Kas õigus puhtalt lehelt alustada on igaühe põhiõigus või saavad teise võimaluse ainult väljavalitud? Noorteromaan jutustab kahe õe, Mai-Liisi ja Mari-Anni esimesest armumistest näiliselt täiesti erinevatesse inimestesse: üks on tõeline härrasmees, kes toob kingitusi ja viib restorani, teine elab raju elu ja varjab suurt saladust. Peadpööritavad sündmused ei lase lugejal kuni lõpuni aimata, kes on kes ja millistel motiividel tegutsetakse.
Kui kellegi elu sõltuks sellest, kas ma suudaksin määratleda selle raamatu žanri siis... well too bad. Võinoh... noorsooromaan on ka mingil määral žanriks kujunenud. eksju.
Ühelt poolt oli tegemist põnevikuga, kus sisse segatud kahtlased kujud ning kahtlased ärid. Teiselt poolt oli tegemist kolme noore neiu väga erinevate armastuslugudega. Suhteid ja kohtinguid oli kohati kirjeldatud nii nunnult, et liblikad tulid kõhtu ning muie näole. Samas oli ka väga palju momente, mis olid veidi kahtlased. Kõige rohkem häiris mind aga see, et nii palju asju ei olnud lihtsalt usutavad. No absoluuuutselt mitte. Ning need "saladused mis paljastuvad alles lõpus" on ka suhteliselt ette aimatavad.
Aga siiski siiski see raamat meeldis mulle ning soovitan seda noortele kindlasti. Parasjagu põnevust, kirglikud armusuhted ning väga ehedad küsimused mis noortel tekivad.
Uskumatu! Nii hea raamat oli, et ei saanud käest ära pannagi! mind tohutult häiris Mari-Liisi käitumine, Kerdo ehk nii nimetatud Ketsi pärast, oleks Mari võinud vähe normaalsemalt üle saada. Tekitas küsimusi ka, et kas ainult Mari polnud Liisu elus olekus teada saanud või ei teadnud seda ka Mati? Raamat mulle meeldis, midagi halba mul öelda pole. Kõik oli nagu olla olekski võinud ja tuli ka üllatusi ette.
Algus venis mu jaoks päris pikalt, kuid mida rohkem ma edasi lugesin, seda paremaks läks. Hea vaheldus mu tavapärase lugemisharjumuse kõrvale, pluss, väga armas oli ka :).
Kõik asjad, mis võimalik, oli siia raamatusse topitud - armukolmnurk, joomine/peod, narkootikumid, narkoäri, enesetapukatse(d), keegi suri, kedagi tulistati, rasedus, napp põgenemine, õnnelik lõpp. Iseenesest hoidis ehk veidi huvi üleval, et mis järgmiseks juhtub, aga pean tunnistama, et kuigi üldiselt ma noortekaid armastan, siis seekord mõjus minu jaoks kogu see lugu väga ebareaalselt (või ebausutavalt?).
Kuigi mul selle lugemiseks läks aega, oli raamat väga-väga põnev! Mari käitumine Liisuga oli küll ebameeldiv, kuid samas ma saan aru ka temast, ise oleks vihahoos ilmselt samasugune olnud. Kerdo e Kets, tundus alguses juba kuidagi kahtlane, kuid samas jällegi ei oska kunagi midagi oodata. Positiivne on see et ta vähemalt jäi ikkagi Liisuga ning et Liisu ise tegi suure sammu ja läks Kerdo juurde. Kui ma viimaseid lehekülgi ennem epiloogi lugesin tuli peaegu pisar silma, sest see on väga suur valu, mida pere läbi elas, kuid samas jällegi mõistan miks see nii alguses jäi.
Kui sellel oleks teine osa loeks ma selle ka kindlasti läbi! :))
Soovitan kõigile, kes otsivad midagi põnevat, kuid sügavat ja ootamatut!
Raamatut alustades oli natuke raske, see vorm, kuidas see kirjutatud on, see oli algul natuke veider. Peale seda, kui olin suutnud end läbi pressida sellest, et alguses oli raske lugeda, siis läks see raamat ikka väga kiiresti. Mulle nii väga meeldis see raamat. Lõpp sobis ka mulle. Ma vist peaaegu kõikidele raamatutele tahan järge :D.
See on just see raamat, mille ma võtsin kätte, AGA ma poleks elusees oodanudki, et sellest saab minu kõige lemmikum raamat. See loo ülesehitus oli mulle väga meeltmööda, veidi oli selline utoopiline, aga käsitles ka tõsiseid teemasid. Palun veel selliseid!