One Step Behind

Kurt Wallander #7

by Henning Mankell

It is Midsummer's Eve, three young friends gather in a wood. In the still-sunlit, Scandanavian dusk, they don costumes joyfully to enact - or so it appears to an unseen observer - a kind of masque. The hidden watcher soon brings their performance to an end. His approach is careful; his aim is perfect - three bullets, three corpses. The murderer, then, carefully photographs the grisly tableau. The Ystad police station, meanwhile, is experiencing a summer lull, indeed Inspector Wallander is at last at liberty to attend to - albeit reluctantly - his deteriorating health, but his peace of mind is shattered when one of his colleagues is murdered. An unknown killer, seen by no-one, is on the loose, and the police's only lead is a photograph of three dead young people in costume. Forced to dig more deeply than he would have wanted into the personal life of one of his colleagues, Wallander's investigation reveals something none of his team could ever have imagined. However, they remain tantalisingly, terrifyingly one step behind the lethal progress of a killer Wallander would have to suppose was deranged if his methods were not so meticulous and his victims so clinically targeted.

Genres: Mystery, Crime, Fiction, Thriller, Sweden, Scandinavian Literature, Detective

450 pages, Paperback

First published January 1, 1997

About the author

Henning Mankell was an internationally known Swedish crime writer, children's author and playwright. He was best known for his literary character Kurt Wallander.

Mankell split his time between Sweden and Mozambique. He was married to Eva Bergman, Swedish director and daughter of Ingmar Bergman.

Reviews

[Helin-Mari Arder]

Lugeja saab selles raamatus vähem vihjeid, nii et tuleb koos Wallanderi uurimisrühmaga pimedas kobada, jälgides julma kassi-hiire mängu, mis üha uusi ohvreid nõuab. Raskeks teeb juhtumi see, et kokku põimuvad uurimisrühma liikme, politseinik Svedbergi mõrv ning kolm kadunud noort, kelle uurimine pole senini edenenud kuna on loodetud, et nad siiski läksid pärast jaanipäeva koos reisile Euroopasse. Kuid ühe tüdruku ema käib siiski järjekindlalt politseis rääkimas, et saadetud postkaardid on võltsitud ning pärast surnukehade leidmist on selge, et nii see ongi.

Kurt Wallander tunneb end ka pärast suvepuhkust väsinuna ning selgubki, et tema väsimusel (lisaks tööstressile) on päris konkreetne põhjus - liiga kõrge veresuhkur. Wallander võitleb väsimuse ja raske juhtumiga, lisaks ka uue, ülbena tunduva prokuröriga kes teda süüdistab juhtumi aeglases edenemises, ehkki uurimisrühm teeb tegelikult ebainimlikke pingutusi ning tihtipeale jääb uneks aega vaid paar tundi kui sedagi. Wallander tabab sageli end mõttelt, et ta enam ei jaksa kuid ometi veab uute juhtlõngade ilmnemine ta jälle käima ning südamepõhjas ta teab, et ei usaldaks seda uurimist kellelegi teisele.

Svedberg oli hea politseinik, ehkki veidi aeglane ning algul vaevab kõiki töökaaslasi mõte, et ta ehk oli noorte kadumise ja mõrvaga kuidagi seotud. Surnud kolleeg oli piisavalt eraklik, nii et ei töökaaslastel ega ka tema vähestel sugulastel õnnestunud teda eriti põhjalikult tundma õppida. Õnneks selgub, et pigem oli ta uurimisrühmast sammukese ees. Ent miskipärast ei teavitanud ta kedagi oma kahtlustustest ning küllap seetõttu sattuski tõele liiga lähedale jõudes mõrvari ohvriks.

Surmatud noori ühendasid kohtumised, mille jaoks nad riietusid kokkulepitud ajastule vastavalt. Pikemaajalisest sõprusest hoolimata ei teadnud isegi nende vanemad ei asjast kuigivõrd, mistõttu mõtiskleb Wallander, millisel inimesel võiks olla ligipääs nende vahel liikuvale infole. Ta tajub, et see on oluline, sest seni pole neil otsingutest hoolimata mingit arusaama põhjusest, miks keegi noori surmata soovis. Üks noortest on just enne sündmust haigestunud ning tänu sellele ellu jäänud ning Wallander loodab tema käest rohkem teada saada. Uurimisrühma koos Wallanderiga kihutab pidevalt taga teadmine ja aimdus, et oodata on järgmist katastroofilist sündmust... Ja juhtlõngu on vähe.