What do you think?
Rate this book
Kevad ja suvi ja
Tõnu Õnnepalu luulevormis päevik on kirjutatud 2008. aastal, peamiselt Järvamaal Esnas.
„Üks aasta! See on ju nii pikk aeg. Teha midagi (ja sealjuures mitte rutiinset) üks aasta järjekindlalt iga päev, minu jaoks oli see põnev ülesanne. Tõsi, mõni päev ikka jäi viimaks vahele ka. Ja tagantjärgi ma täitma ei hakanud. Sest päevik on päevik, mitte mälestused. Kuigi: ka päevik on mälestused, sest ka see, mis toimus praegu, toimus. Minevikus. Aga siiski: on suur vahe, kas meenutada tänast päeva täna õhtul või homme hommikul. Öö jääb vahele. Ja hommik on õhtust targem. Aga see on üks teine tarkus kui saab olla luuletaja tarkus. Ja mida me siis luulest õieti otsime, tarkust, vahetust, elu?“
„Üks aasta! See on ju nii pikk aeg. Teha midagi (ja sealjuures mitte rutiinset) üks aasta järjekindlalt iga päev, minu jaoks oli see põnev ülesanne. Tõsi, mõni päev ikka jäi viimaks vahele ka. Ja tagantjärgi ma täitma ei hakanud. Sest päevik on päevik, mitte mälestused. Kuigi: ka päevik on mälestused, sest ka see, mis toimus praegu, toimus. Minevikus. Aga siiski: on suur vahe, kas meenutada tänast päeva täna õhtul või homme hommikul. Öö jääb vahele. Ja hommik on õhtust targem. Aga see on üks teine tarkus kui saab olla luuletaja tarkus. Ja mida me siis luulest õieti otsime, tarkust, vahetust, elu?“
192 pages, Hardcover
First published April 17, 2009
2 people are currently reading
79 people want to read
About the author
Tõnu Õnnepalu
54 books119 followersAn Estonian author and poet who also writes as Emil Tode and Anton Nigov.
Õnnepalu was born in Tallinn and studied biology at the University of Tartu from 1980 to 1985. He began his writing career as a poet in 1985 and has published three collections of his works. In 1993 he garnered international attention when his novel Piiririik (English translation: "Border State") was published under his pen name 'Emil Tode'. The book was translated into 14 languages and became the most translated Estonian book of the 1990s. That year, he received the annual literary award given by the Baltic Assembly.
Õnnepalu's work often explores topics such as homosexuality, isolation and betrayal.
In 1992, his poem "Inquiétude du Fini" was performed as a choral piece, with notable Estonian composer Erkki-Sven Tüür acting as conductor.
In addition to writing novels, Tõnu Õnnepalu has translated works into Estonian from the French language by such authors as François Mauriac, Charles Baudelaire and Marcel Proust and has written for such English language publications as the Poetry Society. Tõnu Õnnepalu is also a member of the Board of Governors of the Eesti Maaülikool (Estonian University of Life Sciences) in Tartu.
From: https://en.wikipedia.org/wiki/T%C3%B5...
Õnnepalu was born in Tallinn and studied biology at the University of Tartu from 1980 to 1985. He began his writing career as a poet in 1985 and has published three collections of his works. In 1993 he garnered international attention when his novel Piiririik (English translation: "Border State") was published under his pen name 'Emil Tode'. The book was translated into 14 languages and became the most translated Estonian book of the 1990s. That year, he received the annual literary award given by the Baltic Assembly.
Õnnepalu's work often explores topics such as homosexuality, isolation and betrayal.
In 1992, his poem "Inquiétude du Fini" was performed as a choral piece, with notable Estonian composer Erkki-Sven Tüür acting as conductor.
In addition to writing novels, Tõnu Õnnepalu has translated works into Estonian from the French language by such authors as François Mauriac, Charles Baudelaire and Marcel Proust and has written for such English language publications as the Poetry Society. Tõnu Õnnepalu is also a member of the Board of Governors of the Eesti Maaülikool (Estonian University of Life Sciences) in Tartu.
From: https://en.wikipedia.org/wiki/T%C3%B5...
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 3 of 3 reviews
February 10, 2020
Noh, ma lõpuks ikkagi surusin end siit läbi, aga teadmata miks, see raamat kohe kuidagi ei kõnetanud mind. Ei olnud vist sellel morbiidsel lainel. Ja rütmi ka ei saanud sisse. Hiljuti loetud Rupi Kauri "Milk and Honey" oli täielik vastand sellele.
Tore, et ta suremise asemel lõpus juba ka armastuse lootusele keskendus.
Paar kohta ikkagi leidsin, mis rohkem pilku püüdsid ja mõtlema panid:
[...]
Mul on ka külm. Juba väga ammu.
Käin allikas, et tunduks soojem. Saunas.
Kui elan seismekümneviieseks,
on mul kaugelearenenud psoriaas,
aga mis sellest. Seitsmekümneviiese keha
ei huvita enam isegi arste...
(8. juuli, teisipäev)
***
Alljärgnev oleks aga nagu minu elu ja saatuse lühike, kuid tabav kokkuvõte :D
Unes nägin armastust.
oidsin sellest arglikult ja õndsalt
kinni. Elus pole teda niigi palju
hoida saanud. Pole osanud.
pole olnud juhust. Viimaks
muutuvad nii oskus kui ka juhus
puhtteoreetiliseks. Mis jääb,
on uni. Hall soe päev,
nagu eikellegi embus.
(16. august, laupäev)
***
Siidine õhk üle siidise vee,
vee all must miljon siidjat meduusi,
roosa õiega südamikus, hõljumas igale poole.
Kui selle elu aastate mandala
ükskord saab valmis,
äigab kerge käisega munk
selle värvid kõik kokku halliks,
õrnalt punakas halliks,
ja kallab need ojasse. Merre.
Nad kaovad kui kala vari.
Ja teistes eludes saarel on jälle sügis:
siidine õhk üle siidise vee,
vee all must miljon siidjat meduusi
roosaka õiega südames hõljuvad igale poole.
(19. september, Vilsandil)
Tore, et ta suremise asemel lõpus juba ka armastuse lootusele keskendus.
Paar kohta ikkagi leidsin, mis rohkem pilku püüdsid ja mõtlema panid:
[...]
Mul on ka külm. Juba väga ammu.
Käin allikas, et tunduks soojem. Saunas.
Kui elan seismekümneviieseks,
on mul kaugelearenenud psoriaas,
aga mis sellest. Seitsmekümneviiese keha
ei huvita enam isegi arste...
(8. juuli, teisipäev)
***
Alljärgnev oleks aga nagu minu elu ja saatuse lühike, kuid tabav kokkuvõte :D
Unes nägin armastust.
oidsin sellest arglikult ja õndsalt
kinni. Elus pole teda niigi palju
hoida saanud. Pole osanud.
pole olnud juhust. Viimaks
muutuvad nii oskus kui ka juhus
puhtteoreetiliseks. Mis jääb,
on uni. Hall soe päev,
nagu eikellegi embus.
(16. august, laupäev)
***
Siidine õhk üle siidise vee,
vee all must miljon siidjat meduusi,
roosa õiega südamikus, hõljumas igale poole.
Kui selle elu aastate mandala
ükskord saab valmis,
äigab kerge käisega munk
selle värvid kõik kokku halliks,
õrnalt punakas halliks,
ja kallab need ojasse. Merre.
Nad kaovad kui kala vari.
Ja teistes eludes saarel on jälle sügis:
siidine õhk üle siidise vee,
vee all must miljon siidjat meduusi
roosaka õiega südames hõljuvad igale poole.
(19. september, Vilsandil)
February 9, 2017
Melanhoolne ja morbiidnegi. Jah, morbiidne on õige öelda. Kindlasti. Reis läbi enese ja läbi nelja aastaaja, mille kõik meist omal moel ning omamoodi läbi teevad. Igaüks omal ajal. Sarnase, jah, kuid mitte samasuguse kui Tõnu Õnnepalu.
Raamatu melanhoolsus ja autori kohatine tühjuse tundmine pole, muide, nakkav. Soovitan väga.
Raamatu melanhoolsus ja autori kohatine tühjuse tundmine pole, muide, nakkav. Soovitan väga.
October 29, 2019
Melanhoolne lugemine, kust kohati peegeldus vastu teatav nukrus ja olemine, mis hallide ilmadega kaasas käivad. Lugesin ELLUs ja arvutis tundus vormistus aeg-ajalt kuidagi napakas, kuid emotsioon kandus siiski suurepäraselt edasi. Nii et paberil loetuna oleks see ehk isegi veel parem.
Displaying 1 - 3 of 3 reviews