Millest kõneleb vana taksojuht kuupaistel

by Andrus Kivirähk

Andrus Kivirähki värske jutukogu toob lugejani 12 novelli ja monoloogi.
Kaasa saab elada kolme paksu, pimeda hobuse, üksiku põie, „Loomingu“ peatoimetajate, metsavendade, tulnukate heaks töötavate koduperenaiste ja veel paljude teiste olevuste imeväärsele ja õpetlikule saatusele.

Genres: Fiction

231 pages, Hardcover

Published January 1, 2018

About the author

Andrus Kivirähk is an Estonian journalist, playwright and novelist. His writing style can be called self-mocking and sarcastic with dark humour. His best known work "Rehepapp ehk November", a.k.a. "Rehepapp", has been translated to Finnish and Norwegian. "Mees, kes teadis ussisõnu", a bestseller in Estonia, so popular that a board-game was based on it, has been translated to English as "The Man Who Spoke Snakish". These books, as well as his other historical-themed works such as "Ivan Orava mälestused" and "Kalevipoeg" resonated strongly with contemporary Estonian society.

Kivirähk is also the author of the children's book "Leiutajateküla Lotte" and its sequels, and wrote the screenplay for the cartoon based on it.

Andrus Kivirähk works as a journalist, and is married with 3 children.

Reviews

[Oskar · Rating 4 out of 5]

Kohalikest rullnokkadest bussipeatuses kuni Loomingu peatoimetajateni saunalaval. Kivirähk tunneb end mugavalt ning leiab jutuotsa kõigi karvaste ja sulelistega, kes mööda Maarjamaad ringi kondavad.

Kirjanikuhärra seab rahulikult end nende kõrvale istuma, muheleb natuke omaette ja jääb vaikselt kuulama. Midagi usalduslikku on tema olekus. Miks muidu kõik talle südame pealt ausalt ära räägitakse? Oma rõõmud ja mured. Oma patud ja patukesed.

Kivirähk on nagu paavst, kes kuulab iga eksinu loo ära, noogutab vaikselt, paneb talle käe õlale ning sosistab midagi kõrva. Teisel löövad silmad kohe särama, kummardab kiiresti paar korda maani ja juba ta jooksebki õnnis naeratus näol jälle laia maailma. Õnne otsima!

Kivirähk vaatab natuke nukker naeratus näol lippajale järele ja seab ka end varsti minekule. Õhtuks on tarvis Tartu jõuda, kus üks pagan teab kust lahti pääsenud põis korralikke linnakodanikke kimbutab. Enne läheb issanda päike looja, kui kõik need lood kokku saab kogutud. Kuid kellele on palju antud, eks sellelt ka palju nõutakse!

Teisi minu arvustusi saate lugeda blogist aadressil:
http://kirjanduslikpaevaraamat.blogsp...

[Karin Torpan · Rating 1 out of 5]

Kui esimesed lood veel tekitasid mingisugust emotsiooni, siis järgmised lugesin justkui kohustusest, et see raamat läbi saada. Lõpuks viisin ikka raamatukokku tagasi, ilma et oleks selle lõpuni lugenud.

[Signe · Rating 3 out of 5]

Pettumus. Mõned lood vast olid paremad aga üldiselt kuidagi mahakäinud tundub. Meeleolult meenutas natuke “Pildikesi..”
Lugeda ju võib aga on paremaid :)

[Martin · Rating 5 out of 5]

Teoses kajastub hästi Kiviräha stiil, kus kõigil tegelastel on oma minevik, minapilt ja ideaalid. Lisaks on mõtlevad ja suhtlevad tegelased erinevalt ning sellist erinevust kajastab Kivirähk erakordselt hästi. Kindlasti teab kirjanikupalga peal olev autor vahet sõnadel "kaas" ja "kaan", kuid seda esimese novelli peategelane neid sõnu ei erista.
Andrus Kivirähk kirjutab põnevatest sündmustest nii nagu oleks need tavalised: kuidas kolhoosijuhataja ja parteiliige (tegelasena vanaisa) kaevab metsavendadele punkreid, millesse võsavõitlejad "hiljemalt kuu hiljem sisse kolivad". Ja siis meeldib vanaisale neid hiilides vaatamas käia ja pärast lapselapsele kõigest rääkida. Või siis kuidas taksojuht on ekstaasis, kui ta juustuburgeri vahel ilusa teenindaja juuksekarvu ja geelküüsi leiab. Oma kindalaekasse ehitab taksojuht leitud karvadest patsi ning küüned kleebib tuuleklaasile: toovad õnne. Selline lähenemine on omane enamikele Kiviräha teostele ja see on jube tore. Siiski tundus vahepeal, kuidas mõni novell oli kuidagi sunnitud: naljad läksid kohati labaseks ära ning jutt ei voolanud hästi. Kuid sellele vaatamata oli tervikteos erakordselt nauditav.
Kuigi Kivirähk pole kõigi lemmik, siis minu oma ta on! Soovitan soojalt!

[uma · Rating 2 out of 5]

2.5⭐️

kuidas on võimalik üheaegselt nii lapselikult ja nii täiskasvanulikult sõnu seada?

head lood, mida oli vähe, olid väga head. ülejäänu jättis soovida. aga aitäh, Kivirähk, et mu päevadesse vajalikke killukesi (aeg-ajalt maitsekat) absurdihuumorit tõid ja mind tagasi lugemislainele kandsid!

[Egle Küngas · Rating 3 out of 5]

Oli ka lahedamaid lugusid, aga mõni oli minu jaoks ikkagi liiga sürr ja ajas lausa südame pahaks. Meeldis endiselt huvitav kirjutamisstiil ja mõned seosed olid tõesti huvitavad, aga üldiselt leian, et on vast paremat lugemisvara...

[Annika Lentso · Rating 3 out of 5]

Vanameistrilt minu hinnangul veidi lati alt läbi jooksmine. St oli ok ja lugeda võib, aga paar lühijuttu olid ikka väga ... meh... Kolmandikus tundsin ära vana hea Kivirähu.

[Järvi · Rating 2 out of 5]

Pettumus. Taksojuhi jutt oli hea, sealt edasi järjest mõttetum. Põiest edasi ei taha enam isegi aega raisata. On küll hästimüüv kirjanik, aga igat jama ei peaks kultuurkapital toetama.

[Cassandra Laamann · Rating 3 out of 5]

Ma südamest vabandan. Ma nii tahtsin, et see meeldiks mulle rohkem… aga noh. Paar lugu olid ikkagi head :,)

[Andres "Ande" Jakovlev · Rating 4 out of 5]

Kivirähk kirjutab ladusalt ning selles osas ei ole talle midagi ette heita. Ka fantaasialend on mõnus, nii et ka sellest nurgast ei tohiks midagi taunimisväärset leida. Ometi...

Olen viimasel ajal lugenud Kivirähult hoopis lastejutte ning need on mulle oluliselt rohkem meeldinud. Ju ta on ise endale lati niivõrd kõrgele seades - haarates riiulist mõne Kivirähu raamatu on ootused nagunii laes.

Antud kogumik jäi minu jaoks lati alt läbi jooksmiseks. Ei, halb ta ei olnud, aga ootused olid kõrgemad.

Ent ka pärleid leidus - mulle meeldis väga "Kolme paksu" algus (seni, kuni kolm paksu mängu tulid - väga mõnus vabakutselise näitleja eluraskuste kirjeldus; ka minul on tuttavaid näitlejaid, kes kinnitavad, et lasteadades esinedes teenib kõvasti rohkem, kui mõne tunnustatud teatri laval).

Ka lõuksitõmbamise-unistusest rääkiv "Üks veski seisab vete pääl..." oli väga muhe lugemine.

"Vanaisa ja metsavennad" meeldis mulle samuti väga; meenutas natuke soomlaste mõne aasta tagust filmi "Rare exports". Kui soomemaal on mehi, kes jõuluvanu jahivad, siis miks meil ei või olla selliseid, kes metsavendi lemminutena peavad. Nunnu.

Ja tõelise pärlina "Hümn Saatanale". Ei hakka siinkohal midagi kommenteerima, jäägu see lugejale mõnusaks avastamiseks. :)

[Mia · Rating 4 out of 5]

Kivirähu “Mees, kes teadis ussisõnu” jättis kustumatu mulje ning seetõttu sai valitud ka see raamat. Minu jaoks ei ole see samaväärsel tasemel, samas oli ikkagi tegemist lihtsasti jälgitava ja Kivirähule omaselt huvitava teosega. Raamat koosneb erinevatest lühijuttudest. Vahelduseks oli isegi huvitav lugeda raamatut, mis sisaldas erinevaid lugusid, sest kui mõni neist tundub igavam, saab vahele jätta ja terviklik lugemiskogemus ei kannata. Raamat ei ole igav. Mõne lühijutuga oli väga kahju, et terve raamat sellele ei keskendu. Eks huvitavate lugudega ongi nii, et võib jääda liiga lühikeseks.

[Anne-Mai Uustal · Rating 4 out of 5]

Kiviräha stiil on vääramatu. Väga ladus ja naljakas lugeda, huumor on nii äratuntavalt temalik. Pooltes tema juttudes tuleb ette mingit õõvastavat vägivalda, mis minus just vaimustust ei ärata, aga elan ka need kohad üle.
Küsimus, mis minus Kivirähka lugedes alati kerkib: "KUST ta need ideed võtab?" Ta lugude algsed ideed on väga omapärased. Palju on ümbertöödeldud ja taaskasutatud Eesti muinasjutte ja mütoloogiat või päevapolitiikat.
Nii et kummaline, aga selles kummalisuses ongi tema võlu ja tema koht meie kirjandusmaastikul.

[Kaarel Aadli · Rating 3 out of 5]

Kuidagi rohkem ära vajunud, kui mõni teine jutukogu. "Lood" oli muidugi kõige etem. "Jutud" ja see on enam ühel pulgal. On mõni selgelt eristuv novell, nagu "Inimväärne elu", aga ootamatult palju on huvitavaid mõttearendusi, mis eriti huvitavasse kohta välja ei jõua, jääb mingi ootamatu tühjus pärast lugemist. Puänt on nagu puudu. Ootaks enamat!

[Andrei · Rating 1 out of 5]

Kuraditosin lühilugu, millest kolm vaimukad või teravmeelsed, ülejäänud jätavad aga poolikute käeharjutuste mulje. Küllaga Kivirähki stiililisi kiikse ja võtteid, sisuliselt paraku ülimalt vähe läbinägelikku vōi meeldejäävat. 1.5/5

[Hugo · Rating 4 out of 5]

Parim: Hümn saatanale
Halvim: MIllest kõneleb vana taksojuht kuupaistel

[Külli · Rating 3 out of 5]

Kolm paksu oli kõige parem jutuke, mis naerma ajas, teised olid vähem köitvamad.

[Taali · Rating 4 out of 5]

Enamjaolt mõnus lugemine, kuid võrreldes varasemate jutukogudega on tase madalam. Lood polegi enam nii ootamatud ja veidrad.

[Markus · Rating 3 out of 5]

On mõned head lood, kuid paljud jätavad ka soovida. Hümn saatanale on parim.

[Lenna · Rating 3 out of 5]

3 head lugu: nimilugu, Eaka haritlase juubelikõne ning viimane-Valesti🙂

[Laura Raudnagel · Rating 2 out of 5]

Taksojuhi ja Loomingu raamatukogu lood olid väga head, teised jätsid külmaks.

[Sohvi Saar · Rating 5 out of 5]

arrrrrmastan kivirähki, nii mõnus 1 day read

[Liis · Rating 2 out of 5]

Nii kurb, et selles raamatus on mõned päris labased ja nonsense lood. Samas mõned olid täitsa okeid. Ma pigem ei soovitaks, sest need labased lood võtsid lugemisisu ära.