Shape of Time

by Doris Kareva, Tiina Aleman (Translator)

'Shape of Time' is Doris Kareva's eleventh collection and, as with all her books, its publication was hailed as a major literary event in Estonia. In style, it is more restrained than her earlier collections but its themes are the same - love and its great enemies, death and time - and the poems still retain the romantic bravado and recklessness that make her work so compelling. Doris Kareva is arguably Estonia's leading female poet. Born in Tallinn in 1958, she studied English Language and Literature at Tartu University and from 1978-1993, and from 1997-2002, she worked for the cultural weekly Sirp. From 1992-2008 she was the Secretary-General of the Estonian National Commission for UNESCO in Estonia, and from 2009 Chief Editor of the family journal Meie Pere. Since 1978 she has published 14 collections of poetry, which have been translated into over 20 languages, and one collection of essays.

Genres: Poetry

142 pages, Paperback

First published January 1, 2005

About the author

Doris Kareva on eesti luuletaja, tõlkija ja toimetaja.

Doris Kareva sündis helilooja Hillar Kareva perekonnas. 1966–1977 õppis ta Tallinna 7. Keskkoolis, 1977. aastal astus Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonda. Kareva lahkus Tartu Ülikoolist 1979 seoses süveneva survega dissidentlikele ringkondadele.

1979. aastal leidis Kareva tööd kultuurilehe Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina. 1982. aastast on ta Kirjanike Liidu liige. 1983. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli kaugõppes cum laude inglise filoloogina.
1992–2008 töötas Doris Kareva UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina. 1997-2002 oli ta Sirbi kirjandustoimetaja, 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Alates 2011. aastast on ta ajalehe Sirp kirjandustoimetaja.

Ta oli kirjandusrühmituse Wellesto liige ning üks selle asutajaid. Doris Kareva esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis "Trükitähed". Laiema avalikkuse ette jõudsid tema luuletused ajakirjas Noorus 1974. aastal. Abituriendina osales Doris Kareva Kirjanike Liidu Tallinna noortesektsiooni ja Eesti Televisiooni kirjandussaadete toimetuse algatatud "Noorte kirjandussündmusel '76", valik tema luuletustest ilmus seejärel välja antud kogumikus "Viis tüdrukut ja kaheksa poissi". 1978. aastal avaldati ka esikkogu "Päevapildid".

Kui 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde 21 eesti kaasaegset kirjandusteost (seda nimetati sajandialguse suurimaks eesti kultuuriekspordiks), oli nende seas ka Doris Kareva luulekogu "Aja kuju". Eesti kutsuti selle raamatumessi peaesinejaks.

2007. aasta juunis sai Doris Kareva Eesti Kultuurkapitali stipendiumi "Ela ja sära". Kokku oli sel aastal stipendiaate 16. Doris Kareva loomingut on ilmunud antoloogiates, ajakirjades ja kogumikes saksa, inglise, vene, prantsuse, hollandi, rootsi, norra, ungari, poola, tšehhi, sloveeni, läti, leedu, kõmri, kreeka, hindi ja heebrea keeles.

Kareva on tõlkinud luulet, esseid ja näidendeid (Anna Ahmatova, W. H. Auden, Samuel Beckett, Jossif Brodski, Emily Dickinson, Kahlil Gibran, Kabir, William Shakespeare jt), koostanud mitmeid antoloogiaid, kirjutanud esseid ja artikleid, saatesõnu raamatutele ning näitustele, tekste teatri- ja muusikateostele, pidanud ettekandeid hariduse, kultuuri ja eetika teemal. Stipendiaadina on ta töötanud Prantsusmaal, Rootsis, Taanis, USA-s, Kreekas, Itaalias, Flandrias ja Iirimaal.

Reviews

[Jee Koh · Rating 3 out of 5]

Doris Kareva is one of Estonia's leading poets. Shape of Time collects poems from three previous books. It is translated by Tina Aleman and introduced by Penelope Shuttle.

Kareva must be nearly impossible to translate. She writes short lyrics with densely patterned music. Shape of Time prints the poems in Estonian and the English translations side by side. The Estonian weaves rhyming, consonance and assonance tightly together in a manner impossible to render faithfully in English. A small example. The last stanza of "When the fear of death becomes so great" reads:

The most dreadful
gravitation is fear.

This rather banal phrasing does not convey the music of the original:

Hirm on hirmsaim
gravitatsioon.

I don't know Estonian, but the spelling suggests the importance of repeating "Hirm" and the sound of "on" in the last syllable of "gravitatsioon." Without such repetition, the English translation loses the finality and force of that stark assertion.

Because Kareva is primarily interested in the philosophical dimensions of her world, her images are simple and universal, although they are drawn mainly from nature. Without the music of language to carry them, these plain images can come across as too easy, as in the devotional poem "Countless and wonderful are the ways to praise God--." There are no dappled things here, just "song and prayer, work, creation and dance."

The more successful poems in English here are those that double back on their path of thought to find a sudden turn. The lovely "That which is can be expressed" is such a poem. In others, the epiphany succeeds through sheer originality, independent of music or imagery.

I don't know if all roads lead to truth,
but every truth is a road.
The sea is salty from the glad tears
of the rivers, when they meet.

Into that apocalyptic water
I throw all my delusions,
into the clean water dregs of the times,
black pepper into the golden honey.

Suddenly there's lightness. Suddenly it's clear.
Everything is still and separate.

"Still and separate" is the perfect description of the end of a watery apocalypse.

[Eliis · Rating 4 out of 5]

Kus ja kes sa ka poleks,
mängu ilu on alati üks:
püüda kinni, et
lasta lahti.

[Maris · Rating 5 out of 5]

Luuletaja, kelle poolt kirjutatu kõnetab.

[Konstantin · Rating 5 out of 5]

Doris oma imelises, õrnas, peadpööritavas headuses.

mees magab veel; meheau
ent juba on tõusnud, tantsib
päev nii hiilgav, nii noor

suve südames küpsevad sügaval
sõnade seemned

minotaurus puhkab ja piiki
puhastab matadoor

:::

selleks, et elada selgemalt
sukeldun sügavamale
keele või une põhja
lootuses tabada
tõehetke tõlkehetk

kus ja kes sa ka poleks
mängu ilu on üks
püüda kinni et
lasta lahti

:::

ma ei tea, kas kõik teed viivad tõeni,
aga iga tõde on tee
jõgede kohtumisrõõmu pisaraist
meri on soolane

sinna maailmalõpu vette
viskan viimse kui meelepette
puhtasse vette aegade sette
musta pipra kuldsesse mette

järsku on kerge. järsku on selge
kõik on tasa ja omaette

:::

bravo!

[Maris Enok · Rating 5 out of 5]

Imeline. Kareva luules ei pea iial pettuma. Ja tasub ikka ja jälle üle lugeda. Tegelikult juba raamatukaant sulgedes tekkis see soov..

[Anna Rebane · Rating 4 out of 5]

Ilus, omapärane, mänguline, nagu Doris Kareva ikka. Sisaldab nii kelmikat luulemängu kui ka vaimukat ehedust. “Võta mind vahel kui võileiba, / siis kui on kiire, / naudi kui austrivaagnat, / kunstiteost kui on aega. // Jumala külalisraamatusse /jäägu meist tänutäht.” (lk 55). "Kõndisin mere ääres / kaua, korjates maast / üles ühte ja teist. // Kodus kallasin koti tühjaks: / üksteist kivi ja üks / linnusitane luuletus." (lk 76).