Kaja Kallase raamat "MEP" on valminud enam kui nelja aasta jooksul. Tegemist on praeguse Reformierakonna esimehe ja võib-olla ka tulevase peaministri ülestähendustega aastatest 2014-2018, mil ta esindas Eestit Euroopa Parlamendis.
Päevikuna koostatud raamatus vahelduvad eraelulised ja tööalased sissekanded, mis annavad hea ülevaate noore naise rõõmudest Euroopa Parlamendis ja üksikema muredest võõra riigi pealinnas. Või vastupidi. Raamat annab mitmekesise, elava ja ilustamata pildi Euroopa Parlamendi liikme elust ja tööst.
See on esimene eesti keeles ilmuv avameelne pilguheit Euroopa Parlamendi telgitagustesse.
Mõnus läbilõige parlamenditööst ja väikese lapse kasvatamisest võõras linnas. Austan nüüd Kaja tööd ja mõtteid veel rohkem. Peatükid on lühikesed, nii et lugemisel saab hoida head tempot.
Raamatuks vormistatud blogipostitustega on sageli see häda, et need jäävad endiselt üksikuteks postitusteks, mitte ei muutu kaante vahel sidusaks raamatuks. Sel juhul ka. Kohati korduvad mõned lõigud, kehvemal puhul pea sõna sõnalt. Selle arvelt oleks võinud lühem olla küll.
See kõrvale jätta, siis andis raamat huvitava ja lihtsa ülevaate Euroopa parlamendist ja saadiku tööst, sekka isiklikke mõtteid ja lugusid kategooriast "üksikvanemana Brüsselis".
Äärmiselt huvitav lugemine, mis andis mulle aimu sellest, mis seal kaugel Euroopa Parlamendis ikkagi tehakse. Kaja Kallas on mulle kui noorele naisele väga inspireeriv eeskuju ja leidsin endas esmakordselt huvi poliitika vastu selles võtmes, et ehk tahaksin ise sellega kunagi tegeleda. Mulle meeldis raamatu blogipostituste formaat, see tegi lugemise lihtsaks ning põnevaks; kohe üldse ei tahtnud raamatut käest panna, sest järgmise peatüki pealkiri kõlas huvitavalt ning peatükid olid üldiselt lühikesed.
Natukene kriitikat ka. Kahjuks oli raamatu keeletoimetus kohati alla igasugust arvestust, eriti raamatu alguse poole. Väga elementaarsed asjad olid paiguti kahe silma vahele jäänud ning sellised vead minu puhul kuidagi vähendavad usaldust raamatu sisu vastu. Samuti jäi osadest peatükkidest internalized misogyny mõru maik suhu. Uskuge või mitte, aga naised saavad olla korraga ilusad, targad ja palju muud, see idee, et naine saab olla ainult ühte asja korraga pärineb pigem ikka patriarhlikust maailmanägemusest. Naistena peaksime üksteist toetama (mida raamatus ka mainitud on), teise naise maha tegemine, et ise parem välja näha, pole kena.
Kokkuvõttes väga inspireeriv raamat, mille tarkused uude õppeaastasse kaasa võtan. :)
I found out about this book after a "recommendation" on Twitter where a specific clip from a parliamentary session was played. So antimarketing kinda backfired.
Reading the book was quite a pleasant experience. Perfect balance of interesting facts about MEPs work and everyday sincere slice of life stories. While keeping the possibility it was ghostwritten by a PR mastermind, I am still left with an impression that Mrs Kallas is indeed an intriguing, compassionate person and a capable proffessional, not just the pretty face of Europe.
That said, I am having a hard time reconciling some of Mrs Kallas political standpoints with the persona presented in the book. Be it as it may, at least now I see a real person (that I mostly disagree with), and I pay much more attention to what she is actually saying. I hope she plans to publish journals of other phases of her career, as recent years seem even more interesting.
P.S. For those wondering, I bought the e-book edition in Estonian, then used some free software to automatically translate it into English. It worked surprisingly well and fast.
432 lk heas eesti keeles lugemist. Mind ei loksuta parteiline kuuluvus ega ei otsinud ka isiklikke suhteid sellest raamatust (kuigi üht-teist varjatut autor siiski oma elust oli ka kirja pannud). Kaja Kallase peofilosoofia:" Peolt tuleb lahkuda, kui sinust ja peost jäävad veel head mälestused." lk 178 "Muutustega kaasneb sageli hirm. Me kardame ise oma elus või tööl võtta uusi suundi, sest me ei tea, mis uus toob. Me ei saa olla kindlad, et uus on parem, aga me võime olla enam-vähem kindlad, et uus on teistmoodi. Hirm on liiga tugev emotsioon, et seda maha suruda. Nagu ütles D. Franklin Roosevelt - ainuke asi, mida me peaksime kartma, on hirm" lk 381 (edasi ka).
This entire review has been hidden because of spoilers.
Kogumik blogipostitusi Brüsseli parlamendielust. Saan pärast lugemist paremini aru, kuidas kõik need fraktsioonid, komisjonid, raportid toimivad keskkonnas, kus on rahvusparlamentidega võrreldes palju rohkem inimesi, vaateid ja kultuure -- kuid see-eest pole koalitsiooni ja opositsiooni.
Kõige mõjusam oli aga isiklik sissevaade pöörasesse lennujaama-graafikusse noore ema ja naise pilgu läbi.
Miinuspunktid toimetajale, 1:1 blogiformaat raamatus mõjub liiga hektiliselt, ja kordusi suudab välja rookida ainult kõrvalt lugeja, mitte autor.
Korduseid oli palju. Need otseselt ei häirinud lugemist, aga parema toimetamistööga oleks võinud korduvaid lugusid välja praakida ja raamatu natuke nauditavamaks teha. Üldiselt meeldis, sest andis ausa ja huvitava sissevaate ühe MEPi töösse ja argiellu. Saan nüüd päriselt ise ka aru, et mismoodi siis seal europarlamendis need asjad käivad. Raamat tõstis austust poliitikute vastu, kes oma tööd kirega teevad ja ka "tavainimestest" sealjuures lugu peavad ja end liiga uhkeks ei kergita.
Mind otseselt isegi ei häirinud raamatu blogiformaat, küll aga viskaksin kivi toimetaja kapsaaeda. Olen ennegi Kaja Kallase blogi ja arikleid lugenud ja enamasti on need ladusamalt kirja pandud kui selle raamatu tekst. Samuti pean nõustuma eelnevate kommenteerijatega, et korduseid oli liiga palju.
Lihtne lugemine, mis selgitas üsna hästi "tavainimesele" MEP'i tööd ja andis ülevaate Kaja Kallasest kui poliitikust ning tema tõekspidamistest. Toimetamisest on natuke puudu jäänud, sest paistsid silma kirja- ja trükivead ning mõned kordused lõiguti.