Poliitohvitser, Poliitvang

by C.C. Finlay, Kati Karu (Translator), Meelis Krošetskin (Cover artist)

Kogumik koosneb kahest lühiromaanist, mille peategelaseks on kosmoselaevastiku julgeolekuteenistuse poliitohvitser Maxim Nikomedes, kes esimeses loos peab keset teravat ohvitseridevahelist rivaalitsemist ruumilaevas üles leidma ohtliku reeturi, kuid satub teises osas ise süsteemi hammasrataste vahele ning leiab end New Jesusalemma kolooniaplaneedi eriliselt naturalistlikus ja jõhkras koonduslaagris poliitvangi staatuses.

«Poliitohvitser» jõudis ilmumise järel Hugo ja Nebula auhinna nominentide sekka. «Poliitvang» pälvis sama au ning kandideeris lisaks veel Theodore Sturgeoni mälestusauhinnale.

Genres: Science Fiction

152 pages, Paperback

Published May 19, 2016

About the author

Former Editor, The Magazine of Fantasy & Science Fiction. Author of The Prodigal Troll, the Traitor to the Crown Series, and Wild Things, plus dozens of short stories. World Fantasy Award Winner, and finalist for the Hugo, Nebula, Sidewise, Sturgeon, and Locus Awards. Teacher at Clarion and elsewhere.

Married to novelist Rae Carson.

Reviews

[J.j. Metsavana · Rating 4 out of 5]

Esimene lugu on poliitiline põnevik kosmoses, kus kaks diktaatorliku riigi luureagentuuri üritavad teineteist üle mängida. Kohati oli juttu raske jälgida kuna tegelaste nimed ja mängud läksid paar korda segamini aga samas lõpus toimunud reaktori parandus mulle meeldis. Olen üldse pigem "karmi kosmose" teooria pooldaja ehk usun, et kosmosesõda ei hakka olema läikivatel hiiglasuurtel kaptenisildadel toimuv malemäng vaid räpane ja pigem teise maailmasõja allveelaevasõda meenutav.

Teine lugu oli iseenesest veelgi parem kuig ulmet oli seal vähem. Tegemist oli vangilaagrilooga, kus esimesest loost tuttav poliitohvitser pannakse riigipöörde tulemusena istuma. Küünilise ja paljude teadmistega varustatud ohvitseril pole muidugi väga raske vee peal püsida mistõttu meenutas see tekst mulle "Arvestajat", kus vähem ulmelisi elemente ja mitte nii rabav lõpp. Kokkuvõtteks meeldisid mõlemad lood.

[Lauri · Rating 4 out of 5]

Esimene lugu, "Poliitohvitser", oli väga nõrk soga, kus tegelased olid üksteisest eristamatud, tegevuspaik oli kosmoselaev, ehk siis küll suur aga piiratud ala ning tegevuseks vahetpidamatu, adumatu ja mõistetamatu ringisebimine. Peategelane jooksis, roomas, hiilis, luuras ja puges mööda laeva ringi, sama tegid ka üksteisest eristamatud muud tegelased, otsiti miskit spiooni või vandenõulast või koguni oldi ise vandenõulased ja otsiti spiooni kes võiks kogu vandenõu reeta, ei tea, ei saanudki aru ja ei huvitanud ka. Sest kogu asi oli kirja pandud hästi tuimalt, monotoonselt ja üliigavalt, lõpus ma ei saandki aru kes keda reetis või miks, aga ei huvitanud ka üldse, tegelased jäid suvalisteks kriipsujukudeks niikuinii.
Teine osa oli peategelase juba toonud maale (või no mingile planeedile), seal valitses võigas 30ndate Nõukogude Liidu laadne õhkkond ja kiirelt läks ka puhastusteks, mis saatis peategelase võikasse Kolõma-tüüpi vangilaagrisse. See lugu oli juba tunduvalt parem. Minu suureks üllatuseks selgus, et ma olen seda lugu 6-7 aastat tagasi juba inglise keeles lugenud, algul ei meenunud ei autor ega pealkiri, loo edenedes tuli aga kõik meelde, oli küll jah. Ega inimesele kes on lugenud näiteks "Kolõma jutte", "Kirju laagrist" või kasvõi "GULAGi arhipelaagi" siin midagi väga uut polnud, tuttav äratundmismoment tekkis õige pea. Päris laagris ei olnud tavaliselt ainult seda happy end'i, mis siin lõpus ootamatult esile kerkis. Ei, lugu oli hea.
Esimene osa saab 2 punni, või isegi poolteist. Teine aga täispunktid, kokku annan "4". Ega midagi ei juhtu kui lugeda ainult teist juttu, esimese soga läbimine ei anna midagi.

[Seili · Rating 3 out of 5]

Saanud innustust sellest et John Scalzi oli nii hää ja mokkamööda krabasin mingil hetkel aasa selle raamatu, et noh võib-olla olen am nüüd sisi kosmoseks valmis :D Noh ma eksisin. Esimene lugu oli minu jaoks ikka jube igav ja pisut arusaamatu, no oli hetki, jah, seda küll aga siiski.
Teine lugu seevastu meeldis mulle ikka kõvasti rohkem - ilmselt on minus peidus salajane sadist :D
Poliitika poel minu eriti tugev külg... Kui saaks ühendada kuidagi "Kaardimaja" poliitika stiili ja kosmose, siis see mulle ilmselt meeldiks, senikaua aga jah, jääb hinne nadimaks, ilma 2. loota oleks ilmselt isegi 2 ...

[Insener Garin · Rating 4 out of 5]

Raamatu teine lugu "Poliitvang" oli ikka väga kõva tekst. Ulme oli küll rohkem nagu taustaks või dekoratsiooniks, aga siiski erinevalt mõnest teisest "ulme-kaunistustega" loost oli tervik väga nauditav. Kindlad viis punni.
"Poliitohvitser" jäi mulle kuidagi lahjaks, lugesin seda ka unise peaga ning enne lõppu jäin päris magama...hiljem jätkates pidin mitu lehekülge ettepoole võtma, kuna ei mäletanud üldse, mis viimasel 5-6 lk toimus. Ehk pean kunagi värske peaga üle lugema. Praegu saab minult kolm tärni.