What do you think?
Rate this book
Sailing to Freedom
The books tells the story of 16 Estonians who leave Sweden before they can be returned to the Soviet occupied homeland. The only date given in the book is March 1945.
246 pages, Hardcover
First published February 25, 1952
5 people are currently reading
134 people want to read
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 19 of 19 reviews
April 2, 2017
Voldemar Veedam & Carl B Wall "Purjetamine Vabadusse" on reisil osalenud eestlase ja ameerika ajakirjaniku ühisteos, millest kuulsin esmakordselt alles eelmisel aastal ning see tundus haruldane kui kuuvarjutus. 1952. aastal kirjapandud lugu eesti paadipõgenikest ei võinud loomulikult Nõukogude liidus ilmuda. Rahvusvaheliselt sai sellest menuk, samal ajal kui seiklejate rahvuskaaslased veel siiani sellest suurest mereretkest teadmatuses elavad. Minu suureks üllatuseks ilmus kui tellitult aasta alguses kordustrükk, mis on raamatupoodide müügitabeleid vaadates väga populaarseks saanud. Loomulikult pidin ka ma selle endale kohe hankima ning ruttu läbi lugema. Õigustatult kuulub memuaarile "Purjetamine Vabadusse" väljakutse punkt number 24 - raamat, mida tahad väga lugeda, aga mis ei lähe ühegi väljakutse teema alla.
Neljakümnendatel õnnestus paljudel eestlastel põgeneda Soome, Rootsi ja kaugemalegi. Stockholmis hakkasid aga peagi levima kuuldused, et nõukogude valitsus avaldab rootslastele survet eesti põgenike välja andmiseks. Käputäiel hakkas kujunema plaan osta endale merekõlbulik alus ning otsida varju kaugemalt. Sihtpunktiks sai Ameerika. Seltskond aina kasvas ja kasvas, sest kulusid oli palju ning iga lisanduv mees tähendas lisakapitali. Teele asuti 16-pealise seltskonnaga ühel hilissuvisel õhtul ja teekond kestis 127 päeva. Pardal oli koguni neli väikest tüdrukukest, neist noorimad kolmeaastased! Peatusi tehti Norras, Šotimaal ja Iirimaal, kus neile ka peidupaika pakuti, kuid hirm oli suur ning põgenikud soovisid endi ja Venemaa vahele suuremat vahemaad.
"Purjetamine Vabadusse" oli väga kaasahaarav ning ma lugesin huviga igast eestlaste katsumusest. Algusest saati oli küll teada, et nad pääsevad, kuid põnevust see ei vähendanud. Kõik proovikivid, mis ette tulid, olid ju minu jaoks uued. Näiteks, kukkus üle parda meeskonna ainuke ämber ning üks meestest hüppas sellele järgi. Teised seda kohe tähele ei pannud ning paat aina eemaldus abitult lainetes hulpijast.
Mis on selles raamatus siis nii erilist, et seda on tõlgitud enam kui 20 keelde, millest osad üpriski eksootilised? "Erma" ei olnud ainuke põgenikepaat, mis Atlandi ületas. Järgnes veel kümneid erinva suurusega aluseid ja eestlased said viikingikuulsuse. "Purjetamine Vabadusse" menu üheks põhjuseks on kindlasti külm sõda, sest ameeriklased soovisid maailmale näidata, milliseid katsumusi on inimesed valmis Nõukogude liidu eest põgenemiseks läbima. Mitmed tõlked ilmusid just tänu Ameerika Ühendriikide Informatsiooniagentuurile. Juttu oli ka filmist, kuid kahjuks jäi see plaan soiku. Mina tahaks küll väga "Erma" meeskonna seiklust kinolinnal näha ning loodan, et kunagi saab see teoks.
Raamatus on ka meresõnastik, kuid avastasin selle alles peale loo lõpetamist, millest on kahju, sest see oleks nii mõndagi palju arusaadavamaks teinud. Oleksin tatnud mõnda viidet, mis tagumistele lehtedele suunaks. Üle-eelmisel aastal õnnestus mul läbi lugeda Minu-sarja Uku Randmaa "Minu Maailmameri", millest saadud teadmiste abil ma siiski aimasin, mida tähendas halssimine või grootpuri.
Ma ei kujuta ka peale raamatu lõpetamist seda merereisi ette. Atlandi ookean tundub päratu lai ning fotodelt nähtud "Erma" ikka imepisike. Kaasa ei aita ka see, et oleme tänapäeval oleme kõiksugu mugavustega ära harjunud. Sestap tundubki palju reisi juures uskumatuna: kuidas viis meest jagasid ühte kokpiti, kus veel pealegi laiutas laeva mootor; kuidas nappide varudega merel hakkama saadi. Palju andsid juurde pildid: fotod, kaardid, joonistused
Mulle meeldis see raamat väga. Soovitan kõigile, sest sellest eestlaste seiklusest võiks rohkem teada!
Neljakümnendatel õnnestus paljudel eestlastel põgeneda Soome, Rootsi ja kaugemalegi. Stockholmis hakkasid aga peagi levima kuuldused, et nõukogude valitsus avaldab rootslastele survet eesti põgenike välja andmiseks. Käputäiel hakkas kujunema plaan osta endale merekõlbulik alus ning otsida varju kaugemalt. Sihtpunktiks sai Ameerika. Seltskond aina kasvas ja kasvas, sest kulusid oli palju ning iga lisanduv mees tähendas lisakapitali. Teele asuti 16-pealise seltskonnaga ühel hilissuvisel õhtul ja teekond kestis 127 päeva. Pardal oli koguni neli väikest tüdrukukest, neist noorimad kolmeaastased! Peatusi tehti Norras, Šotimaal ja Iirimaal, kus neile ka peidupaika pakuti, kuid hirm oli suur ning põgenikud soovisid endi ja Venemaa vahele suuremat vahemaad.
"Purjetamine Vabadusse" oli väga kaasahaarav ning ma lugesin huviga igast eestlaste katsumusest. Algusest saati oli küll teada, et nad pääsevad, kuid põnevust see ei vähendanud. Kõik proovikivid, mis ette tulid, olid ju minu jaoks uued. Näiteks, kukkus üle parda meeskonna ainuke ämber ning üks meestest hüppas sellele järgi. Teised seda kohe tähele ei pannud ning paat aina eemaldus abitult lainetes hulpijast.
Mis on selles raamatus siis nii erilist, et seda on tõlgitud enam kui 20 keelde, millest osad üpriski eksootilised? "Erma" ei olnud ainuke põgenikepaat, mis Atlandi ületas. Järgnes veel kümneid erinva suurusega aluseid ja eestlased said viikingikuulsuse. "Purjetamine Vabadusse" menu üheks põhjuseks on kindlasti külm sõda, sest ameeriklased soovisid maailmale näidata, milliseid katsumusi on inimesed valmis Nõukogude liidu eest põgenemiseks läbima. Mitmed tõlked ilmusid just tänu Ameerika Ühendriikide Informatsiooniagentuurile. Juttu oli ka filmist, kuid kahjuks jäi see plaan soiku. Mina tahaks küll väga "Erma" meeskonna seiklust kinolinnal näha ning loodan, et kunagi saab see teoks.
Raamatus on ka meresõnastik, kuid avastasin selle alles peale loo lõpetamist, millest on kahju, sest see oleks nii mõndagi palju arusaadavamaks teinud. Oleksin tatnud mõnda viidet, mis tagumistele lehtedele suunaks. Üle-eelmisel aastal õnnestus mul läbi lugeda Minu-sarja Uku Randmaa "Minu Maailmameri", millest saadud teadmiste abil ma siiski aimasin, mida tähendas halssimine või grootpuri.
Ma ei kujuta ka peale raamatu lõpetamist seda merereisi ette. Atlandi ookean tundub päratu lai ning fotodelt nähtud "Erma" ikka imepisike. Kaasa ei aita ka see, et oleme tänapäeval oleme kõiksugu mugavustega ära harjunud. Sestap tundubki palju reisi juures uskumatuna: kuidas viis meest jagasid ühte kokpiti, kus veel pealegi laiutas laeva mootor; kuidas nappide varudega merel hakkama saadi. Palju andsid juurde pildid: fotod, kaardid, joonistused
Mulle meeldis see raamat väga. Soovitan kõigile, sest sellest eestlaste seiklusest võiks rohkem teada!
April 12, 2017
Minu arvamuse leiab blogist https://triinuraamatud.wordpress.com/...
May 6, 2011
I first read this book in the early 1990's. This book reminds me why used books stores are great for shelf browsing. It is just not the same with online browsing.
During WWII, Estonia was occupied by the Soviets, then the German, and finally by the Soviets again. According to internet sources, around 25,000 Estonians escaped to Sweden to avoid living under Soviet rule while about 42,000 went to Germany. My family was among those that went to Germany.
In March 1945, which incidentally the only date given in the book, a radio broadcast was made that encouraged Estonians to return to their homeland since good jobs and a warm welcome was waiting for them. The broadcast was propaganda, and the likely reception was a trip to Siberia or worse (depending on the information that the Soviets had about you in their files). Incidentally, there is a youtube video (original was on film) showing about 2,000 Estonians being forced to return to Soviet rule in December 1945. The threat of forced return to Soviet rule was a real threat.
The story tell of a group of Estonians that decided to sail to the United States rather than face the threat of Soviet rule. Pictures are included in the book.
For people of Estonian ancestry, who may wonder of what their relatives were required to do during WWII and its aftermath, this gives a perspective for those Estonians fled to Sweden.
The story is well written and documented with events along the way.
The book is highly recommended.
Notes on this entry. The author first name spelling was corrected to Voldemar. This correction is useful when doing searches.
A sheet of paper was included that said this book was sent for your review with the compliments of Thomas Y. Crowell Company, NYC. Two clipping of your review will be appreciated. In addition, the publication date of 25 February, 1952 was stamped, with a note not to release the book before that date. The original price was $3.50. (I had never seen one of these sheets before).
During WWII, Estonia was occupied by the Soviets, then the German, and finally by the Soviets again. According to internet sources, around 25,000 Estonians escaped to Sweden to avoid living under Soviet rule while about 42,000 went to Germany. My family was among those that went to Germany.
In March 1945, which incidentally the only date given in the book, a radio broadcast was made that encouraged Estonians to return to their homeland since good jobs and a warm welcome was waiting for them. The broadcast was propaganda, and the likely reception was a trip to Siberia or worse (depending on the information that the Soviets had about you in their files). Incidentally, there is a youtube video (original was on film) showing about 2,000 Estonians being forced to return to Soviet rule in December 1945. The threat of forced return to Soviet rule was a real threat.
The story tell of a group of Estonians that decided to sail to the United States rather than face the threat of Soviet rule. Pictures are included in the book.
For people of Estonian ancestry, who may wonder of what their relatives were required to do during WWII and its aftermath, this gives a perspective for those Estonians fled to Sweden.
The story is well written and documented with events along the way.
The book is highly recommended.
Notes on this entry. The author first name spelling was corrected to Voldemar. This correction is useful when doing searches.
A sheet of paper was included that said this book was sent for your review with the compliments of Thomas Y. Crowell Company, NYC. Two clipping of your review will be appreciated. In addition, the publication date of 25 February, 1952 was stamped, with a note not to release the book before that date. The original price was $3.50. (I had never seen one of these sheets before).
July 28, 2017
An amazing account of escape from communist Estonia in 1945. Sixteen people including four children sailed from Sweden to the US in a 19th century fishing boat, which had been out of the water for years. This is the moving and exciting story of their trip detailing the difficulties with the cramped space, lack of food and ultimately water and the kindness of others in Norway, Scotland, Ireland, Madeira and finally off the US coast. The descriptions of the weather, especially the storms is electrifying. It could be a challenging read for anyone not au fait with sailing terms.
June 22, 2018
This was a fascinating refugee story of 16 Estonians escaping German and then Russian occupation in 1945. They traveled for months in a very old boat not suited for ocean travel in order to get to the United States. Luckily a few of the men were well versed in sailing. I would have liked to have read more about how two mothers kept four young girls occupied for that long! The warm welcome they received from the US Navy as they finally made their way to shore was almost heartbreaking considering how we are treating non-citizens today.
May 31, 2017
Lapsepõlves loetud seiklus- ja ekpeditsioonireiside raamatud tulid seda raamatut lugedes meelde. Sedasorti raamat, mida tahaks kõigile soovitada, kuna tahaksin, et kõik inimesed oleks kursis sellega, millest ses raamatus kirjutatakse ja teaks kuidas see kõik juhtus. Soovitan. Väga.
April 2, 2018
Väga mõnusa keelekasutusega inspireeriv lugu vapratest seiklejatest. Meeldis!
June 27, 2018
INCREDIBLE book.
April 2, 2019
Raamatulugu 8 on eesti keeli “Purjetades vabaduse poole”, kuigi ma lugesin seda inglise keeles, sest eestikeelset varianti ei õnnestunud leida. Igatahes raamat räägib uskumatu loo sellest, kuidas okupatsiooni ajal 16 eestlast neljale inimesele mõeldud purjekas Rootsist Ameerikasse purjetasid. Sest päriselt ka müüt varianti ei olnud. Tänasel päeval on see huvitav lugu oi kui paljudel põhjustel. Siit saab lugeda, kuidas siis oli suhtumine pagulastesse hoopis teine, ainus mure, miks nad Rootsist ära pidid minema oli poliitiline - NSVL survestas Rootsit, et ta eestlased tagasi saadaks. Rootslastel endil väga vastuseisu ei olnud. Soe ja abistav vastuvõtt ootas eestlaseid veel mitmes sadamas nende teekonnal. Lugedes saab mõelda, sellele kui erinev on seis täna. Maailm pole kunagi varem olnud vähem vastuvõtlik pagulastele. Eestis pole kunagi varem olnud seisu, kus vanale heale Venemaale, mis eemale võib peletada on ka meie endi seas neid, kes nii mõnegi oma ära saadaks. Kuhu? Seda vastust tänases päevas ei tea vist keegi meist. Äkki kuule? Kõigil teistel vist on “teistega” mingi kana kitkuda ... Hea raamat on ja lugemine läheb kiiresti. Ma loodan, et mõni äge ja rikas Hollywoodi produtsent komistab selle raamatu uue trüki otsa (avaldatud eelmine aasta) varsti ja teeb sellest väga eepilise Hollywoodi filmi. Eestis vist nii palju raha veel ei ole. 5/5 võin paberraamatute laenata. #raamatulugu
May 25, 2020
Suur lugu päriselust. Ja see on vaid üks paljudest omataolistest.
Need 16 inimest põgenesid 1945.a. Nõukogude võimu eest paadiga üle Atlandi Rootsist Ameerikasse. Euroopa sadamates tuli veel karta NKVD spioone ja kõik kokkupuuted võõrastega olid varjutatud kahtlustest. Õnneks kohtasid nad teel lahkeid ja suure südamega inimesi, kes neid hea nõu ja jõuga aitasid. Palju oli ka imestamist, et mis asi see küll paneb inimesi enda eludega niiviisi riskima - vana rannasõidupaadiga ookeani ületama. Marsruut viis mööda kanaleid läbi Rootsi ja Šotimaa, lähedalt mööda ohtlikust Biskaia lahest. Aga see oli vaid ettevalmistus Ameerika rannikul möllavateks tormideks. Kuigi teadsin ette, et nad kohale jõuavad, pani see sadamasse jõudmine siiski pisarad jooksma.
Mul on hea meel, et see lugu juba 50-ndatel laialt üle maailma levis ja nii mitmes keeles avaldatud on.
Peale kõige muu on see üks äge meresõidulugu. Kaart ja paadi ülesehituse skeem on ka täiesti olemas. Samuti köidetud järjehoidja - sedapuhku sini-must-valge pael.
Need 16 inimest põgenesid 1945.a. Nõukogude võimu eest paadiga üle Atlandi Rootsist Ameerikasse. Euroopa sadamates tuli veel karta NKVD spioone ja kõik kokkupuuted võõrastega olid varjutatud kahtlustest. Õnneks kohtasid nad teel lahkeid ja suure südamega inimesi, kes neid hea nõu ja jõuga aitasid. Palju oli ka imestamist, et mis asi see küll paneb inimesi enda eludega niiviisi riskima - vana rannasõidupaadiga ookeani ületama. Marsruut viis mööda kanaleid läbi Rootsi ja Šotimaa, lähedalt mööda ohtlikust Biskaia lahest. Aga see oli vaid ettevalmistus Ameerika rannikul möllavateks tormideks. Kuigi teadsin ette, et nad kohale jõuavad, pani see sadamasse jõudmine siiski pisarad jooksma.
Mul on hea meel, et see lugu juba 50-ndatel laialt üle maailma levis ja nii mitmes keeles avaldatud on.
Peale kõige muu on see üks äge meresõidulugu. Kaart ja paadi ülesehituse skeem on ka täiesti olemas. Samuti köidetud järjehoidja - sedapuhku sini-must-valge pael.
September 22, 2025
Potential left unused
I red the Estonian version so I am not sure if the writing style seemed dull because of the translation or that’s the way original is.
The premise is interesting and the story itself has so much potential of what it could be.
Unfortunately it lacked emotion, passion and all that. Mostly it was a frigid description of what everyone is doing without many deeper thoughts around it. Sometimes very rarely the authors remember to comment on the emotion with a single sentence.
Also there was no such thing as character development so it was hard to remember all the characters and put a face to the name.
Although sailing is my hobby, it was unnecessarily technical even for me. I can’t imagine how someone not familiar with sailing/boating could read it without having a sailing-dictionary nearby. Or you just disregard not understanding the words and move on?
Would I recommend it? If you are willing to put some effort to it and are directly interested in the topic.
I red the Estonian version so I am not sure if the writing style seemed dull because of the translation or that’s the way original is.
The premise is interesting and the story itself has so much potential of what it could be.
Unfortunately it lacked emotion, passion and all that. Mostly it was a frigid description of what everyone is doing without many deeper thoughts around it. Sometimes very rarely the authors remember to comment on the emotion with a single sentence.
Also there was no such thing as character development so it was hard to remember all the characters and put a face to the name.
Although sailing is my hobby, it was unnecessarily technical even for me. I can’t imagine how someone not familiar with sailing/boating could read it without having a sailing-dictionary nearby. Or you just disregard not understanding the words and move on?
Would I recommend it? If you are willing to put some effort to it and are directly interested in the topic.
April 22, 2024
Praktiliselt neelasin kogu selle raamatu alla, just nii kiiresti lugesin. Ja lõppu jõudes ei suutnud ära imestada, kuidas on see üldse võimalik, et nad jõudsid 16-kesi selle sipelgate poolt näritud ja lekkiva puidust alusega üldse kohale.
Nii palju läks valesti ja pahasti, aga kogu teekonna vältel jäädi nii üdini optimistlikuks, et meil oleks täna sellest väga palju õppida.
Ja oh, milliste oskustega meremehed! Küll ehitasid keset tormi mitte millestki uusi laevaosi, küll panid minuti pealt paika oma asukoha, küll trimmisid ja sättisid purjeid nagu lausuks võlusõnu! Tänu nende kangusele ja oskustele jõuti täiesti imekombel elusalt ja tervelt kohale.
Nii palju läks valesti ja pahasti, aga kogu teekonna vältel jäädi nii üdini optimistlikuks, et meil oleks täna sellest väga palju õppida.
Ja oh, milliste oskustega meremehed! Küll ehitasid keset tormi mitte millestki uusi laevaosi, küll panid minuti pealt paika oma asukoha, küll trimmisid ja sättisid purjeid nagu lausuks võlusõnu! Tänu nende kangusele ja oskustele jõuti täiesti imekombel elusalt ja tervelt kohale.
August 3, 2017
Kui aus olla, siis kirjatükina pole see raamat suurem asi, kohati veniv, ebaühtlase stiiliga ning liialt keskendumist merendusterminitele (usutavasti on samas palju neid, kellele raamat just sel põhjusel meeldib). Samas on lugu ise ikkagi paeluv ja nende teekond kohati uskumatu. Praeguse pagulaskriisi valguses väärib kindlasti lugemist.
July 7, 2017
Excellent - a great adventure and sea story but most of all a tribute to people desparate for freedom
September 29, 2017
3.5 stars.
April 25, 2018
Sangen vaikuttava tositarina kuudentoista virolaisen neljän ja puolen kuukauden pakomatkasta... 11-metrisellä puuveneellä Ruotsista Yhdysvaltoihin vuonna 1945.
December 7, 2024
Amazing sailing book from just after WW2. The refugees were from the Baltic states and heading anywhere to avoid the USSR. It was a close thing a number of times. Men women and children on board.
March 27, 2017
Read this in one go, enticing story. I hope they'll make a movie based on this soon.
April 26, 2017
Hulljulged eestlased ja nende rasvane fortuuna. Ega naljalt ei kujuta ette elu, mis sunniks oma lapsi nii suurde ohtu asetama. Või ei taha kujutada.
Aga päris huvitav tõsieluraamat. Hästi kirjutatud ka.
Aga päris huvitav tõsieluraamat. Hästi kirjutatud ka.
Displaying 1 - 19 of 19 reviews