi värve - halle, poolhalle ja musti.
Read
November 6, 2022okei
August 2, 2023
Second volume in the Truth and Justice pentalogy by estonian early 20th century writer Tammsaare and a sequel to an amazing realistic rural novel Vargamäe that got a new life nearly a hundred years after its publication thanks to the wonderful movie adaptation. Contrary to its older sibling, Indrek is much harder to label. Definitely not a realistic (in the literary theoretical sense) story from the estonian countryside, as just like the main character, we're leaving the hardships of the family farm behind to discover the university city of Tartu. Despite the expectation, we're soon to see that the change doesn't bring easier or better quality life as at the end of 19th century, we find the population nihilist, lost and identity-less. The ambience we Czechs know from right before the start of our national awakening in 1770s is omnipresent - Estonians don't write, study, conduct business or make connections in their mother tongue, refer to themselves as a part of Russia, and any hope for independence is lost. Tie that together with the era where Nietzsche is opening the door to atheism, Indrek, a young boy, starts understanding that honesty and truth have no place in a modern city life, few heartbreaks, and what you get is a deeply philosophical portrayal of an identity crisis not only of a character, but the whole society.
Ps. I have to add that as much as I loved the English translators' introduction from the first book where they compared the estonian countryside to the scottish one in a very interesting and complex way, this time around I was very disappointed. The text seemed extremely chaotic, filled with irrelevant information, and a few times, it gave an impression of random trivia on Baltic states rather than an educated commentary on the novel. It doesn't impact the quality of Tammsaare's story, of course, but I found it important to mention.
Ps. I have to add that as much as I loved the English translators' introduction from the first book where they compared the estonian countryside to the scottish one in a very interesting and complex way, this time around I was very disappointed. The text seemed extremely chaotic, filled with irrelevant information, and a few times, it gave an impression of random trivia on Baltic states rather than an educated commentary on the novel. It doesn't impact the quality of Tammsaare's story, of course, but I found it important to mention.
December 28, 2023
This is one of those books I would’ve never picked up on my own free will. However even though I wasn’t enjoying it all the time it definitely had some moments I liked. My favourite part of the book have to be Ramilda’s letters. They’re so heartfelt and beautiful. I loved the philosophy in this book and definitely will be taking a lot of it with me. I was also pleasantly surprised by how Indrek thinks about and treats women and how self aware women are of the world they live in. I’m not sure if you can call it feminist but I didn’t expect it from this book.
July 27, 2019
Ykkösosa oli vielä riemukkamapi kielenkäytöltään. Tämäkin oli silti eri hyvä. Ideat ja ideanikkarit saavat kirjassa hauskan käsittelyn. Maurus on hieno mies. Juhani Salokanteleen lyhyt selitys lopussa on myös loistava. Miksi meillä ei ole kouluromaania, 7 veljeksen koulunkäynti ei oikein täytä tätä aukkoa?
January 21, 2020
Indrek läheb Mauruse juurde kooli Tartus. Raha tal pole, et õpingute eest täielikult maksta. Esiti peab koolimajas korda ja teeb koduseid talitusi, hiljem loobub sellest. Armub Mauruse tütresse, kes lõpus sureb. Kohtub Tiinaga, kel jalad ei kanna. Lõpus visatakse koolist välja kuna tunnistab, et jumalat ei ole olemas. Satub naabrite, Vaarmani, ulu alla. Tiina jalad kannavad viivu.
April 13, 2020
Seda osa olen lugenud kaks korda, esimene kord jõudsin peaaegu lõppu, kuid ei osanud raamatut õigesti hinnata. Mõned kuud alustasin uuesti ning lugesin selle vist mingi 2-3 päevaga läbi lugeda - nii hea!!! Mulle väga meeldisid kõik need kirjeldused seal, kuidas Indreku koolielu oli kirjeldatud jms.
August 2, 2023
Kuidagi kahetised tunded tekkisid seda romaani lugedes. Mulle väga Tammsaare kirjaviis meeldib ja on meeldinud, kuid antud loos ei tekitanud sümpaatiat ei Indreku ega Miralda/Ramilda tegelaskujud. Või ehk olen ise liiga vanaks jäänud? Siiski olen rahul, et lugesin selle läbi ja põnevusega jätkan rännakuid "Tõe ja õiguse" radadel.
October 25, 2024
Not as good as the first one. Too much talk about love, but Tammsaare is horrible at writing female characters. Didn't really form a deep connection with Indrek either, even though he was the sole main character of the book. However, I really liked some of the philosophical debates offered by Indrek's teachers, for example by Slopashev, about love, God, and the concept of a human.
June 29, 2018
Tekitas tahtmise järgmine osa kohe kätte võtta.
Displaying 1 - 30 of 44 reviews