Mihkel Raua suhteraamat “Võtku homme mind või saatan” lammutab tükkideks ja paneb kokku suhete loomise, hoidmise ning lõhkumise kunsti.
Autor räägib oma suhetest naistega talle omase otsekohesuse ja armutu eneseirooniaga ning annab sissevaate isiklikku ellu, mida saadavad lõputud ebaõnnestumised ja õnneotsingud. “Võtku homme mind või saatan” on humoorikas ja mihkelraualikult mahlases stiilis jutustatud lugu, milles näeb oma peegelpilti iga lugeja, olgu ta mees või naine. Raamatu teeb eriliseks asjaolu, et autor on lisaks isiklikele tähelepanekutele läbi töötanud ka suure hulga erialakirjandust, mis lisab teosele populaarteaduslikku vaadet. “Võtku homme mind või saatan” on kasulik ja lõbus lugemine kõigile, kes tahavad oma suhete kvaliteeti muuta.
Mihkel Raud (sündinud 18. jaanuaril 1969 Tallinnas) on eesti laulja, kitarrist, telesaatejuht ja kirjanik. Peamiselt muusikuks peetav Raud on mänginud kitarri ansamblites Golem, Metallist, Ba-Bach ja Mr. Lawrence. Praegu mängib ta kitarri (juba 26ndat aastat) ansamblis Singer Vinger ning Lenna, millega Raud liitus 2011. aasta oktoobris.
Lapsena mängis ta filmides “Keskpäev“ (1981) ja “Nukitsamees“ (1980). Ta oli üks kohtunikest saates “Eesti otsib superstaari“. Neljapäeva õhtuti intervjueeris ta nädala põnevamaid persoone TV3 jutusaates “Kolmeraudne“.
24. oktoobril 2008 ilmus tema autobiograafia „Musta pori näkku“. Teost on saatnud ülisuur müügiedu – seda on trükitud ühtekokku kuus tiraazhi (35 500 eksemplari). 2010 märtsis ilmus põnevusromaan “Sinine on sinu taevas“, mille soomekeelne tõlge “Sininen on sinun taivaasi” jõudis lugejateni 2011. aasta oktoobris.18. jaanuaril 2012. esietendus Von Krahli Teatris Mihkel Raua debüütnäidend “Järgmine voor”.
1. märtsil 2015 valiti Mihkel Raud 3229 häälega Riigikokku.
Sisukokkuvõtte järgi ma kujutasin selles raamatus ette hoopis midagi muud. Võtsin seda raamatut kui põnevat kirjeldust ühe mehe mõttemaailma. Mehed ei ole ühesugused, kuid sellist vaadet sisekaemusse tihti ei kohta. Paraku kiskus raamat veidi liiga palju suhteõpikuks, mida sealt päriselt ei oodanud.
Algul oli väga naljakas, kuid tundub, et see rohkem meestele kirjutatud, keelepruuk vänge. Vahelduseks krimkadele ja lastekirjandusele aitab küll, kuigi mõne nõrgema paneb selle raamatu nurka viskama, keelekasutus on ühemõtteline ja vänge.
Null baiti midagi uut ja huvitavat. Aga katse eest jõrme mehepoegi harida (kuigi kahtlustan, et lugejad on naised) kaks punkti. Ja lugeja petmine - kuidas ta oma naise tagasi sai, sellest ikka ei kirjuta!
Kuigi Raualt on minu arvates kaks väga head raamatut varasemast, siis see raamat ei meeldinud mulle kohe üldse. Esimene pool oli kohutav, teine pool raamatust talutav. Lugesin lõpuni, kuna mulle ei meeldi raamatuid pooleli jätta, aga tegelikult oli suht maha visatud aeg.
3 tärni autogrammi eest, mille oma raamatus avastasin. Raamatult ootasin tegelikkuses rohkemat, kui suhteliselt šovinistlikku suhtekorraldust. Muidu kiirelt loetav ja kerge sorav tekst.
Sai naerda, suhestusin, lugesin lõikude viisi kaaslasele ette. Aga sai ka mõningate lehekülgede kaupa edasi lapatud, sest ei paelunud ega köitnud. Kuna olen ka ise suhtealaseid raamatuid lapanud ja edasise elu mõtet otsinud, oli nii mõnigi teooria ja autor tuttav. See ei vähendanud Mihkli vaatenurga ja arusaama põnevust. Ajaviiteks hea lugemine.
Oli põnev nii Mihkel Raua enda loo, huumori ja kirjutamisstiili poolest kui ka õpetlik reaalsete nõuannete poolest, mida ta jagas. Teemaks siis inimsuhted ja kõik sellega seonduv. Mulle enim meeldis kuidas sügavaid teemasid on autor selgitanud maakeeli ja kõva irooniaga. Samas palju on viiteid igasugusele muule kirjandusele ja teistele autoritele, millest justkui olulisim välja oli võetud. Noore mehena ja seni üheskis tõsises suhtes olemata, väga väga väärt minu jaoks. Kuigi arvan, et midagi kasulikku ja kasvõi niisama nalja võiks see raamat kõigile pakkuda. :)
(aitäh, kes iganes kinkis mulle selle raamatu mingiks kooli lõpetamiseks või sünnipäevaks ja kust iganest riiuli nurgast selle üles leidsin)
Ma ei teadnud lugema hakates, mis žanr ootamas on - kas elulugu või eneseabi. Igatahes tavaliselt ei loe ma kumbagi, kuid siiski lugema ma hakkasin. Pettuma suures plaanis ei pidanud, sest minu meelest Mihkel Raud on mees, keda armastada või vihata, minu jaoks on ta enamasti sümpaatne. Kiire ja kerge lugemine. Kui ma oleks vajanud eneseabiraamatut, siis ilmselt oleks loetud lugu andnud palju lootust, et kõik ei olegi lõppenud. Mihkel Raud on kirjanikuna enese- ja ühiskonnakriitiline, hea huumoriga täidetud, julge ja avameelne, kuigi kohati tundus kas avameelsus pigem kirjanduslik mõtteavaldus ei olnud.
Raamat, mis kombineerib omavahel autori päriselu juhtumisi ja suhteõpikut. Mis on suhte faasid, kuidas päästa suhet kindlast katastroofist, kuidas üldse alustada suhet? Pean ütlema, et kõik need suhteõpiku-osad mulle erilist huvi ei pakkunud, küll aga kõik see, mis puudutas Mihkel Raua enda suhteminevikku. Veidi jääb mulje, et see lugeja harimine on sisse pandud pigem sisutäiteks, sest muidu tervet raamatut täis ei saaks.
Plussideks on väga efektne kujundus ja formaat, mulle väga meeldivad taolised pehmekaanelised raamatud. Kujundaja on Mihkel Raua raamatutel alati viis pluss, ja see on kindlasti üks faktor (lisaks autori isikule), mis paneb raamatut haarama ja endaga poest või kogust koju tooma.
Üks huvitav tähelepanek, mis mul kogu sisu haarates tekkida jõudis: Mihkel Raud on parajal määral seksistlike vaadetega - või oli seda vähemalt nende ridade kirjutamise ajal. Mees on tema silmis automaatselt pere ülalpidaja ja naine kodu eest hoolitseja. See, kui mees majapidamistöid teeb, on "naise aitamine". See aspekt mulle eriti ei sümpatiseerinud.
Kokkuvõttes siiski raamatut soovitaks, sest lugemine läks kiirelt ja oli pigem huvitav, kui õpiku-osadest diagonaalselt üle lasta.
Raud räägib suhetest, nende purunemise põhjustest, suhete faasidest, fetišitest ja homofoobiast. Lisaks feromoonidest ja hormoonidest ja paljust muust, mis kõik on segatud Raua enese kogemuste ja mälestustega. Kõike ikka selleks, et igaüks võiks leida armastust.
Raamat põhineb tosina teose ja veidi rohkema autori kirjatöödel, mille Raud on usinasti läbi uurinud ja nüüd meile refereerib. Sedalaadi tubli töö puhl ootaks ehk ka ausat ja adekvaatset kasutatud kirjanduse loetelu. Mõndagi teost maksaks ehk otse nende autoritelt lugeda.
Kui Raud juba suhteid ja armastust uurima läks, siis ehk järgmisena ootame autorilt käsitlust jumalikust armastusest. Kuidas võiks inimene mõista jumala armastust Mihkel Raua maailmas? Seekord paluks siis koos kasutatud kirjanduse loeteluga.
See oli kolmas Mihkel Raua raamat, mida lugesin ja pean ütlema, et ei pidanud pettuma ka seekord. Minu jaoks oli üllatav see, et autor tunnistab oma raamatus, et suhetes naistega on ta tegelikult väga ebakindel. Mulle on temast jäänud mulje, et ta on väga enesekindel ja üle keskmise macho. Siit järeldus - väline mulje on ikka väga petlik ja me tihtipeale ei suuda või ei oska näha teise inimese nõrku kohti. Kirjutamisstiil oli Rauale omane - aus, otsekohene, ilustamata. Väga armas oli see, et autor hoiatas oma naislugejat kui olid tulemas veidi krõbedamad kohad. See näitab autori lugupidamist oma lugeja vastu. Naistekatele ja kriminullidele mõnus vaheldus.
Raua raamatud on küll suunatud meestele nö õppematerjaliks, aga ka naised saavad siit ühtteist kõrvataha panna. Vähemalt mitmeid mõttekohti ma leian. Mulle väga meeldib Raua stiil. Mis siin ikka keerutada ja ilustada. Räägi nagu asjad on. Selle teose lugemist alustasin juhuslikult endale keerulisel ajal. Probleemid enda suhtes. Nii, et kohe algus oli tuttavlik ja mida edasi lugesin, siis ikka sattus ette ühiseid seoseid. Leian, et see raamat võiks abiks olla nii meestele kui ka naistele. Mõtlemapanevaid kohti jagus.
Kui suudad seda kui ühe mehe arvamust võtta ja mitte universaalset tõde, siis on see vaimukas ja huvitav raamat, ja ka hariv kui pole suhtealaseid eneseabi raamatuid enne lugenud. Kui oled naine ja otsid nõu, siis ehk parem vahele jätta, või vähemalt mõningad peatükid, kus asi liiga machoks ära läheb. Kiitma peab aga Mihkli keele kasutust: kõik need masturbeerimise ja seksi metafoorid ajasid ikka naerma.
Raamatu tagakaas ei öelnud mulle kohe üldse, mis mind ees ootab. Ja thank god for that? Armastan seda ränka otsekohesust ja ääretult väljendusrohkust. Keegi siin enne kirjutas, et naislugejatele liiga kohutavad väljendid - juu ma siis pole piisavalt naine. Kipub venima kui juttu tuleb asjadest mis on enda pisikesel peal ammu teada. Täitsa tipp-topp. Asju mida alla joonida on. Lõpp tõmbab eriti hästi kõik kokku. "Tuperott" on igatahes üks ropult hea väljend.
Kohati vulgaarne, kuid kokkuvõttes igati mõnus lugemine mahlakate kirjeldustega. Kuigi raamatus on paljut, millega ma tingimata ei nõustu, pakkus see vahva lugemiselamuse mitte ainult suhete vaid ka meeste mõttemaailma teemadel. Kindlasti ei kahetse, et raamat minu riiulis koha on leidnud.
Ilma ühegi ootuseta jäin väga rahule. Mihkel on võtnud kokku erinevate tuntud psühholoogide ja oma ala ekspertide uurimused ja väljaanded ning need seostanud enda eluga. Raamatut oli hea lugeda, kui meeldib maalähedane keel.
Oli ja nagu ei olnud ka. Kerge lugemine, huvitavaid viiteid teistele teostele ja uurimustele, aga venima jäi. Minu maailmas ei tähenda aus ja otsekohene automaatselt labast ja seega ei sobinud teos keeleliselt mulle üldse.
Kohutav raamat, kõige hullem, mis ma Raualt lugenud olen. Ta ei jaga meeste ja naiste suhteid ikka üldse. Kõik oli mingi macho mehe klišeedele toetuv targutamine. Muu hulgas ta ütleb, et kõik mehed tahavad naisi kelle vööümbermõõt jääb alla 80 cm, et naised ei suuda armuda esimesest silmapilgust, et kõik mehed mõtlevad vaid ühele asjale suhetes naistega ja muud toredat. Lõpus ta julgeb end veel feministiks nimetada :D
Mihkel on selle raamatu kirjutanud talle väga omaselt - ausalt ja ropult :) Pigem meestele suunatud, kuigi eks naised võivad ka julgelt lugeda. Ise sain kerge shoki, sest nüüd ma ei suuda võõraid mehi enam vaadata, ilma kartama, et nad soovivad mu vulva täita teadagi millega :D Pritsivad seemnejoad on ka silme ees. Õnneks ma ise ei ole sellise mehega nagu Mihkel kokkupuutunud, kes iga õhtu tahaks selga ronida (HELP!) Need valged sokid, ma arvan, et Mihklit päriselus nähes pean ma end talitsema, et talle mitte valgeid sokke kinkida ja vaadata, mis juhtub :P