Hotell Amalfi

by Rein Raud

Selle tänapäevase lühiromaani käivitab suhteliselt lihtne sündmus. Nimelt on peategelane üpris isekas ja võrdlemisi edukas sisekujundusbüroo omanik, kelle poole ootamatult pöörduvad veidravõitu kliendid suurejoonelise pakkumisega: tal tuleb üksi ja piiramatuid võimalusi kasutades luua ideaalse hotelli sisekujundus. Peategelane otsustab töö vastu võtta. Siit lähebki lugu edasi ja lugejal on ees avastusretk, mis ei olegi nii tavapärane, kui esmapilgul võiks paista.

Genres: Fiction

163 pages, Hardcover

First published December 9, 2011

About the author

Rein Raud was born in 1961 as the son of Eno Raud and Aino Pervik, both authors of popular books for children as well as novels and poetry. He graduated from St.Petersburg University (Japanese Studies, 1985) and defended his doctorate in the University of Helsinki (Literary Theory, 1994). In addition to novels, stories, poetry collections and essays, he is the author of numeorous academic publications in the areas of cultural theory and especially classical Japanese literature and philosophy, as well as a number of translations, mainly from Japanese into Estonian.

Reviews

[Ott · Rating 5 out of 5]

Veider raamat, algul mulle tundus, et see on selline kolma tärni raamat, sest need karakterid ei ole ülearu värvikad või põnevad või sügavad ja nende tegemised samuti on sellised igapäevased. Ja mul üldse võttis veidi aega kuni ma raamatuga ühele lainele sain. Aga raamatu lõpp oli selle eest väga hea, just lõpp, viimased leheküljed. See on selline idee raamat ja seda heas mõttes. See lõpp, kus kaardid avatakse on selles mõttes äge, et see paneb mõtlema ja kirjutab kogu eelneva ümber, annab sellele hoopis teise tähenduse. Aga ei tee seda lihtsalt nagu mõnes krimkas, ala see tegelane kellest sa seda kõige vähem ootad on mõrvar ja nüüd sa näed tema tegemisi ja süžeed hoopis teises valguses, vaid (ma tegelt ei oska öelda) üks asi on süžee ümber hindamine ja hoopis teine asi on see point või idee mida see kõik lõpuks kokku tähendab. See ei ole lihtsalt teada saamine, et tegeklikult oli nii, vaid tekib küsimus, mis siis ikkagi tegelikult juhtus. Kui ma raamatu käest ära panin, siis tabas mind mingisugune ärevus, sest see ei ole lihtsalt üks lugu kellegi läbielamistest, vaid just see ootamatu mõte ja edasimõtlemine jääb painama.

Lisaks sellele meeldis mulle see, kuidas selles raamatus oli kirjeldatud seksi. See ei olnud kuidagi räpane või kiimane, vaid südamlik ja lihtne. Ja seksi ei olnud seal liiga palju, kuid ei saa öelda, et seda seal ka vähe oleks olnud. Otsest seksi seal muidugi eriti ei olegi, aga sellist seksuaalset pinget on küll. Võib-olla Fowles kirjeldab seksi sama moodi, kuigi samas ka kuidagi omamoodi. Fowles kirjeldab seksi palju detailsemalt ja pikemalt ja kirglikumalt, aga samuti kuidagi eluliselt, mitte ülefantaseerivalt, kas siis mehe või naise vaatepunktist. Eluliselt selles mõttes, et mulle tundub, et nii inimesed seksivadki (või vähemalt armastajad, prostituut ja klient teevad seda kindlasti hoopis teisiti), vastandudes siis sellele kuidas inimesed oma fantaasiates seda ette kujutavad.

Raamatule võib ette heita ehk ainult seda, et kärsitumad või vähem motiveeritud inimesed ei pruugi viitsida seda läbi lugeda, sest raamat ei hakka kohe tööle (või noh, võib-olla oli see ainult minu mure), aga siin on just lõpp see, mis on oluline. Aga samas kuna see on nii lühike raamat ja edeneb ka üpris kiiresti, siis vaevalt seda poolelijäämise ohtu oodata on. Ma tükk aega mõtlesin kas panna neli või viis tärni, aga panen ikka viis, sest see lõpp lükkas raamatu ilusti tasakaalu ja veidike enam.

[Sandra Fomotškin · Rating 3 out of 5]

Kummaline raamat. Ühelt poolt valmistas pettumuse, sest olles varem nautinud Raua sisukaid ajakirjanduslikke artikleid ja esseid, ootasin romaanist mingit suuremat sügavust, mida siit ei leidnud. Samas oli tekst hästi kirjutatud (eriti meeldis üks kaheleheküljepikkune lause, mis millalgi raamatu keskel üle poole peatükist sisustas) ja lugu, ehkki mõnevõrra etteaimatav, oli piisavalt huvitav, et ühe jutiga läbi lugeda. Kuigi erinevad allikad nimetavad "Hotell Amalfit" romaaniks, siis nii pikkuse kui puändi mõttes on see minu meelest pigem novell. Ja selliselt, novellina loetuna, muutub ta ka sisu mõttes nagu pisut paremaks (veider jah, et novellile on mul teistsugused ootused kui romaanile). Pigem ikkagi meeldis.

[Triinu · Rating 3 out of 5]

Minu arvamuse raamatust leiab blogist https://triinuraamatud.wordpress.com/...

[Maarja Käsk · Rating 5 out of 5]

Kui selle kunagi ühe hooga lugedes lõpetasin keset ööd, ei saanud hommikuni magama jääda. Süda tagus ja mõte käis ringi. Peas oli tohutu plahvatus toimunud. Olin umbes 20 aastane, kohas, kus palju otsuseid oli vaja teha ja oli ees.

Elukutse, elukoht, elukaaslane pidid kõik sobima ja sobituma. Midagi ei tahtnud kivisse panna, sest üks valik võtab ju ära teised. Selline liikuvate seintega, universaalne elu oleks olnud just see, mida ma tollal tahtsin.

See raamat pani mõistma, et kodu kui koht, mis peaks olema muutumatu, on tegelikult pidevas muutumises. See on mälestustes ja selles, kuidas ma teda ise uuesti loon, seal, kus parajasti olen. Mitte ükski paik ei püsi iseenesest koduna vaid see vajab pidevalt loomist.

Aga mis jääb selle kõige keskele, on mina ise. Mina ei muutu ainukesena. Kõik ümber muutub. Ka see, mida olen pidanud kõige kodusemaks, ei pruugi seda olla kümne aasta pärast, sest pole enam neid inimesi või olukordi.

[Kätlin · Rating 3 out of 5]

Huvitav raamat oma lihtsate lausete ja argise stiiliga. Lõpp ei olnud päris ootamatu, kuid siiski väga hästi lahendatud ning jäin sisu üle järele mõtlema.

[Eloise Sunshine · Rating 4 out of 5]

Üks raamatu peamisi võlusid oli see, et teksti polnud sisse kirjutatud palju sõnavahtu. Kõik oli lihtne, konkreetne, soliidne, kuid nauditav. Hea teos üheks päevaks, kiire ja ladusa süžeega, kuid lõpp polnud tõesti see, mida oleks oodanud. Samas andis see teistsuguse värvingu kogu eelnevalt toimunule. Miks just nii läks, ei teagi, aga eks igaühel on siis võimalik pärast lugemist mõiskleda, mida miski nüanss täpsemalt sümboliseeris...

[Tarmo · Rating 4 out of 5]

Ma ei olnud enne lugenud ühtegi Rein Raua raaamatut ja mind üllatas väga tema lihtne kirjaviis. Mõnusalt kiire ja lihtne lugemine sisekujundusfirma omanikust, kes ühel päeval hakkab tegelema unelmate projektiga.

[Katrin · Rating 4 out of 5]

Raamat, kus kõik on kuidagi parajalt paigas!