A Short History of Nearly Everything

by Bill Bryson

Bill Bryson describes himself as a reluctant traveller, but even when he stays safely at home he can't contain his curiosity about the world around him. "A Short History of Nearly Everything" is his quest to understand everything that has happened from the Big Bang to the rise of civilisation - how we got from there, being nothing at all, to here, being us. The ultimate eye-opening journey through time and space, revealing the world in a way most of us have never seen it before.

Genres: Nonfiction, Science, History, Audiobook, Humor, Physics, Historical

544 pages, Paperback

First published January 1, 2003

About the author

Bill Bryson is a bestselling American-British author known for his witty and accessible nonfiction books spanning travel, science, and language. He rose to prominence with Notes from a Small Island (1995), an affectionate portrait of Britain, and solidified his global reputation with A Short History of Nearly Everything (2003), a popular science book that won the Aventis and Descartes Prizes. Raised in Iowa, Bryson lived most of his adult life in the UK, working as a journalist before turning to writing full-time. His other notable works include A Walk in the Woods, The Life and Times of the Thunderbolt Kid, and The Mother Tongue. Bryson served as Chancellor of Durham University (2005–2011) and received numerous honorary degrees and awards, including an honorary OBE and election as an Honorary Fellow of the Royal Society. Though he announced his retirement from writing in 2020, he remains one of the most beloved voices in contemporary nonfiction, with over 16 million books sold worldwide.

Reviews

[Jaan]

Väga-väga-väga-väga hea (meeldis väga)
Autor käib läbi tõesti terve teekonna alates Suurest Paugust, Maa moodustumisest, esialgsest elust, Maa vanuse määramisest (ja siia vahele saab ausalt panna kõik suuremad teadussaavutused) kuni inimeseni välja - Kui palju ja kui vähe me teame meid ümbritseva kohta ja kuidas me nende teadmisteni jõudsime ning seda väga seeditavas vormis.

[Sille]

Ma arvan, et see on üks parimaid populaarteaduslikke raamatuid, mida ma kunagi lugenud olen.

[myrddin]

Originaalkeeles on teose pealkiri “A Short History of Nearly Everything” ehk tõesti oli teoses käistletud peaaegu kõike, seega ei tundnud ma suurt pattu, kui jätsin mõned mind mittepaeluva temaatikaga peatükid vahele. Minu õnneks oli väga palju käsitletud osi bioloogiast ja geoloogiast, mis lausa köitsid mu meeli. (Muuseas, näib, et autor on tõsiselt vaimustuses geoloogiast ja palentoloogiast, sest neid oli silmnähtavalt palju puudutatud erinevates peatükkides.)

Natukene entsüklopeedialik/Vikipeedialik kirjutis, kus oli väga palju nimesid, keda ilmselt pole suurem osa ajalooõpikuid kunagi käistlenud (sest siis tuleksid need ka umbes sama paksud, nagu käesolev teos). Samuti oli rohkelt maast ja madalast baasteadmisi, mis tõmbasid vahepeal lugemistempo ja -innukuse alla.

Autor armastab suuri sõnu, emotsionaalset kirjutamisstiili, (mõtte)kordusi ja tammsaarelikke lauseid - kohati oli ühe lehekülje peale informatsiooni hulk tegelikult väga väike ehk info ümber olevat müra oli kohati liiga palju.

Siiski VÄGA SUUR kummardus ja austus autorile, et ta viitsis pelgalt teadmishimust ja teadusfanatismist kirjutada sellise Piibli kokku peaaegu kõigil teemadel. Ja ERITI SUUR kummardus ka tõlkijale, kes võttis selle mammutteose üksipäini (ja mõne konsultandiga) ette.

Raamat pole ilmselgelt mõeldud ühe päeva lugemiseks, vaid iga peatüki seedimine võtab omajagu aega - seega varugem kannatust ja aega lugemiseks.

[Kaur]

Olen lugenud nii originaali kui Käämbre eestikeelset tõlget. Originaal on kahjuks parem. Käämbre on kaotanud ära raamatu põhilise võlu: huumori. Alustades pealkirjast. "A Short History of Nearly Everything" on selgelt irooniline; eestikeelne pealkiri ei ole. Kogu originaal on läbivalt, LÄBIVALT naljakas; iga lause kannab irooniat või naeruvääristab kedagi v midagi. Kergelt. Kokkuvõttes tekitab originaal kerge peapöörituse ja jätab mulje, et teadus on küll huvitav, aga veel rohkem on ta jabur. Eesti tõlkest jääb pigem töörügamise tunne.

Nii et kui saate, lugege originaali.

Aga lugema PEAB. See on kõige parem üld-teaduse raamat ÜLDSE. Inim-mõtte areng, teaduse võlu, maailma mitmekesisus - on siin kirja pandud paremini kui kustahes mujal! Lugege, andke sõpradele, soovitage, lugege veel!

Lõppu tsitaat:
I hereby petition Bryson to re-write all curriculum on behalf of the history of the world.

[Arno Ruusalepp]

Kel kooli füüsikatunnid meelest läinud. Palju häid fakte ja võrdlusi.

[Karin]

Kõigest ei saanud aru ja osa jätsin vahele aga mida lugesin oli väga huvitav. Sain aru, et kui poleks ATHd, poleks avastusi. Kõik on millekski vajalik. Universum teab.

[Ragnar]

No ei ole Bill Brysoni kirjandsuklik keel üldse minu tass teed. Loen neid kirjeldusi erinevate teaduse arengusse panustanud nimede veidrustest, peaks olema naljakas, aga ei ole, tüütu on.

Kui filtriga lugeda, siis miskit ikkagi näppude vahele jääb:

- kohanemisvõimelt on inimene üsna hädine, eluks kõlblik on meile ainult 12% maismaast ja üksnes 4% Maa kogupinnast, mered kaasa arvatud (lk 247).
- Maal on kokku 1,3 miljard kuupkilomeetrit vett ja on nii palju olnud viimased 3,8 miljardit aastat. Vett ei tule kuskilt juurde. 97% vett on ookeanites, 3% magevett. 60% kogu maakerast katab üle 1,5km sügavune meri. 90% jääst on Antartikas. Lõunanaba läheduses on jää paksus ~3km, Põhjanabal vaid 5m (lk 270).
- bakterid elutsevad absoluutselt igal pool - kuumas, külmas, sügaval, meres, maas sees, ellu ärgata 250 miljonisest unest jne (lk 300).
- maismaaloomastiku arengus on olnud 4 megadünastiat: 1. algelised roomajad, kahepaiksed, 2. alg-imetajad, 3. dinosaurused 4. imetajad. Antud progressi on tagant tõuganud liikide väljasuremine, 99,99% liikidest, mis on Maakeral elanud on välja surnud. Keerukamate organismide puhul on liigi keskmine eluiga 4 miljonit aastat. Imetajad on just selleni jõudmas (lk 335).

[Piret Peensoo]

Mõnusa huumoriga lugu paljude eri valdkondade arengust. Lugesin 2017. aasta väljaannet, kus mitmes paigas teksti täpsustamiseks märgitud tärnid olid veel lahti seletamata. Mis tekitas ka toreda tunde, et ajalugu ei ole lõplik, vaid seda kirjutatakse üha uuesti.

[Toomas Tutt]

Populaarteaduslik ülevaade maailma kõiksusest. Hariv ja värskendav.

[Helle]

Huvitav lugemine, aga väga palju fakte..., fakte..., fakte..., mis kahjuks ei jää meelde:) Aga sellepärast on see raamat hea korduvkasutuseks - võtad aga jälle riiulist välja, avad suvalisest kohast ja loed nagu loeks esimest korda:) Kirjutasin mõne huvitavama fakti välja ka, näiteks: kui võrrelda Maa 4,5 miljardit aastat ööpäevana, siis elu algaks ainuraksete tekkega kell 4, järgmised 16 tundi on areng seiskunud, kella 22-ks on näha esimesi taimi, enne kella 23 tulevad 45 minutiks dinosaurused, 21 minutit enne südaööd algab imetajate ajastu ning inimene ilmub pilti alles 1 minut ja 17 sekundit enne südaööd.

[Kertu Aland]

"Me elame Universumis, mille vanust me ei oska täpselt arvutada, ümbritsetuna tähtedest, mille kaugus on teadmata; Universumis, mida täidab tundmatu aine, mida ohjavad meile käsitamatud füüsikaseadused."
Hea kerge populaarteaduslik lugemine, eriti minusugusele humanitaarile. Ja aeg-ajalt just peakski lugema midagi enda jaoks teistsugust, tundmatut ja arusaamatut.