Uniforms of the Civil War: In Color

by Philip J. Haythornthwaite

Provides visual and descriptive surveys of the variety of uniforms worn by Union and Confederate units

Genres: History, Civil War, Nonfiction, American Civil War

192 pages, Paperback

First published January 1, 1976

About the author

Philip J. Haythornthwaite (born 1951) is an internationally respected and prolific author and historical consultant specializing in military history, uniforms and equipment. Whilst his main area of research is the Napoleonic Wars, his impressive list of publications covers a much wider range of periods from the English Civil War until WWI.

Reviews

[Tekken · Rating 5 out of 5]

Ameerika kodusõda – kauge ja samas lähedane, nagu üks meie ajaloolane tavatseb öelda. Nii mõneski mõttes oli see moodne sõda, mida peeti maal, merel, vee all ja õhus. Samas kandis suurem jagu jalaväelaseid mõlema jala otsas ühesugused saapaid... ja üsna paljud sõdisid paljajalu.

Väike, aga uskumatult põhjalik raamat, kus lisaks kirevatele univormidele leidub ülevaade kogu sõja käigust ning mõlema poole relvadest. Vändaga ringiaetav Gatlingi kuulipilduja ei vaja isegi poolteist sajandit hiljem tutvustamist, aga president Lincoln pidas hoopis paremaks relvaks Agari süsteemi „kohviveskit“, mis on vahepeal ajaloo prügikasti kadunud.

CGI oli selle raamatu ilmumise ajal alles lapsekingades ja seetõtu meenutavad mõlema poole sõdurid välimuselt parajaid mölakaid, mitte „Cold Mountain’i“ kangelasi. Samas, see lahendus on ikkagi parem kui kodus õmmeldud univormidega uhkeldavate larpijate fotod.

Mulle jätsid kõige sügavama mulje Louisiana suaavid (54-55) ja New Yorgi vabatahtlikud (24). Mõlema poole variandid USA lipust (37 või 48-49) on ka väga omapärased. Üks mõtlemapanev lugu jutustab Šoti immigrantidest moodustatud üksusest, kes kandis univormina kilti (20). Kahe lahingu vahepeal sattus üks nende kapten koka käest plehkupannud kana jälitades eikellegimaale ja see vaatepilt tegi vastaspoole sõduritele palju nalja.

Metsiku Lääne filme vaadates jääb mulje, et tol ajal leidus küllaga sihukesi mehi ja naisi, kes käsitsesid tulirelvi uskumatu osavusega. Omaaegsed dokumendid näitavad midagi muud – põhjalaste armee püssid kippusid pahatihti käes plahvatama ja totaalselt ebaõnnestunud konstruktsiooniga relvi leidus ka vastaspoolel.

Tavalisel sõduril tekkis vaenlastega kokku sattudes tihtipeale täiesti loomulik psühholoogiline tõrge. Pärast Gettysburgi lahingut korjati lahinguväljalt üles 37 574 vintpüssi ja musketit. Rohkem kui 18 000 neist oli laetud 2-10 korda ja ühele oli omanik sisse toppinud 23 kuuli (rohkem ei mahtunud).

Nagu igas sõjas leidus neid, kes ka pärast sõjategevuse lõppu samas vaimus edasi lasksid. Antud juhul oli selleks kaptenmajor James Waddell, kes oma aurikuga CSS Shenandoah suutis praktiliselt hävitada kogu põhjalaste vaalapüügilaevastiku, alistudes inglastele kuus kuud hiljem.

[Martin Koenigsberg · Rating 4 out of 5]

For the Wargamer or painter this is the only book you really need. A great little compact history. Then a meticulous discussion of all the uniforms of the war from the normal Dk. Blue/Lt Blue or Grey/Light blue to all the Zouaves(yep ALL the Zouave units) to the Garibaldi Guards' Sardinian inspired get up. Classic colour plates and then great notes that describe even more anomalies. A can't miss for the military enthusiast.