What do you think?
Rate this book
Minu... #9
Minu Island. Tule ja jää sümfoonia
Island. See peaaegu inimtühi saar kaugel keset Atlandi ookeani on ilmselt Euroopa kõige eksootilisem kant. Keeleliselt on Island otsekui külmkapp, kus on aastatuhandeid alal hoitud Põhjala keelt kõige ürgsemal kujul. Ürgne on ka loodus, mille pärast turistid Islandile enamasti lähevad, otsima kirkaid mägijärvi, põlvekõrgusi kasemetsi, vulkaanilise muda vikerkaarevärve. Vahel on see loodus ääretult võimas – maavärinate, vulkaanipursete või tapvate lumetormide ajal.
Siin raamatus on Islandil elava muusiku kogemused: seiklused laviinide ja lambaaedadega, maa-alustes jõgedes ujumine, kuuma mäe aurudes saunatamine, tulises maapinnas leibade küpsetamine, mädamunade söömine ja muud lood. Autor kuulub nn „Eesti maffiasse”, kes on Islandi muusikakoolide juhtimise sisuliselt enda kätesse võtnud.
Siin raamatus on Islandil elava muusiku kogemused: seiklused laviinide ja lambaaedadega, maa-alustes jõgedes ujumine, kuuma mäe aurudes saunatamine, tulises maapinnas leibade küpsetamine, mädamunade söömine ja muud lood. Autor kuulub nn „Eesti maffiasse”, kes on Islandi muusikakoolide juhtimise sisuliselt enda kätesse võtnud.
288 pages, Paperback
First published May 29, 2009
3 people are currently reading
146 people want to read
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 21 of 21 reviews
January 18, 2016
Lugesin Tarvo Nõmm'i "Minu Island. Tule ja jää sümfooniat" üsna kohe peale "Minu Argentinat." Pean tunnistama, et ei teadnud Islandi kohta just palju enne seda raamatut, ehk siis teadsin vähe. Seega õppisin "Minu Islandist" äärmiselt palju: riigi, rahva, kommete ja palju muu kohta. See raamat on praeguseni minu lemmik "Minu"-sarja raamatuist. Pikad laused mind ei häirinud: kiillause on siiani minugi "viga." :-) Ehk oli ajaloo fakte mõnes kohas pisut palju liig tihedalt ja üheskoos? Seda tõesti, jah. Muidu, äärmiselt (mulle) arendav lugemiselamus. Mõnus huumor ja võrratud loodusfotod Islandi saarest.
Autorile tänusõnad põneva ja ilusa "reisi" eest. :-)
Autorile tänusõnad põneva ja ilusa "reisi" eest. :-)
April 10, 2021
See oli esimene kaante vahele saanud "Minu..." sarja raamat, kus autor hüppas välja tundmatusest. Ma ei teadnud Tarvo Nõmmest mitte midagi, ta lihtsalt kirjutas meie kirjastuse postkasti asjaliku kirja ja saatis ülikiirelt (kui ma ei eksi, siis kahe päeva pärast :) proovikatkendid. Ja siis kirjutas ülikiirelt (umbes kahe kuuga) kogu raamatu valmis.
Ma tean, et mõni on ette heitnud seda, et raamat olla kohmakas. Aga saage ka aru, et Tarvo oli esimene autor meie reast, kes sugugi kirjutamisega pole leiba teeninud ning pole tal ka filoloogi haridust.
Ei, Tarvo on muusik. Üks tõeline mõnus karune eesti mees.
Ja kui te ütlete, et tema dialoogid olla siinseal kohmakad, siis ma kehitan õlgu. Esiteks, võibolla ongi, ja mis siis, ikkagi on ju huvitav ja naljakas raamat?. Teiseks, meie ei olnud ju juures, mismoodi need Islandil elavad eesti muusikaõpetajate maffia liikmed üksteisega suhtlevad, äkki see oli just nii, äkki Tarvo tõesti oli näiteks paljalt keset basseini ja seletas seal Islandi ajalugu jne. Ja kolmandaks, selge on ka see, et kõik sellised raamatud on kokkuleppeline, konstrueeritud reaalsus, pilt minevikust, mis täpselt nii ei olnud, aga umbes nii küll. Minul, kes ma iial ei ole Islandil käinud, on igatahes väga hea meel, et mul on õnnestunud sellist reaalsust (olgugi konstrueeritud :) vaadata.
...sest kui omapärane on see elu seal. (Uhh, mäda-haikala pidin ka päris reaalsuses maitsma, ETV otse-eetris Tarvoga jutustades, vaat see oli tõesti omapärane!) Mulle tundub, et olen ka unes midagi näinud. Seda, kuidas maapinnas oli pragu, sealt praost läks redel maa alla ja seal oli koopas sooja veega jõgi, kus sai küünlavalgel ujuda. Nii unenäoline ja tuttavlik on see hetk. Või üks teine hetk, kuumas aurus kusagil mäe peal saunas istumine. Aur tuleb maa seest...
Muide, ma ei teadnud enne raamatu toimetamist-kirjastamist ka seda mitte, et Island tegelikult ei kuulugi kogu täiega Euroopasse. See saar asub platoode kokkupuute kohal, just seal kohtuvadki Euroopa ja Ameerika ja just see platoode vaheldumine on ka üks põhjus, miks seal niisugune kummaline maapind on, kus sees näiteks leiba küpsetatakse. (Tõepoolest küpsetatakse!)
Raamatule on ette heidetud ka seda, et Tarvo ei ole piisavalt rääkinud riikidevahelise visiitabielu probleemidest ja kummaliselt õhku jääb see, miks ta naine Islandilt minema tagasi Eestisse kolis. Samas, see ei olnudki ju raamatu fookus. Selleks oli Island ning Tarvo sealne kogukond, sõbrad ja reisimised mööda Islandit. Mul ei jäänud ka kuidagi sellist tunnet, et autor midagi varjaks. Ta on keskealine, "elu paigas" meesterahvas, kes võtab kõike tulevat rahulikult eestlase kombel. Ju see elu neil lihtsalt läks nii :) ja polnudki seal midagi arutada lugejaga.
Naljakaid kohti on tekstis täitsa palju, osa kohti on minu jaoks päriselt naljakad ja osa kohti on sellised, mis ajavad võõristavalt silmi pööritama: meeste naljad. Näiteks see, kus ühel vennikesel tuleb tuulisel väljal kõhulahtisus ja ta üritab ainukese kase taga "metsapeatust" teha...
Meenus, muide, üks kirjeldus, see ei ole küll raamatust. Nimelt et islandi laps olevat kuulanud muinasjuttu, et Punamütsike läks läbi metsa... - Ema, mis see mets on? - Mets on see, kui... novaat, tead ju seda puud seal. Kujuta nüüd ette, et neid puid on sada. See ongi mets.
Sõnaga, Islandil ei olevatki õiget metsa. Seal on mäed ja orud ja vulkaanid. Ma tahaks kunagi sinna külla minna, Tarvo on kutsunud ka. Tarvo elab ka pärast raamatu ilmumist ikka samas rütmis edasi, alatasa on tal külalised, kellega ta mööda saaret ringi sõidab ja loodusega rinda pistab. Panen siia katkendi ta meilist, mille on saatnud selle aasta 5. septembril! "Poolel teel oli maantee suletud, lumevangis oli 18 autot ning õpilastega buss, mille päästeamet siis mitme tunni vältel sealt lõpuks lahti päästsid..."
Lumevangis olemisest ja laviini alla jäämisest (õigemini peaaegu jäämisest) on raamatus ka juttu :).
Ma tean, et mõni on ette heitnud seda, et raamat olla kohmakas. Aga saage ka aru, et Tarvo oli esimene autor meie reast, kes sugugi kirjutamisega pole leiba teeninud ning pole tal ka filoloogi haridust.
Ei, Tarvo on muusik. Üks tõeline mõnus karune eesti mees.
Ja kui te ütlete, et tema dialoogid olla siinseal kohmakad, siis ma kehitan õlgu. Esiteks, võibolla ongi, ja mis siis, ikkagi on ju huvitav ja naljakas raamat?. Teiseks, meie ei olnud ju juures, mismoodi need Islandil elavad eesti muusikaõpetajate maffia liikmed üksteisega suhtlevad, äkki see oli just nii, äkki Tarvo tõesti oli näiteks paljalt keset basseini ja seletas seal Islandi ajalugu jne. Ja kolmandaks, selge on ka see, et kõik sellised raamatud on kokkuleppeline, konstrueeritud reaalsus, pilt minevikust, mis täpselt nii ei olnud, aga umbes nii küll. Minul, kes ma iial ei ole Islandil käinud, on igatahes väga hea meel, et mul on õnnestunud sellist reaalsust (olgugi konstrueeritud :) vaadata.
...sest kui omapärane on see elu seal. (Uhh, mäda-haikala pidin ka päris reaalsuses maitsma, ETV otse-eetris Tarvoga jutustades, vaat see oli tõesti omapärane!) Mulle tundub, et olen ka unes midagi näinud. Seda, kuidas maapinnas oli pragu, sealt praost läks redel maa alla ja seal oli koopas sooja veega jõgi, kus sai küünlavalgel ujuda. Nii unenäoline ja tuttavlik on see hetk. Või üks teine hetk, kuumas aurus kusagil mäe peal saunas istumine. Aur tuleb maa seest...
Muide, ma ei teadnud enne raamatu toimetamist-kirjastamist ka seda mitte, et Island tegelikult ei kuulugi kogu täiega Euroopasse. See saar asub platoode kokkupuute kohal, just seal kohtuvadki Euroopa ja Ameerika ja just see platoode vaheldumine on ka üks põhjus, miks seal niisugune kummaline maapind on, kus sees näiteks leiba küpsetatakse. (Tõepoolest küpsetatakse!)
Raamatule on ette heidetud ka seda, et Tarvo ei ole piisavalt rääkinud riikidevahelise visiitabielu probleemidest ja kummaliselt õhku jääb see, miks ta naine Islandilt minema tagasi Eestisse kolis. Samas, see ei olnudki ju raamatu fookus. Selleks oli Island ning Tarvo sealne kogukond, sõbrad ja reisimised mööda Islandit. Mul ei jäänud ka kuidagi sellist tunnet, et autor midagi varjaks. Ta on keskealine, "elu paigas" meesterahvas, kes võtab kõike tulevat rahulikult eestlase kombel. Ju see elu neil lihtsalt läks nii :) ja polnudki seal midagi arutada lugejaga.
Naljakaid kohti on tekstis täitsa palju, osa kohti on minu jaoks päriselt naljakad ja osa kohti on sellised, mis ajavad võõristavalt silmi pööritama: meeste naljad. Näiteks see, kus ühel vennikesel tuleb tuulisel väljal kõhulahtisus ja ta üritab ainukese kase taga "metsapeatust" teha...
Meenus, muide, üks kirjeldus, see ei ole küll raamatust. Nimelt et islandi laps olevat kuulanud muinasjuttu, et Punamütsike läks läbi metsa... - Ema, mis see mets on? - Mets on see, kui... novaat, tead ju seda puud seal. Kujuta nüüd ette, et neid puid on sada. See ongi mets.
Sõnaga, Islandil ei olevatki õiget metsa. Seal on mäed ja orud ja vulkaanid. Ma tahaks kunagi sinna külla minna, Tarvo on kutsunud ka. Tarvo elab ka pärast raamatu ilmumist ikka samas rütmis edasi, alatasa on tal külalised, kellega ta mööda saaret ringi sõidab ja loodusega rinda pistab. Panen siia katkendi ta meilist, mille on saatnud selle aasta 5. septembril! "Poolel teel oli maantee suletud, lumevangis oli 18 autot ning õpilastega buss, mille päästeamet siis mitme tunni vältel sealt lõpuks lahti päästsid..."
Lumevangis olemisest ja laviini alla jäämisest (õigemini peaaegu jäämisest) on raamatus ka juttu :).
June 19, 2024
Lagedad väljad, ohtlikud vulkaanid ja lumetormid, looduse ilu ja jõud - kõike seda leiab sellest raamatust. Lisaks legendaarne islandlaste külalislahkus ja omapärased toidud. Ülevaade on antud päris pika perioodi sündmustest - 9 aastat - ja juttudele lisavad värvi vestlused sõpradega ja oma lastega.
November 27, 2024
Ma ostsin selle raamatu juba mitu kuud tagasi ja tegelikult väga tahtsin kohe lugema hakata, aga sundisin ennast ootama, et pigem see vahetult enne Islandile minekut läbi lugeda.
Olgugi, et see on juba päris vana raamat (ilmunud 2009), sai siit ikkagi omajagu põnevat teada Islandi eluolu kohta. Ka lugesin ma selle läbi vaga kiiresti, aga see võis vabalt ka sellepärast olla, et huvi oli suur.
Raamatu pealkiri - tule ja jää - on vahvalt kahemõtteline. Seda tuld ja jääd siin tõesti on, aga seda saab ka tõlgendada, et tule Islandile ja jää siia 😄 See vist oli raamatus ka mainitud (ma lugesin seda oktoobris ja veidi ikka juba ununeb).
Olgugi, et praeguseks hetkeks on raamatu ilmumisest möödas juba ~15 aastat, soovitan seda ikkagi lugeda!
Olgugi, et see on juba päris vana raamat (ilmunud 2009), sai siit ikkagi omajagu põnevat teada Islandi eluolu kohta. Ka lugesin ma selle läbi vaga kiiresti, aga see võis vabalt ka sellepärast olla, et huvi oli suur.
Raamatu pealkiri - tule ja jää - on vahvalt kahemõtteline. Seda tuld ja jääd siin tõesti on, aga seda saab ka tõlgendada, et tule Islandile ja jää siia 😄 See vist oli raamatus ka mainitud (ma lugesin seda oktoobris ja veidi ikka juba ununeb).
Olgugi, et praeguseks hetkeks on raamatu ilmumisest möödas juba ~15 aastat, soovitan seda ikkagi lugeda!
January 13, 2015
Üsna keskpärane raamat. Autor kaldub äärmise detailsusega kirjeldama asju, mis pole võib olla nii väga olulised. Ühtlasi on sõnastus ja dialoogid kohati väga puised. Siiski on jutustus tervikuna hoogne ja Islandi eluolu ja kultuuri kohta saab ka hea ülevaate.
May 30, 2016
Oli vägagi tuntav, et raamatu autor ei ole kirjanik, mistõttu oli lause ülesehitus kohati kohmakas ning veidi naljakad situatsioonikirjeldused (mitte kõige ladusam jutt st). Küll aga ei vähendanud see minu soovi Islandit külastada!
January 11, 2018
http://www.hyperebaaktiivne.ee/2018/0...
2. Raamat, mille tegevus toimub riigis, kus tahaksid kindlasti ära käia. Neid riike on palju ning üheks on kindlasti Island. Seetõttu haarasingi raamatukogust väljakutsele mõeldes kaasa minu-sarja raamatu "Minu Island", milles Tarvo Nõmm oma kogemustest tule ja jää maal räägib.
1994-2009, Eesti ja Island. 1994. aastal saabus Islandile esimene eestlasest muusikaõpetaja Valmar. Tarvo Nõmm kolis sõbrale järgi kuus aastat hiljem. Avastamisrõõmu pakkusid nii ilus loodus kui ka karm kliima. Võis juhtuda, et õhtul end kodu poole sättides selgus, et teelõiku, mida mööda tulid, ei olegi enam. Omette elamus oli kindlasti ka kohalik toit, alustades maa sees küpsetatud leivast ja lõpetades delikatessidega nagu hapendatud jääramunad või mädandatud haikala. Ka islandlased ise üllatasid oma imelike nimede, keeltväänavate sõnade ja usaldava iseloomuga. Erinevate kommete tõttu koges autor Islandil väga palju huvitavaid, õpetlikke ja lõbusaid juhtmisi.
Raamat oli kahtlemata õpetlik, andes aimu, millega Islandit külastades arvestada ja mida kindlasti proovida. Samas on Tarvo Nõmm oma kogemuse kirja pannud 8 aastat tagasi ning vahepeal on kindlasti palju muutunud. Lõppes raamat ju vahetult majanduskriisiga, mis riiki tugevalt raputas. Loodus ja kliima, Islandi tõmbenumbrid, ilmselt ikka niivõrd muutunud pole. Seetõttu rõõmustasin väga raamatu viimasel lehel peituva kaardi üle, mis külastatud kohtade asupaigad paljastab. Minu-sarja boonuseks on ka pildimaterjal.
"Minu Island" on muhe lugemine eestlasest muusikaõpetaja juhtumistest üheksa aasta jooksul selles saareriigis. Tema kogemustest õhkub positiivsust ning lisaks sellele, et lood on huvitavad ja panevad muigama, on nad ka õpetlikud. Samas tasuks tähele panna, et raamat on ilmunud 8 aastat tagasi ning Islandil on vahepeal kindlasti üht-teist muutunud. Kui teiste kogemustest meeldib lugeda, siis soovitan ikka!
2. Raamat, mille tegevus toimub riigis, kus tahaksid kindlasti ära käia. Neid riike on palju ning üheks on kindlasti Island. Seetõttu haarasingi raamatukogust väljakutsele mõeldes kaasa minu-sarja raamatu "Minu Island", milles Tarvo Nõmm oma kogemustest tule ja jää maal räägib.
1994-2009, Eesti ja Island. 1994. aastal saabus Islandile esimene eestlasest muusikaõpetaja Valmar. Tarvo Nõmm kolis sõbrale järgi kuus aastat hiljem. Avastamisrõõmu pakkusid nii ilus loodus kui ka karm kliima. Võis juhtuda, et õhtul end kodu poole sättides selgus, et teelõiku, mida mööda tulid, ei olegi enam. Omette elamus oli kindlasti ka kohalik toit, alustades maa sees küpsetatud leivast ja lõpetades delikatessidega nagu hapendatud jääramunad või mädandatud haikala. Ka islandlased ise üllatasid oma imelike nimede, keeltväänavate sõnade ja usaldava iseloomuga. Erinevate kommete tõttu koges autor Islandil väga palju huvitavaid, õpetlikke ja lõbusaid juhtmisi.
Raamat oli kahtlemata õpetlik, andes aimu, millega Islandit külastades arvestada ja mida kindlasti proovida. Samas on Tarvo Nõmm oma kogemuse kirja pannud 8 aastat tagasi ning vahepeal on kindlasti palju muutunud. Lõppes raamat ju vahetult majanduskriisiga, mis riiki tugevalt raputas. Loodus ja kliima, Islandi tõmbenumbrid, ilmselt ikka niivõrd muutunud pole. Seetõttu rõõmustasin väga raamatu viimasel lehel peituva kaardi üle, mis külastatud kohtade asupaigad paljastab. Minu-sarja boonuseks on ka pildimaterjal.
"Minu Island" on muhe lugemine eestlasest muusikaõpetaja juhtumistest üheksa aasta jooksul selles saareriigis. Tema kogemustest õhkub positiivsust ning lisaks sellele, et lood on huvitavad ja panevad muigama, on nad ka õpetlikud. Samas tasuks tähele panna, et raamat on ilmunud 8 aastat tagasi ning Islandil on vahepeal kindlasti üht-teist muutunud. Kui teiste kogemustest meeldib lugeda, siis soovitan ikka!
September 2, 2025
Asjalik, naljakas ja hariv lugemine enne mu Islandi reisi 7.-11.sept. Rääkis hästi Islandi vaatamisväärsuste, toitude, inimeste jms kohta:
🇮🇸 Naljaks on see, et nt seeni nad ei korja ja hapukapsas ei meeldi neile, aga mädandatud haikala, sõnnikus suitsutatud liha jms on selline delikatess.. 😃
🇮🇸 Islandlased küpsetavad leibu huvitaval viisil - piimapaki sees, mäe sees augus, kasutades maasoojust, leib küpseb 24 h.
🇮🇸 Huvitav on see, et kuritegevust on neil vähe, maja ja auto uksi ei lukustata.
🇮🇸 Islandil pole neil roomajaid, karusid, hunte, kitsi jm.
🇮🇸 Naljaks on see, et nt seeni nad ei korja ja hapukapsas ei meeldi neile, aga mädandatud haikala, sõnnikus suitsutatud liha jms on selline delikatess.. 😃
🇮🇸 Islandlased küpsetavad leibu huvitaval viisil - piimapaki sees, mäe sees augus, kasutades maasoojust, leib küpseb 24 h.
🇮🇸 Huvitav on see, et kuritegevust on neil vähe, maja ja auto uksi ei lukustata.
🇮🇸 Islandil pole neil roomajaid, karusid, hunte, kitsi jm.
February 17, 2020
Island oli üks esimesi Minu-sarja raamatuid, mida lugesin ja siiani üks suuri lemmikuid. Olin enne lugemist põgusalt Islandit külastanud ja sellesse maasse armunud, raamat vaid süvendas armastust selle müstilise paiga vastu. Paljud raamatud lähevad ajaga meelest, aga Islandi-raamatust meenuvad siiani erinevad detailid – näiteks verivorstitegu või see, kuidas Islandil pole mingi probleem sõita 60 km kaugusele, et sõbrale paar õlut viia 🙂
November 24, 2024
Island, kui hea raamat! Kohe päriselt - nii armas, nii südamlik, nii kohalik. Ammu on see reisisiht plaanis, ags nüüd tahaks veel rohkem minna ja tekitada hea plaan, kuhu ja kuidas ja millal. Juhuslikult loen samal ajal Satu Rämo triloogiat ja no nii hea täiendus teineteisele. Kindla peale üks Minu parimaid!
June 27, 2020
Arvestades seda et Island on üks mu unistuste sihtkohti ja mind alati lummanud oma eripäraga siis see raamat oli üks kõige kehvem Minu sarjast. Igav ja ei tekitanud mitte mingit emotsiooni, mul oli raskusi selle lõpuni lugemisega. Ma isegi ei oska öelda milles asi oli,aga no ei !
September 28, 2017
Tekkis tõeline tahtmine ka Islandile minna. Et näha seda uskumatut loodust.
December 24, 2024
Test
This entire review has been hidden because of spoilers.
December 20, 2015
Meeldis väga, erinevalt mõnest teisest Minu-sarja raamatust andis see riigi kohta tõesti väga hea ülevaate. Paaril korral natuke häiris see ajaloolise info kogus, kui seda korraga liiga palju tuli, samas terve raamatu peale neid kohti ka üleliia palju ei olnud, niisiis üldjoontes mõnus lugemine ja vägagi silmaringi avardav.
May 16, 2013
Lihtne, tabav ja aus. Hea lugemine ja Islandil käinuna tore äratundmisrõõm.
Want to read
April 6, 2013blub
December 27, 2014
Teine raamat Minu sarjas, mis ei tekitanud soovi kohvreid pakkima hakata. Eelmine kord tekitas sarnaseid emotsioone Minu Guatemala.
November 27, 2022
It was boring
January 4, 2013
Õh, kaasmaalased on masendavad põmmpead.
Displaying 1 - 21 of 21 reviews