Minu Mongoolia. Raamat armastusest

Minu... #15

by Roy Strider, Urve Eslas (Editor)

“Inimesed mägedes meenutavad putukaid. Nagu sipelgad, rühivad nad kuhugi, hambad ristis: hagu korjama, odra või viinamarjade kasvatamiseks terrasse looma; mõned narrid lähevad endale midagi tõestades tippe vallutama, just nagu oleks maailm pärast seda kuidagi parem paik; ja siis on veel moodsad inimesed, kes ronivad kuhugi üles selleks, et ennast ja ümbritsevat pildistada ning sellise saagiga alla ronida. Mäed on aga majesteetlikud ja vaiki, neil on inimestest täiesti ükskõik – nad on lihtsalt mäed.”
Rändaja Roy kuulub tippe vallutada tahtvate inimeste hulka. Mõned neist jäävad ka kättesaamatuks: võib-olla on aeg olnud selleks vale, võib-olla ei ole seda soosinud muude, esmapilgul tühiste pisiasjade kokkulangemine. Ja võib-olla pole vajagi tõusta iga mäe tippu, et teada, mida kõrgmäestikuõhk inimesega teeb.
Lõppeks on üksainus kõrgus, mille vallutamine pingutust väärib – ja seda geograafiliselt kaardilt ei leia. Sest mine nii kaugele kui tahad, minevik saab su alati kätte.

Genres: Travel, Nonfiction

215 pages, Paperback

First published December 1, 2009

Reviews

[KK · Rating 4 out of 5]

Ülimalt hea raamat. Võimas, sügav, isklik kuid kohe üldse mitte "Minu..." sarja raamat. Aga samas ma olen õnnelik, et see jõudis maailma ette kuna, kes teab kui palju häid raamatuid on jäänud ilmumata kuna nad ei sobi kuhugi.

[Epp Petrone · Rating 5 out of 5]

See tekst on tegelikult mõeldud ühele adressaadile. Nagu Roy ütles "Nojah, ma oleksin ju võinud hoopis talle meili kirjutada..."
Tema jaoks, selle reisikaaslanna jaoks ei muutunud reisi jooksul vist midagi. Roy enda jaoks... vist muutus. Kuigi see oli avatud lugu, jäi see ikkagi saladuseks. Arvan, et meie kõik ülejäänud oleme lihtsalt kõrvaltvaatajad, võtame vaikselt istet ja katsume sellest midagi õppida, et me teise inimese hinge sisse pääseme ja koos temaga Põrgu Väravad ära saame puudutada.
Teisisõnu, selle raamatu puhul on tugevaks teemaliiniks armastuslugu.
Aga on ka muud tähtsad liinid: Mongoolia ajaloost ja praegusest s(t)aatusest on peamiselt ühe  dialoogi põhjal põnev pilt maalitud, Mongoolia budismist on samuti pildid, ning mis väga huvitav - Roy peamine eesmärk sinnakanti reisi plaanides oli ju leida niiöelda ninjasid, ühepere-kullakaevandusi. Mongoolias on laialtlevinud elatusallikas lokaalne kullakaevandamine, sellega tegelevad peamiselt lapsed, kes nõnda on ka oma perede toitjateks. Kulda töödeldakse ülimürgise elavhõbedaga. Elavhõbe tuleb peamiselt Hiinast. Kuld läheb peamiselt Hiinasse...
See teema on meeletult kurb ja vihale ajav.
Olen lugenud natuke nende laste kohta - nende oodatav eluiga on umbes 25 aastat, kui nad juba lastena sealt käsipidi elavhõbeda sees töötavad... Ma saan aru, et Roy dokumenteeris selle toimuva, kuna ta on Amnesty International organisatsiooni liige ja üritab kuidagi neid inimesi aidata (kui neid on võimalik aidata? Lihtne see pole, sest mõnes mõttes teevad nad oma tööd ju vabatahtlikult, neil lihtsalt pole sisetulekuks muid valikuid). Samasse sarja  läheb minu jaoks see, mismoodi rikkad riigid saadavad oma elektroonilisi jäätmeid kolmanda maailma riikidesse ja seal siis sorteeritakse neid - samamoodi on kas töötavad lapsed või töötajate lapsed ninapidi ohtlike keemiliste elementide juures, ja kõigi nende inimeste oodatav eluiga on väike. Lihtsalt sellepärast, et nad on sinna maale sündinud, neil ei ole valikut, nad peavad oma elu ja tervise ohverdama.
Mulle Roy inim/autoritüüpväga meeldib. Muidugi on seal raamatus armas see, nagu ta ise ütles, "kirjanduslik pihitool" ehk mehe-naise liin, aga tegelikult veel rohkem meeldib see, et ta tahab maailma parandada. Selliseid inimesi kohates tuleb endassegi uus ind. Ma ei olnud ammu enam kuulnud kedagi kirglikult rääkimas sellest, mismoodi vihmametsasid hävitatakse ja kui ebaõiglane on liha söömine. Kui selliseid inimesi ei kohta, siis mandudki ära, kohandud, ei jõua enam kõigest hoolida... Ja sellised inimesed löövad jälle vere virgeks :).

[Gabriele · Rating 2 out of 5]

boring & kinda disgusted me 😭

[Annika · Rating 2 out of 5]

Kui ma loen reisiraamatut, siis mind ei huvita seal inimsuhted või nende parandamine. Tahaks konkreetsest riigist rohkem teada, mitte reisija eraelust.

[Mari Annus · Rating 5 out of 5]

Teistsugune kui tavapärased "Minu..." sarja raamatud, sügavam, väga hästi kirjutatud. Väga meeldis! Kaanekujundus on ka lemmik!