French ja Koulu

French ja Koulu #1

by Indrek Hargla

Fantasy ja alternatiivajaloolise žanri segu, mida on vürtsitatud etnoelemendi ja situatsioonikoomikaga. Tegevus toimub riigis nimega Maavald, milles pole raske ära tunda Eestit. Ainult et rahaühikuks on seal tammed, võlukunst toimib, libahunt pole sugugi haruldus ja aega arvestatakse selles maailmas Rooma linna asutamisest.
Tegelasteks on Maavalla rahvalaulik, arbuja ja salakuulaja Süvahavva Koulu; tema ustav ori, burgundlasest pisisuli French; libahundineiu Nell ja rahumaleva vanem Leibo, kes pistavad rinda võimsa välismaise salaorganisatsiooniga Dagoberdi Leegion. Seigeldakse nii Tarbatus, Maavalla lõunakaare metsades kui sadamalinnas Rävalis.
See on kummaline maailm - taevas lendavad dirižaablid ja maanteedel tossutavad autod, kuid võlukunst pole veel päriselt kadunud. Viiesaja aasta eest hakkas see hääbuma ja seepärast on tõelised võluesemed erilises hinnas. Neid jahibki Dagoberdi Leegion, ja üheks sihtmärgiks näib olevat Tarbatu Suur Ohvrikivi. Mõistagi juhtub aga veel palju pöörast...

Genres: Fantasy

470 pages, Hardcover

First published January 1, 2005

Reviews

[Mariann · Rating 5 out of 5]

http://www.hyperebaaktiivne.ee/2019/0...

Indrek Hargla "French ja Koulu" on eelviimane raamat, mis veel eelmisest aastast tutvustamata on. Loetud sai see õieti juba augustis, kuid arvamuse jagamine on jäänud puhtalt foto taha, sest ma ei suutnud leida aega, et teha oma nägemusele vastav pilt. Romaani enda suhtes olid mul pigem kõrged ootused, mis said ka täidetud. Lisaks paigutub see viimase raamatuna 2018. aasta väljakutsesse: 43. Eesti ulmekirjaniku teos.

2681 ad urbe condita või Maavalla ajaarvamise järgi 10 139. aasta pärast Maa sündi (neljanda ajastu 139. aasta), Maavald - Tarbatu, Sudula ja Räval. Maavallas on pühad mugulapõllud, hiiemetsad ohvrikivid, süüakse rohkelt leiba ja hapukapsast, karjatatakse tarvaid, käiakse ohtralt saunas jne. Frenchile enamik neist kommetest ei meeldi, sest tema tuleb Burgundiast. Paraku on ta Koulu ori, pealegi võlavanglast väljaostetud, ning tal suurt sõnaõigust ei ole. Koulu on rahvalaulik aga ka maagiavõimetega arbuja ning Maavalla salakuulaja. Kuskil 500 aastat tagasi hakkas võlukunst maailmast kaduma ning võluesemed muutuvad järjest haruldasemaks. Dagoberdi Leegion üritab neid oma käpa alla saada, kuid Frenchil ja Koulul on roll mitme nende salaplaani nurjamises. Võluesemete jälgi ajades õnnestub Koulul oma nina pidevalt sekeldustesse pista ja lausa mitu korda vangi langeda. Frenchil ei jää muud üle, kui oma peremees ära päästa. Õnneks leidub tal abilisi nagu tegus rahumalevlased või libahundineiu Nell.

Esiteks pean tunnistama oma võhiklust. Nimelt on raamatukaanel on juttu kelmi-etno-retro-romaanist. Ma ei olnud ühestki neist žanritest varem kuulnudki. Teos ise mulle meeldis, sest oli mõnusalt muhe ning kaasahaarav. Hindasin teda suisa maksimumhinde vääriliseks. Selle romaani väärtus ei seisna ainult põnevas süžees ja elavates tegelastes, vaid viisis, kuidas Hargla on suutnud kujutada Eestit ja eestlasi ning edasi anda meie rahvusele iseloomulikke jooni ja võõrale veidraid tavasid. "French ja Koulu" on kirjutatud eestlastele endile, sest ainult meie suudame seda enesekriitikat mõista, näiteks kogu seda kartulisöömist. Minu jaoks oli piir, kui palju ühe teema üle kannatab nalja heita, täpselt paigas. Järge loen kunagi hiljem, kui ei ole ohtu, et tekib üleküllastus.

Romaan jaguneb tegelikult kolmeks iseseisvaks jutuks, milles on seiklusi küllaga, aga oleksin tahtnud rohkem võlukunsti ning maagiliste esemete kasutamist. Esimesed kaks on mõnevõrra sarnased, sest mõlemas langeb Koulu vangi ning French peab võtma appi kogu oma nutikuse, et teda päästa. Kõige vähem meeldis mulle viimane, kus Koulul on rohkem tegutsemisvabadust, kuid loos toimuv lümpja ehk olümpiamängud ei suutnud mind eriti kõnetada. Kui peremees ja ori jõud ühendasid, ei tundunud ettevõtmine enam nii põnev. Ma ei saanud ka aru, miks French lõpus nii käitus

Romaanis olid väga nauditavad tegelased, kelle seiklustele oli lihtne kaasa elada. Ainuke, kes mulle vastukarva käis, oli Imbi. Eriti meeldis mulle, kuidas tekst oli üles ehitatud See on mõnusalt peategelase nägu ning pungil vanamoeliselt või võõrapäraselt kõlavatest sõnadest, nagu rammuma, pissa, lümpja, pomidoor jne. Ka maakeelne vandumine ajas muigele. On tore, kui palju positiivsust raamatus leidub. Isegi orjus ei ole halb asi.

Vainu oli poissmees, seda võis kohe näha köögiks nimetatava ruumi kraanikausist, sest erinevalt abielumehest peseb poissmees nõusid enne sööki.

Romaanis on toidust palju juttu, seega võib lugemise ajal tekkida oht, et tühi kõht annab endast märku. Seega soovitaks varuda leiba ja kartulit. Muide, see on leiva solvamine, kui sa võileibade kõrvale leiba ei võta! Uuendusmeelsem toit oli pissa, mille katteks oli küll ikka vana hea kartul ja kapsas ja pekk. Kusjuures, hapukapsa ja verivorstidega pitsat olen ma isegi kuskil menüüs näinud, aga proovida ei soovinud. Toiduga seotud nalju, mida ma nautisin, oli veel, aga ma ei hakka neid rohkem ette rääkima. Lugege raamatut!

"French ja Koulu" on vahva romaan, mis on täis seiklusi, positiivsust ja nalja. Hargla segab mõnusalt alternatiivajaloo, keelemängu ja enesekriitika eestlaste teemal. Raske on tegelastele mitte kaasa elada ning tegevuse üle kihistada. Soovitan lugeda, kui on vaja kuhjaga positiivsust ning meelelahutust! Varem olin Harglalt lugenud vaid Melchiori lugusid, aga "French ja Koulu" meeldis mulle neist rohkem.

[Kitty · Rating 2 out of 5]

see on nüüd küll veider juhtum. võiks olla nii äge raamat - maailmaehitamine on paigas (alternatiivajalooline aurupunk-Eesti täisväärtuslikuna teiste Euroopa riikide seas), nalja saab üsna palju (kõik see norimine Maavalla sööma- ja muude kommete osas), tegelased on küll karikatuursed, aga sellise naljaloo jaoks üsna sobivad, ja ma tean tegelikult, et Hargla oskab lugusid ka kirjutada. ainult et miks ta selle viimase otsustavalt tegemata on jätnud, jääb mulle arusaamatuks. sest lihtsalt praktiliselt mitte midagi ei juhtu üheski neist kolmest jutust, ja kui nali on ära tehtud ja tegelaste omavahelised jõujooned paika pandud, siis kaob justkui motivatsioon lõpuni lugeda.

eriti hull oli see viimane lümpja-jutustus, kus veel kahe kolmandiku peal ei olnud selgunud mitte ühegi tegelase motivatsioon mitte millegi jaoks. ja kui siis ometi midagi selguma hakkas, siis tuligi juba kiire lõpp ja otste kokkutõmbamine. mis oli mulle suureks kergenduseks, tükil ajal pole ühtegi ilukirjanduslikku raamatut niiviisi jõuga pidanud lõpuni lugema.

kartulipizza isu tuli küll selle kõige peale. võin muide kinnitada, et ladina köögis (st Itaalias kohapeal) on selline toode ka täiesti olemas tänapäeval. võib saada nii friikartulite, keedukartulite kui kartulipudruga. ausalt!

[Oskar · Rating 5 out of 5]

Mõned nädalad tagasi, ühel reedesel lõunatunnil, istusime Margotiga peale Eduard Vilde muuseumi külastamist Katharinenthal kohvikus. Kiirest tööpäevast hoolimata nautisime südamerahus ülihäid küpsetisi ning pläkutasime koolielust ja elukoolist.

Mina olin samal hommikul jõudnud läbi hüpata ka Akadeemilise Raamatukogu fuajeest ning osta paari mündi eest mõned raamatud. Üks ostetud teostest oli "Lugejalt kirjanikule: koguteos eesti raamatusõpradelt üle viie mandri". Kohvikus seda raamatut lapates leidsime 1950ndatel eestlastest pagulaste seas läbi viidud küsitluse: "Loendage järgnevalt viis eesti raamatut, mis võtaksite kaasa, kui teid saadetaks inimtühjale saarele...".

See küsimustik tekitas ka kohvikulauas kohese arutelu, mis raamatud võtaksime meie inimtühjale palmisaarele kaasa. Valik on ju tänapäeval kordades laiem. Nii numbrites kui ka žanrites. Minu kiire ja 100% lukku läinud vastus oli Indrek Hargla "French ja Koulu".

See teos on olnud mu vaieldamatuks lemmikraamatuks esimesest lugemiskorrast peale. Mäletan uskumatult selgesti, kui mu vend kümme aastat tagasi "Frenchi ja Koulu" oma klassikaaslaselt laenas ja lugedes pidevalt aina valjenevaid naerupahvakuid tekitama hakkas. Ma PIDIN teada saama, mis selles raamatus nüüd nõnda erilist on, et mu vend ei suutnud seda mitme päeva jooksul käest panna. Ükski raamat ei olnud mu vennale varasemalt sellist mõju avaldanud.

Kümnend hiljem, kauaoodatud "Frenchi ja Koulu" kordustrüki valguses, ongi paras hetk teha kokkuvõte ühe teose võimalikust mõjust indiviidile. Tuleb välja, et minus tekkinud uudishimu venna poolt loetava raamatu vastu oli minu "hukutajaks" ning kuldvõtmekeseks eesti ulmekirjanduse maailma. Enne "Frenchi ja Koulut" ei olnud meil kodus ühegi kodumaist ulmeraamatut. Nüüd on meil terve eraldi raamaturiiul eesti ulmekirjanduse tarvis ja varsti on see vaja suurema vastu välja vahetada. Enne "Frenchi ja Koulut" ei teadnud ma midagi ulme alažanritest või mis on näiteks peidus termini "aurupunk" taga. Nüüd ma õpetan klassi ees oma põhikooli juntsudele ka ulme algtõed selgeks. Enne "Frenchi ja Koulut" polnud ma kordagi kuulnud (ja ilmselt poleks kunagi kuulnudki) nimesid nagu Veiko Belials, Lew R. Berg, Karen Orlau, Siim Veskimees või Maniakkide Tänav. Nüüd olen ligi kümme arvustust kirjutanud eesti ulmekirjanike uudisteoste kohta ajakirja "Reaktor".

Võin südamerahuga öelda, et "French ja Koulu" muutis mu elu ning teeb seda siiani. Samaga sai hakkama "Toomas Nipernaadi", kui ma olin üheksandas klassis. Seda suudavad ainult väga vähesed raamatud meie elus. Selle ÕIGE otsingud võivad kesta aastaid ja viia su väga kaugetele radadele. Kuid üks päev avad sa raamatu ja mõistad "see on nüüd see". Sa oled omale eluaegse sõbra leidnud. Kaaslase, kellega sa läheksid koos üksikule saarele ning see saar polegi enam nõnda üksik.

Teisi minu arvustusi saate lugeda blogist aadressil:
http://kirjanduslikpaevaraamat.blogsp...

[Kaur · Rating 3 out of 5]

Terry Pratchetti fanfic. Üritab samuti iga hinna eest nalja teha, maailm on sihuke steampunk, tegevused on hõredad ja tegelased suvakad. Aga kohati on jälle päris naljakas. Oleks mõned korrad lühem, oleks samapalju parem. Välismaalase vaade Eestile on päris nunnu, kuid seda vaid esimese 50 lk jooksul.

Võib lugeda. Kuid ma kindlasti ei lähe sama sarja teisi raamatuid hankima.

[Astra Schults · Rating 4 out of 5]

Seda, et Hargla mõistab kirjutamise kunsti ning suudab lisaks ajastukohaste faktide esitamisele tuua mängu meeltlahutavaid ulmeühikuid, teame praeguseks kõik. Kuna ma raamatu lugemiseni jõudsin alles nüüd, siis leidsin sellest, mida ootasin. Millest siis aga hea hinne, mitte väga hea? Puhtsubjektiivsest eelistusest - Hargla loomingust meeldivad mulle enim lood, mida saab etnoõuduse hulka arvata.

[Triinu · Rating 3 out of 5]

Minu arvamuse leiab blogist https://triinuraamatud.wordpress.com/...

[Anete · Rating 4 out of 5]

https://lehekuljestriiulini.blogspot....

„French ja Koulu" on alternatiivajalooline teos, mille tegevus toimub paigas nimega Maavald, milles võib eksimatuid sarnasusi leida Eestiga. Maailmast pole maagia veel päriselt kadunud, kuid sellega oskavad ümber käia vaid osavad sortsid ja arbujad, keda üks teose nimitegelastest - Koulu - ka esindab. French on Koulu ustav ja nutikas ori, kes koos oma peremehega reisib ning tal ohtlikke pätte ja kurikaelu püüda aitab, et mitte lasta maailma alles jäänud maagial halbadesse kätesse sattuda.

„French ja Koulu" on kui romaan romaanis, kuna koosneb kolmest osast, millest igaüks sisaldab omaette seiklust, otsiretke vms. Kõik lood on omavahel küll seotud, kuid toimuvad omaette üritustena, mis muudabki teose kui triloogia ühendköiteks. Enamasti on kõigis lookestes ka kõik tegelased samad ning toimub üsna sarnane seiklus tabada keegi pahalane, kelleks reeglina on küll üks ja seesama ladina saadik Alessandro Soluzzo. Läbiv on ka see, et kuigi French ja Koulu oma õilsas ürituses paherette alati taga ajavad ja nad ka leiavad, ei saa kellelegi neist osaks liiga karmi karistust ning lõpuks lastakse ka kõige kurikuulsamatel kõrilõikajatel rahus minna.

Minu lemmikosa raamatust oli kindlasti tegelane French, kes oma teravate märkuste ja üleolekuga juba paratamatult mõjus meeldivana. Nonii, raamatutegelasena ma tahan öelda. Eestlasele ikka meeldib must huumor ja puigelgu ta vastu, palju tahab, aga ikkagi naudib ta natukene ka enese pihta käivat teravat nalja, kui põlualuseks satub tema kultuur või kombed. Tõesti on naljakas mõelda, kui palju me siis päriselt kartulit sööme või oma keelt ülistame. Burgundialasest French toob need kitsaskohad meis väga peenelt välja ning seepärast, et ta minu ja minu rahva üle nii osavalt nalja oskab teha, ma teda armastangi. Lisaks on ta ka muidu väga vägeva suuvärgiga ning huvitava taustaga mees, kelle tegelane oli minu arvates väga hästi välja kirjutatud.

Ma ei saanud lugemise ajal aga peast välja mõtet, et French ja Koulu on minu jaoks kui Holmes ja Watson, kes käivad kokku kui sukk ja saabas. Ainuke erinevus oli selles, et kui Holmes oli paari pea ja Watson tema abiline, kes oli küll nutikas, kuid tegelikult rohkem ülemuse käsku täitis, siis selle paari puhul oli vastupidi. Koulu oleks nn kirjade järgi pidanud olema peremees ja operatsiooni aju, millisena teda oli üritatud küll näidata, kuid lõppkokkuvõttes ei olnud see üritus väga usutav. Frenchist kujunes aga šarmantne mees, kes kehastus küll peeneks paruniks ja kõrilõikajast naistemeheks, ilma et ka tema oma tuttavad temas ümberkehastunud Frenchi oleks näinud. Tänu oma nutikusele ja ettenägemisele suutis ta korduvalt päästa oma röövitud peremeest, mis isegi juba tõestab, et too peremees just teravaimast teravaim pliiats karbis ei olnud. Ma mõtlesin lõpuks Koulust sootuks kui käpiknukust, kes enese arvates tuli välja hiilgavate plaanidega, kuid ei märganud, et need sinna tegelikult hoopis tema ori French oli paigutanud. Kummalisel kombel jäi Frenchil aga alandlikkust ja ustavust ning Kolulul üleolekut veel vakka tagavarakski.

Veel meeldis mulle väga teose õhustik, mis oli kui kummaline segu keskaegsest, uusaegsest ja mõnekümne aasta tagusest Eestist, kus linn on ümbritsetud küll kivist linnamüüriga, kuid müüride vahel sõidavad ringi mootoriga mobiilid. Seal kasutatakse arveldusvahendina tammesid ja oksi, kuid ometi mõistetakse kõnelda ka ilukõnet. Toimuvad ülemaailmsed spordivõistlused, kuid välismaine toidukraam on ikkagi põlatud. Ka võõramaisest arenenud kutuurist on veel vähe meie maile jõudnud ning söögikohad tähendavad ikka alles kõrtse ning hotellid voodikohtasid vanas võõrastemajas. Ma armastasin seda kõike, sest nii tobe ja armetu see koht ka ei olnud, meenutas see mulle ikkagi minu oma kodumaad sellisena, milline see oma juurte poolest ka on!

[Kreete · Rating 5 out of 5]

Parafraseerides Dylan Moranit: ma naersin, ma nutsin, see muutis mu elu!
Hargla fänn olen juba jupp aega, aga French ja Koulu siiani veel lugemata. No tõin siis raamatu kordustrüki maikuus koju, lugesin õhinaga paar lehekülge ja... panin raamatu riiulisse tagasi. No ÜLDSE ei olenud selle raamatu aeg. Nüüd siis võtsin uuesti kätte ja nomaivõi, nii põnev ja nii naljakas ja nii jabur ja. Hargla oma kogu ulmelisuses headuses. Ma ei tea, KUST see mees võtab oma mõttekäike nagu:
"Laul kõneles kahe külanoore öisest kohtumisest kiigel, mis viis sedalaadi suhteni, mille vähesus isiklikus elus on innustanud poeete kirjutama kurvameelset ja igatsevat armastuslüürikat. Selle suhte piisav olemasolu on jällegi kannustanud poeete kirjutama rahulolevat õnneluulet. Ilmselt ei ole põhjust märkida, et valdav osa maailmas kirjutatud poeesiast kuulub esimesse kategooriasse. Ja ega muid variante vist ei olegi. Kelle elus sellist suhet on üleküllastumiseni, nemad ei kirjuta üldse, ja kelle elus see absoluutselt puudub, viljelevad kirjanduskriitikat."
Frenchi ja Koulu maailm on vähemalt sama jabur, kui tegelased ise. Oleks jutkui tegu keskaegse / muinasaegse jutustusega, aga hobuste kõrval vuravad ringi mobiilid, lendavad dirižaablid ja ühendust on võimalik pidada telegraafi teel. Täielik kompott! Dialoog on nauditav ja nagu pingpongipall. Väga soojalt soovitan!

[Pille Pruulmann-Vengerfeld · Rating 3 out of 5]

LV12 Raamat, mida soovitab lähedane pereliige. Indrek Hargla, French ja Koulu, 471 lk, Varrak, 2005.

See raamat jõudis mu lugemislauale sest ma virisesin Hargla ja Oleviste mõistatuse üle. No ütlesin, et venis ja kuidagi keeruline oli lugeda. No aga kallid mehe vanemad, kelle juures me suvitame, tundsid, et ma ehk teen Harglale liiga ja peaksin lugema midagi tempokamat ja lustlikumat.

French ja Koulu on kolm lühijuttu, mis leiavad aset väljamõeldud maailmas, millel on mitmeid sarnaseid jooni euroopaga. Koulu on maarahva luuletaja ja arbuja ning French tema ori, kes peab teda erinevatest suppidest päästma.

Üldiselt edenesid need lood palju ladusamalt, kui Melchiori rahulikud otsingud, kuigi keskmine lugu kartulitest jäi siiski venima ja oleks väga tahtnud, et kirjanik ise või karmi käega toimetaja oleks julgenud seda pisut veel kärpida. Mõnusat äratundmist pakkusid nii hiiemäetraditsioonid, pissa ja pidev kama lürpimine. Mitmed värvikad tegelased ja ootamatud lahendused tegid raamatu täitsa nauditavaks.

Kuna väljakutses on veel terve hulk raamatuid ees, siis ma ilmselt ei tõtta teist osa praegu lugema, aga kui mõne väljakutse alla veel mahub, siis võib Harglat lugeda veel küll. 3,5/5

[Robin Karl Voldemar Raidmaa · Rating 4 out of 5]

Funny fantasy/detective book with a setting that never ceases to amaze you.

Given that they are entirely distinct from their counterparts and brothers, French ja Koulu is an intriguing addition to Hargla's works. The narrative has a humorous backdrop, makes fun of Estonians and their culture, and is a great writing to demonstrate the oddities of the little country from the viewpoint of a highly self-assured foreigner, all in the setting of a new fantasy world.

The opening book of the series centres on a small-town mystery and introduces us to some of the series' main characters while still providing enough world-building and entertainment for the reader to enjoy. The plot of the book is entertaining, and the detective narrative develops throughout the book, and leaves you yearning for the next entries to the series.

Overall, French ja Koulu is my go-to fantasy novel because of its humour, world-building, and entertaining characters. A wonderful representation of a fictive Estonia through the eyes of a frenchman.

[Björn Norralt · Rating 5 out of 5]

Arvan, et see on üks Indrek Hargla isegi kõige õnnestunumaid romaane. Väga lõbus ja (eriti veel Eesti kirjanduse kohta) fantastiliselt kiire ja kaasahaarava tempoga. Eriti meeldisid mulle romaani tegevuspaigaks olnud väga fantaasiarikka alternatiiv-Eesti vägagi alternatiivsed väljendid (auto kohta "mobiil" ja garaaži kohta "tall" olid vaieldamatud lemmikud). Läbi raamatu oli kogu aeg tunne, et see on kahtlastel asjaoludel 10 aastat Eestis elanud Terry Pratchetti kirjutatud alternatiivversioon "Toomas Nipernaadist".

[Vairo · Rating 5 out of 5]

Lugu jutustatakse Koulu teenri Frenchi vaatenurgast, pinget lisab Frenchi huvi libahundineiu Nelli suunal.
Põnev maailm ja tegelased, muistne Eesti koos kaasaegsemate esemetega ja viidetega võlukunstile. Huumorit on lisatud kamaluga, kohati mõnevõrra liigagi palju - lõpuks harjub ära, et see ongi selle raamatu stiil.
Hea sõnakasutus, palju vähelevinud / autori tuletatud või ajaloo hõlma vajuma hakkavaid sõnu - hakkad mõistma ka selliseid lauseid nagu "Maavallas armastavad kõik mugulaputru, ka tammelugejad ja kangisikutajad".

[Elo Maria · Rating 5 out of 5]

Mõnus, kerge, naljakas lugemine. Südasüdasüda!

[Loona Mets · Rating 4 out of 5]

ladus ja mõnus suvine lugemine. syndmustikud hargnesid hea tempoga, tegelased on muhedad ning mitmedki seigad ajasid muigama.

[Gilraen Pendragon · Rating 4 out of 5]

Tuleb tõele au anda, et kui mulle mitu aastakest tagasi French ja Koulu pihku sattusid, siis ma ei arvanud neist eriti midagi ja jätsin lugemise peale nii 50ndat lehekülge katki. Ja nüüd andsin siis neile uue võimaluse ning sain päris palju naerda ning pean tunnistama, et kui asi puutub huumorisse, geniaalsetesse terminitesse ja puändiga lõppevatesse seiklustesse, siis Indrek on ikka päris osav. Nalja saab, täitsa palju saab ja see on samas stiilis kui Pratchett, mis tähendab minu mõistes, et väga mõnus.

Mis kõikse rohkem meeldis - Frenchi maskeeringud (ja ühe õnnetu dagoberdlase piinamine nendega).
Mis natuke lahjaks jäi - Koulu karakterina (aga noh, põhitegelane ongi French, nii et...) ja naised. Vaene French vist ei mõista neid eriti ja nii Imbi kui Nell on ikkagi säärased naiivitarid, kes maskeeringutesse ära armuvad ja...

Aga kokkuvõttes julgen väga lõbusaks õhtuseks lugemiseks soovitada. Pissa kõrvale. ;)

[Aimi Tedresalu · Rating 4 out of 5]

Hargla on loonud ulmelise, kuid samas niivõrd reaalsena tunduva ja kaardile paigutatava maailma, kus seikleb kirev trio: rahvalaulik ja arbuja Koulu, tema Burgundiast pärit naljahambast ori French ja libahundineiu Nell. Lisaks veel muidki huvitavaid ja kahtlasi tegelaskujusid. Tegevus on seikluslik ja loomulikult tuleb lahendada nii mõnigi müsteerium, ise sellest puhta nahaga välja tulles. Kui juba naised mängus (lisaks Nellile veel väliselt kuivikuna näiv ametnikunäitsik Imbi), ei saa muidugi ka südameasjadest üle ega ümber. Muhe huumor on selle kõige saatjaks ja osavalt on pilatud ka päevakajalisi sündmusi (romaani esitrükk ilmus 2005. aastal). Lisaks on sellele teosele veel kaks järge, nii et lugemismõnu jätkub. Ma ei ütle, et ma nüüd sellest kõigest nii ulmeliselt vaimustusse sattusin, aga üks omapärane asi on ta küll ja tegelikult loen juba mitmendat korda.

[Diana Veersalu · Rating 3 out of 5]

Raamatu lugemine tekitas minus vastuolulisi tundeid. Ühelt poolt mahlakas ja nauditav keelekasutus mõjub kohati pillamise ja praalimisena. Üsnagi nunnu paralleelmaailma loomises on kasutatud just parajal määral kujutlusvõimet. Ent miskit jääb puudu seikluse tõsiseltvõetavuses, nii et kohati pidin end sundima lugu lõpuni lugema. Järgmise raamatu jätsingi esimese jutustuse järel pooleli. Või siis paremaid aegu ootama. Tõenäoliselt oleks French ja Koulu mulle rohkem pakkunud kuueteistkümne-aastaselt lugedes.

[Gea · Rating 3 out of 5]

Lustlik lugemine, mis tekitas yle saja aasta tahtmise selles maailmad yks larp korraldada. Raamat koosneb kolmest jutust ja tuleb tunnistada, et esimene oli parim. Teised kaks kippusid veidi venima ja tähelepanu kippus lugedes hajuma. Aga mõnus raamat, nt reisile kaasa võtmiseks.
Lisatugrik tänapäeva Eesti poliitika ja syndmuste miksimise eest Maavalda, sh eriti ajad puksuma kommunikatsiooni- ja maagiasemiootika spetsialist, kes kaitses tuliselt vajadust Maavallale bränd luua :D

[Katrin · Rating 4 out of 5]

Teisel lugemisel tõusis hinnang märgatavalt, ju ma esimesel korral polnud vastavas meeleolus, aga kenaks suvelugemiseks läks praegu hästi peale. Väike Pratchu vaib jne. Fantaasiat on autorile ikka kõvasti antud. Sellegipoolest - ebapopulaarne arvamus ehk - aga Hargla parimaks jääb minu jaoks ikka ja alati Grpowski.

[Kerli · Rating 5 out of 5]

Harglalt olen siiani lugenud vaid Apteeker Melchiori lugusid seega oli see raamat minu jaoks paras üllatus, veidi selline kivirähkilik. Parajalt huumorit ja irooniat ja puristamist ja taidumist. Toredasti oli kokku sobitatud mitu ajastut. Mulle täitsa meeldis. Ja French on üks muhe tegelane.

[Joosep · Rating 4 out of 5]

Väga geniaalselt humoorikas raamat. Esile tuua oleks sõnademängu ja tõgamist eestlaste üle, kuigi tegevus toimub alternatiivajaloos. maailm võib kohati pratchettliku maailma meenutada, sama veider kohati.

[Barbara · Rating 5 out of 5]

Väga mõnus ja humoorikas lugemine. Mõned vahvad väljendeid olen püüdnud ka pärisellu kaasa tuua, nt sobimus. Soovitan soojalt! :)

[Irina (Lohe Loeb) · Rating 5 out of 5]

See jääb vist alatiseks üheks suureks lemmikuks!